3-16-2382/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-2382 Määruse kuupäev 30. november 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Põlva Vallavalitsuse kaebus MTÜ Jalgpalliklubi „Lootos“ vastu 15.06.2012 Põlva linna investeeringutoetuse kasutamise lepingu alusel eraldatud toetuse summas 13 000 eurot tagasinõudmiseks Resolutsioon Tagastada Põlva Vallavalitsuse kaebus haldusasjas nr 3-16-2382 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Põlva Vallavalitsus esitas 24.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTÜ Jalgpalliklubi „Lootos“ (MTÜ) vastu investeeringutoetuse 13 000 eurot tagasinõudmiseks ja viivise väljamõistmiseks. Põlva Vallavalitsus märgib kaebuses, et MTÜ-le makstud investeeringutoetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt ja seetõttu peab MTÜ toetuse kaebajale tagastama. Kohtu seisukoht 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Põlva Vallavalitsus on esitanud kaebuse, mis põhineb 15. juunil 2012 Põlva Linnavalitsuse ja jalgpalliklubi Lootos vahel sõlmitud „Põlva linna investeeringutoetuste kasutamise lepingul“ (leping). (Põlva vald ja Põlva linn on 2013 aastal ühinenud Põlva vallaks). 3. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele kohtu pädevuse puudumise tõttu. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Seega kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, kui see on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Antud asjas on kaebaja ja MTÜ vahel tekkinud vaidlus kaebaja ja jalgpalliklubi Lootos vahel 2012 aastal sõlmitud investeeringutoetuse kasutamise lepingu alusel. Nimetatud lepinguga on Põlva linn eraldanud jalgpalliklubile sihtotstarbeliselt 13 000 eurot jalgpallistaadioni tribüünide rajamiseks. Toetus tuli kaebajal üle kanda 01. oktoobriks 2012.a. ning toetuse saaja kohustus esitama toetuse andjale toetuse kasutamise aruande 15. jaanuariks 2013.a. Lepingu järgi lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

2 Kohus leiab, et nimetatud lepingu puhul ei ole tegemist halduslepinguga ehk avalik õiguslikus suhtes sõlmitud lepinguga. HMS § 95 esimene lause sätestab, et haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Lepingust ei selgu, et selle eesmärgiks oleks avalikõiguslike ülesannete täitmiseks õiguse andmine. 4. Riigikohus on selgitanud lahendis 3-3-1-64-03, et avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Seevastu võib tsiviilõigusliku lepinguga olla tegemist juhul, kui eraisik üksnes kaasatakse teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi või lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Jalgpalliklubile (MTÜ-le) ei ole 2012 lepinguga antud avaliku võimu volitusi ega mingeid avalik-õiguslikke ülesandeid ega reguleerita lepinguga kolmandate isikute õigusi. Riigikohus on selgitanud, et eraõigusliku isiku vastu suunatud nõue on reeglina eraõiguslik ning erandiks on üksnes olukorrad, kus isikule on selgelt antud üle avaliku võimu funktsioonid. Nn “kahe astme doktriini” kohaselt on haldusorgani poolt lepingu sõlmimisele eelnevad toimingud avalik-õiguslikud, lepingust tulenevad vaidlused tsiviilõiguslikud (3-3-1-64-03 p 12, 3-3-1-8- 01 p 20-24, 3-3-1-8-07 p 13, 3-3-1-49-12 p 23-24). Lepingu punkt 7.1, mis näeb ette vaidluste lahendamise kohtus, mitte halduskohtus, näitab, et pooled on juba lepingu sõlmimisel pidanud lepingut tsiviilõiguslikuks lepinguks. Ka alusetust rikastumisest kui eraõigussuhtest tulenev vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. 5. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et investeeringutoetuse kasutamise leping on tsiviilõiguslik leping, eraõiguslikule isikule on linna eelarve vahenditest antud toetust, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi või et lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Kuna tegemist ei ole halduslepinguga, ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka vaidlust, mis on tekkinud selle lepingu täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. 6. Seega on käesolevas kaebuses tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning kaebus kuulub lahendamisele maakohtus vastavalt TsMS § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1. 7. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus Põlva Vallavalitsuse kaebuse käesolevas haldusasjas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna asja lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik