3-16-2247/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla 28.09.2016. a käskkirjaga nr 6-4/662 (tl 19-20p) kohaldati alates 28.09.2016 kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt oli
Legislator headnote
AI generated3-16-2247/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla 28.09.2016. a käskkirjaga nr 6-4/662 (tl 19-20p) kohaldati alates 28.09.2016 kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt oli
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
30.11.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-2247
Haldusasi
Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 28.09.2016. a
käskkirja nr 6-4/662 tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu
11.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-16-2246 Viru Vangla poolt Tartu
Ringkonnakohtule esitatud Vjatšeslav Koguti isikukonto väljavõte perioodi kohta
20.07.2016–19.11.2016.
2. Rahuldada Vjatšeslav Koguti menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu
tasumisest määruskaebuse esitamisel.
3. Võtta määruskaebus menetlusse.
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse
resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla 28.09.2016. a käskkirjaga nr 6-4/662 (tl 19-20p) kohaldati alates 28.09.2016
kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt oli
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks 28.09.2016 V. Koguti ja valvurite
vahel toimunud intsident, mille alusel on põhjust arvata, et V. Kogut võib oma käitumisega
ohustada vanglateenistuse ametnikke, millega seab ohtu vangla üldise julgeoleku. V. Koguti
suhtes kohaldatud täiendavateks julgeolekuabinõudeks on:
- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava
üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega;
- kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, sh täpsemate asjaolude
väljaselgitamiseni piiratakse kinnipeetava käimist taasühiskonnastavates programmides,
koolis ja tööl;
- kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise
keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja
suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud kambri eripära;
- iga kord enne kambrisse sisenemist panna kinnipeetavatel ohjeldusmeetmetena peale
käerauad (pannakse peale ette asetatud kätele), olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava
saatmine või mitte. Käskkirja kohaselt tuleb üksuse juhil teha ettepanek V. Koguti suhtes
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse kohta hiljemalt kolme
kuu möödudes käskkirja tutvustamisest alates.
2. V. Kogut esitas 05.10.2016 vaide, mille Viru Vangla jättis 03.11.2016. a vaideotsusega
nr 6-12/251-2 rahuldamata.
3. V. Kogut esitas 06.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Viru
Vangla 28.09.2016. a käskkirja nr 6-4/662 ning taotluse kohustada vanglat võtma käerauad
maha kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 28.09.2016. a
käskkiri rikub tema õigusi ja vabadusi.
4. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust kohustada vanglat võtma käerauad maha
kuni kohtumenetluse lõpuni kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusena ning jättis 11.11.2016. a
määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus
märkis, et kaebaja on 04.10.2016 juba esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus
vaidlusaluse käskkirja ja sellest tuleneva tegevuse peatamist. Halduskohus jättis 10.10.2016. a
määrusega taotluse rahuldamata, märkides seejuures, et taotluses tugineb kaebaja üksnes
väidetele, miks on käskkiri ja selle alusel toimuv tema arvates õigusvastane, kuid ei ole välja
toonud midagi, millest selguks, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle esialgse
õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Mingeid sellekohaseid väiteid ja põhjendusi ei ole kaebaja
esitanud ka käesolevas taotluses. Halduskohus nentis, et täiendavate julgeolekuabinõude
kohaldamine toob küll kaasa tagajärje, mida ei saa hiljem enam olematuks muuta, kuid
kaebuse rahuldamise korral on võimalik nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Halduskohtu
hinnangul omab olulist tähendust ka see, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on täiendavate
julgeolekumeetmete kohaldamise tinginud kaebaja poolne vanglaametnikule suunatud
agressiivne käitumine. Halduskohus leidis, et ametnike ja teiste vanglas viibivate isikute
tervise ja elu kaitsmises seisnev avalik huvi aga kaalub üles tema õiguste piiramises seisneva
erahuvi. Oluline on ka see, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega asuda
lahendama põhivaidlust. Käesoleva taotluse rahuldamise korral oleks see just nii, sest kaebaja
soovitud abinõu kohaldamisega lahendaks kohus sisuliselt ära osa tema kaebusest. Seetõttu
puudub halduskohtu arvates jätkuvalt võimalus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
5. V. Kogut esitas 20.11.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse
resolutsiooni p-i 2 peale, millega halduskohus oli jätnud tema esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata. V. Kogut palub, et halduskohtu määrus tühistataks selles osas ning tema esialgse
õiguskaitse taotlus rahuldataks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on sellise
otsustusega rikkunud seadust. Halduskohus ei välistanud määruse põhjendustes ka ise, et
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kutsub esile tagajärjed, mida hiljem ei ole
võimalik tühistada. V. Kogut palus ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest
määruskaebuse esitamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. V. Kogut on määruskaebuses palunud vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.
Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina
vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1
kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti
menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse
esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud
maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks
ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
7. Kuna V. Kogut on esitanud taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest koos
määruskaebusega 20.11.2016, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida kaebaja
sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 20.07.2016–19.11.2016. Kohtute infosüsteemist
nähtub, et Viru Vangla on haldusasja nr 3162246 raames esitanud Tartu Ringkonnakohtule V.
Koguti isikukonto väljavõtte perioodi 20.07.2016–19.11.2016 kohta. Seetõttu ei pea
ringkonnakohus käesoleva asja raames kaebaja isikukonto väljavõtte täiendavat küsimist Viru
Vanglalt vajalikuks ning lähtub haldusasjas nr 3-16-2246 esitatud isikukonto väljavõttest.
8. V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on tema sissetulek viimasel neljal
kuul enne menetlusabi taotluse esitamist, s. o 20.07.2016–19.11.2016, olnud 197,79 eurot.
Sellest tuleb maha arvata nõuete ja vabanemisfondi suunatud summad ning elektrienergia eest
tasutud summad, mis on kokku 140,82 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse asjas
nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel eeldada menetlusabi taotleja
igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi umbes summas 21,50 eurot. V. Kogut
on teinud nimetatud perioodil kaupluses oste kokku summa eest 63,43 eurot, mida saab täies
ulatuses pidada Riigikohtu praktikast tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on
menetlusabi taotleja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek
(197,79-140,82-63,43)/4x2) ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi
andmine ei ole välistatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale
menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu
menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on
piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates
ei ole alust pidada V. Koguti määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse
esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
9. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse
määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse
kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg
15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu
hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a
määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.
10. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust
määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse resolutsiooni p-i 2
tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 11.11.2016. a määruse põhjendustega
ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks
määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
11. Määruskaebuse kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks, mida ta peab esialgse õiguskaitse
taotluse esitamisel põhjendama, kui halduskohus on ka ise nentinud, et täiendavate
julgeolekumeetmete kohaldamine toob kaebaja jaoks kaasa tagajärjed, mida hiljem ei ole
võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus
esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda
kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks taotluse esitajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, st raskete või
pöördumatute tagajärgede esinemise oht kohtumenetluse ajal. Käesolevas asjas esialgse
õiguskaitse taotlusest ohtu selliste tagajärgede esinemiseks ei nähtu. Kuna kaebaja on palunud
esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võtma temalt maha käerauad kuni
kohtumenetluse lõpuni, siis on kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud
käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist üksnes osas, millega kohaldati kaebaja suhtes
täiendavate julgeolekuabinõudena iga kord enne kambrisse sisenemist kaebajale käeraudade
peale panemist. Samas ei nähtu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest, millised tagajärjed
tema suhtes saabuvad, kui kohtumenetluse ajaks vaidlustatud käskkirja täitmist selles osas ei
peatata ning tema suhtes jätkatakse iga kord enne kambrisse sisenemist talle käeraudade peale
panemist.
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses
esitanud üksnes väiteid selle kohta, miks ta leiab, et käskkiri ja selle alusel toimuv on
õigusvastane, kuid ei ole põhjendanud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle
esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Üksnes väited selle kohta, et vaidlustatud
käskkiri on õigusvastane, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle
kohta, kas vaidlustatud käskkiri on õigusvastane või mitte, annab halduskohus kaebuse
lahendamisel. Samasisuliste põhjendustega on Tartu Halduskohus jätnud kaebaja esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamata ka 10.10.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-1980, kus
kaebaja oli taotlenud käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist esialgse
õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks. Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määrus jõustus
Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016. a määrusega.
13. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei
anna samuti alust jõuda muule järeldusele. Riigikohtu 25.04.2012. a määruses asjas 3-3-1-
1012 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012. a otsuses Julin vs. Eesti on käsitletud
ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise õiguspärasust, mitte esialgse õiguskaitse
kohaldamist. Viited nendele kohtuasjadele võivad olla asjakohased käesoleva asja sisulise
läbivaatamise käigus, mitte aga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja
kehtivuse või täitmise peatamisel esialgse õiguskaitse korras.
14. Eeltoodust tulenevalt jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
11.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
Agu Timmi
Maili Lokk