2-16-119797/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-119797 Tsiviilasi S L'i ja A L L'i hagi A L'i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) A L L, isikukood *, elukoht * 2) S L, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja K K, isikukood *, elukoht * e-post * Kostja A L, isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate S L ja A L L (seadusliku esindaja K K vahendusel) ja kostja A L’i vahel kirjalikult sõlmitud (K K poolt allkirjastatud 28.11.2016. a ja A L poolt allkirjastatud 30.11.2016. a) kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja A L kohustub maksma hageja 1 A L L kasuks igakuist elatist summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, alates 5. detsembrist 2016. a kuni hageja 1 A L L’i täisealiseks saamiseni *. a.

1.2. Kostja A L kohustub maksma hageja 2 S L kasuks igakuist elatist summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus, alates 5. detsembrist 2016. a kuni hageja 2 S L’i täisealiseks saamiseni *. a.

1.3. Kostja tasub elatise hagejate seadusliku esindaja K K arveldusarvele nr * * iga kuu 5. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

1.4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejatel õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

1.5. Hagejad ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

1.6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1.7. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 19. detsembriks 2016. a kell 10.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Kompromisslepingu alusel menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Hagiavaldus, menetluse käik 11.10.2016. a esitasid hagejad S L ja A L L seadusliku esindaja K K vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja A L’i vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 02.09.2016. a. 14.10.2016. a määrusega Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. 09.11.2016. a määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab hagi osaliselt ning on nõus hagejatele tasuma elatist kokku 300 eurot kuus. Maakohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kompromissläbirääkimiste alustamiseks ning kompromisslepingu sõlmimiseks.

Kompromissleping 30.11.2016. a esitasid pooled (hagejaid esindas seaduslik esindaja K K) alljärgneva kompromisslepingu: 1. Kostja A L kohustub maksma hageja 1 A L L kasuks igakuist elatist summas 150 eurot kuus, alates 5.detsembrist 2016 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni *. 2. Kostja A L kohustub maksma hageja 2 S L kasuks igakuist elatist summas 150 eurot kuus, alates 5.detsembrist 2016 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni *. 3. Kostja tasub elatise hagejate seadusliku esindaja K K arveldusarvele nr * * iga kuu 5. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette. 4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejatel õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames. 5. Hagejad ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. 6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 järgi saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 19. detsembriks 2016. a kell 10.00. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.

Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et poole kantud menetluskulu jääb menetluskulu kandnud poole enda kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik