2-16-110901/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-110901

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi XXXXvastu võlgnevuse

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

356,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht

XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXXXhageja Osaühing Aktiva Finants kasuks võlgnevus

270,43 eurot, sealhulgas põhinõue 215,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

54,90 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXXhageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja alates

05.11.2016 kuni põhinõude (215,53 eurot) täitmiseni viivis protsendina

põhinõudelt (215,53 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

mitte enam, kui 160,63 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 63,91 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt XXXXhageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulud 153,90 eurot.

5.3 Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

(153,90

eurot)

tuleb

XXXXtasuda

Osaühingule

Aktiva

Finants

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-16-110901

2 (4)

6. Tagaseljaotsus

on

tagatiseta

viivitamata

täidetav

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

−

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS

§ 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus

jätab hagi osaliselt rahuldamata käsitlustasu 63,91 euro nõudes (arve nr 2007591637, tl

36-37).

2-16-110901

3 (4)

− Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldub põhivõlgnevuses 279,44 eurot ka käsitlustasu 63,91

euro nõue, mille nõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust. Lepingu

tingimuste kohaselt on kostja kohustatud olema 24 kuu kestel XXXXAS klient ning

lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXXAS poolt mistahes põhjusel toob kaasa

käsitlustasu.

− Kohus leiab, et kostja ja XXXXAS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt XXXXAS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on

tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-

st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et kostja ja XXXXAS vahel

sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt XXXXAS-il oli õigus

nõuda käsitlustasu tasumist on VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.

− Kohus märgib, et kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude

osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna

kohtu poolt rahuldatud arve põhivõla summalt 215,53 eurot järgmiselt:

Periood

Viivis

Päevi aastas Päevade arv

Perioodi summa:

01.07.2013 - 31.12.2013

8,50%

5,27

01.01.2014 - 30.06.2014

8,25%

8,82

01.07.2014 - 31.12.2014

8,15%

8,86

01.01.2015 - 30.06.2015

8,05%

8,60

01.07.2015 - 31.12.2015

8,05%

8,75

01.01.2016 - 30.06.2016

8,05%

8,63

01.07.2016 - 04.11.2016

8,00%

5,98

1144

54,90

− TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt

välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 215,53

eurot alates 05.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus

2-16-110901

4 (4)

rahuldab hagi ligikaudu 81% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

põhjendatuks jätta menetluskulud 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 55

euro, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot ja õigusabikulu 575 euro,

kokku 675 euro väljamõistmiseks ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (100+90) 190 eurot.

− Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 153,90

eurot (s.o 190-st eurost 81%) ning menetluskuludelt (153,90 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik