4-16-6264/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 10.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ning trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päeva arestiga, mis kuulub ärakandmisele koheselt, kui A.
Legislator headnote
AI generated4-16-6264/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ning trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päeva arestiga, mis kuulub ärakandmisele koheselt, kui A.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2016, kirjalikus menetluses
Väärteoasja number
4-16-6264
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. novembri 2016
määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi
asendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Haak (isikukood 36405016516), määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2016 määrus muutmata.
2. Aleksei Haaki määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus ning
asendati väärteoasjas nr 2315,14,002460 Aleksei Haakile määratud rahatrahv 150
trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 päeva arestiga, mis kuulub ärakandmisele koheselt, kui A.
Haak on vangistusest vabanenud. A. Haakil puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet
pöörata. A. Haak kinnitas kohtuistungil, et rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks
puuduvad. Maakohus märkis, et esitatud taotlus on seaduslik ning kuulub rahuldamisele, kuna
A. Haakil puuduvad rahalised vahendid ning vara, millele sissenõuet pöörata.
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Haak. Ta palub kõigepealt kontrollida, kas
tema trahv ei ole arestiga asendatud juba 2014 novembris, kus talle määrati
asenduskaristusena 8 päeva aresti kolme väärteoasja eest. Kui ta neid arestipäevi ei ole ära
kandnud, siis palub A. Haak asendada talle Viru Maakohtu poolt väärteoasjades nr 4-16-6260,
4-16-6263, 4-16-6264 asendusena kokku mõistetud 41 päeva aresti üldkasuliku tööga.
Sellisest asendusvõimalusest ei olnud ta maakohtu menetluse ajal teadlik ega osanud seda
kohtult ka taotleda. Taoline karistus oleks temasugusele inimesele kindlasti palju tõhusam
karistus, mis distsiplineeriks ja raamistaks teda pärast vanglast vabanemist enam kui arest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega,
leiab, et Viru Maakohtu 10.11.2016 määrusega A. Haaki rahatrahvi asendamine arestiga on
põhjendatud ning lahendi tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
Samuti ei ole põhjendatud asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga. Esmalt märgib
ringkonnakohus, et käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus A. Haaki määruskaebuse
üksnes väärteoasjas 4-16-6264 10.11.2016 koostatud määruse osas, mis puudutab PPA
04.04.2014 otsust (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2315,14,002460).
4. VTMS § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi
asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole
rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega
ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele
sissenõuet pöörata.
Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et A. Haak ei ole rahatrahvi
tervikuna määratud tähtajaks tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja
süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sissenõudja on seetõttu esitanud taotluse
rahatrahvi asendamiseks arestiga.
5. Määruskaebuses märgib kaebaja esmalt, et kuigi tema mälu on nõrgenenud, siis 2014.
aasta väärteoasjas mõistetud rahatrahvid asendati arestiga juba 2014. a novembris. 8-päevase
aresti on A. Haak juba ära kandnud.
Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole võimalik rääkida A. Haakile mõistetud rahatrahvide
asendamisest arestiga juba novembris 2014, sest täitemenetluse toimik on avatud A. Haaki
suhtes alles 15.10.2014. Täitemenetluse registri kohaselt on kohtutäitur läbi viinud A. Haaki
suhtes enamus täitemenetluse toiminguid 2014. aasta detsembris, mis jätkusid ka 2015. aasta
jooksul. Seega on kohtutäitur üritanud tagada sissenõudja poolt taotletut, kuid 11.12.2015 on
teatanud kohtutäitur täitmise võimatusest. Kuna täitemenetlus on jätkunud ka 2015. aastal, siis
ei ole võimalik rääkida, et PPA poolt väärteoasjas mõistetud rahatrahv on juba asendatud
arestiga.
Ringkonnakohus kontrollis A. Haaki poolt esitatud väidet aresti ärakandmisest, kuid kohtute
infosüsteemi andmetel ei ole võimalik tuvastada, et A. Haaki suhtes oleks toimunud
menetlusi, mis käsitleksid asenduskaristuse kohaldamist väärteoasjas nr 2315,14,002460. A.
Haaki väitel kandis ta 2014. a novembris 8 päeva pikkust aresti. Kohtuinfosüsteem kinnitab
tõesti, et Harju Maakohtu 28.11.2014 otsusega väärteoasjas 4-14-9026 karistati A. Haaki LS §
201 lg 2 ja § 207 järgi KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades 8 päeva pikkuse arestiga. Aresti
ärakandmist arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o alates 27.11.2014 kell 02.19.
Nimetatud aresti kandmine ei ole seotud väärteoasjas nr 4-16-6264 (2315,14,002460)
mõistetava arestiga. Seega jäävad A. Haaki väited aresti ärakandmise osas edutuks.
6. Kaebaja taotleb asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, millist võimalust maakohus
talle vaatamata seaduses sätestatud võimalusele, välja ei pakkunud.
Ringkonnakohus leiab, et A. Haaki taotlus asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, tuleb jätta
rahuldamata. Arvestades, et kaebuse esitaja ei ole tasunud rahatrahvi ja ta kannab praegusel
ajahetkel vangistust, siis peale vangistuse ärakandmist leebema karistuse kui aresti
kohaldamine ei täida karistuse eesmärki. Lisaks arvestab apellatsioonikohus sedagi, et
A. Haakile Harju Maakohtu 17.12.2015 otsusega mõistetud tingimisi vangistus pöörati
täitmisele, kuna ta ei ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega
allunud kohustusele mitte tarvitada narkootilisi aineid. Kuivõrd üldkasuliku töö määramisega
kaasneb kontrollnõuete järgimine, A. Haak aga on rikkunud varem talle määratud katseaja
kontrollnõudeid ja kohustusi, siis puudub kindlustunne, et süüdlane üldkasuliku töö
probleemivabalt sooritaks ja sellega kaasnevaid kontrollnõudeid järgiks.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab
ringkonnakohus A. Haaki määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
/allkiri/
Maarika Kuusk
Kohtunik