3-16-2247/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

30.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-2247

Haldusasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 28.09.2016. a

käskkirja nr 6-4/662 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-16-2246 Viru Vangla poolt Tartu

Ringkonnakohtule esitatud Vjatšeslav Koguti isikukonto väljavõte perioodi kohta

20.07.2016–19.11.2016.

2. Rahuldada Vjatšeslav Koguti menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel.

3. Võtta määruskaebus menetlusse.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 28.09.2016. a käskkirjaga nr 6-4/662 (tl 19-20p) kohaldati alates 28.09.2016

kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt oli

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks 28.09.2016 V. Koguti ja valvurite

vahel toimunud intsident, mille alusel on põhjust arvata, et V. Kogut võib oma käitumisega

ohustada vanglateenistuse ametnikke, millega seab ohtu vangla üldise julgeoleku. V. Koguti

suhtes kohaldatud täiendavateks julgeolekuabinõudeks on:

- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava

üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega;

- kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, sh täpsemate asjaolude

väljaselgitamiseni piiratakse kinnipeetava käimist taasühiskonnastavates programmides,

koolis ja tööl;

- kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise

keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud kambri eripära;

- iga kord enne kambrisse sisenemist panna kinnipeetavatel ohjeldusmeetmetena peale

käerauad (pannakse peale ette asetatud kätele), olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava

saatmine või mitte. Käskkirja kohaselt tuleb üksuse juhil teha ettepanek V. Koguti suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse kohta hiljemalt kolme

kuu möödudes käskkirja tutvustamisest alates.

2. V. Kogut esitas 05.10.2016 vaide, mille Viru Vangla jättis 03.11.2016. a vaideotsusega

nr 6-12/251-2 rahuldamata.

3. V. Kogut esitas 06.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tühistada Viru

Vangla 28.09.2016. a käskkirja nr 6-4/662 ning taotluse kohustada vanglat võtma käerauad

maha kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 28.09.2016. a

käskkiri rikub tema õigusi ja vabadusi.

4. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust kohustada vanglat võtma käerauad maha

kuni kohtumenetluse lõpuni kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusena ning jättis 11.11.2016. a

määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et kaebaja on 04.10.2016 juba esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

vaidlusaluse käskkirja ja sellest tuleneva tegevuse peatamist. Halduskohus jättis 10.10.2016. a

määrusega taotluse rahuldamata, märkides seejuures, et taotluses tugineb kaebaja üksnes

väidetele, miks on käskkiri ja selle alusel toimuv tema arvates õigusvastane, kuid ei ole välja

toonud midagi, millest selguks, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Mingeid sellekohaseid väiteid ja põhjendusi ei ole kaebaja

esitanud ka käesolevas taotluses. Halduskohus nentis, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine toob küll kaasa tagajärje, mida ei saa hiljem enam olematuks muuta, kuid

kaebuse rahuldamise korral on võimalik nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Halduskohtu

hinnangul omab olulist tähendust ka see, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise tinginud kaebaja poolne vanglaametnikule suunatud

agressiivne käitumine. Halduskohus leidis, et ametnike ja teiste vanglas viibivate isikute

tervise ja elu kaitsmises seisnev avalik huvi aga kaalub üles tema õiguste piiramises seisneva

erahuvi. Oluline on ka see, et kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisega asuda

lahendama põhivaidlust. Käesoleva taotluse rahuldamise korral oleks see just nii, sest kaebaja

soovitud abinõu kohaldamisega lahendaks kohus sisuliselt ära osa tema kaebusest. Seetõttu

puudub halduskohtu arvates jätkuvalt võimalus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

5. V. Kogut esitas 20.11.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse

resolutsiooni p-i 2 peale, millega halduskohus oli jätnud tema esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. V. Kogut palub, et halduskohtu määrus tühistataks selles osas ning tema esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldataks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on sellise

otsustusega rikkunud seadust. Halduskohus ei välistanud määruse põhjendustes ka ise, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kutsub esile tagajärjed, mida hiljem ei ole

võimalik tühistada. V. Kogut palus ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest

määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. V. Kogut on määruskaebuses palunud vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina

vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

7. Kuna V. Kogut on esitanud taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest koos

määruskaebusega 20.11.2016, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida kaebaja

sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 20.07.2016–19.11.2016. Kohtute infosüsteemist

nähtub, et Viru Vangla on haldusasja nr 3162246 raames esitanud Tartu Ringkonnakohtule V.

Koguti isikukonto väljavõtte perioodi 20.07.2016–19.11.2016 kohta. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus käesoleva asja raames kaebaja isikukonto väljavõtte täiendavat küsimist Viru

Vanglalt vajalikuks ning lähtub haldusasjas nr 3-16-2246 esitatud isikukonto väljavõttest.

8. V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on tema sissetulek viimasel neljal

kuul enne menetlusabi taotluse esitamist, s. o 20.07.2016–19.11.2016, olnud 197,79 eurot.

Sellest tuleb maha arvata nõuete ja vabanemisfondi suunatud summad ning elektrienergia eest

tasutud summad, mis on kokku 140,82 eurot. Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsuse asjas

nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel eeldada menetlusabi taotleja

igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi umbes summas 21,50 eurot. V. Kogut

on teinud nimetatud perioodil kaupluses oste kokku summa eest 63,43 eurot, mida saab täies

ulatuses pidada Riigikohtu praktikast tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on

menetlusabi taotleja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek

(197,79-140,82-63,43)/4x2) ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi

andmine ei ole välistatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates

ei ole alust pidada V. Koguti määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse

esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

9. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a

määruse resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

10. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 11.11.2016. a määruse resolutsiooni p-i 2

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 11.11.2016. a määruse põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.

11. Määruskaebuse kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks, mida ta peab esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel põhjendama, kui halduskohus on ka ise nentinud, et täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamine toob kaebaja jaoks kaasa tagajärjed, mida hiljem ei ole

võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus

esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda

kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks taotluse esitajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus, st raskete või

pöördumatute tagajärgede esinemise oht kohtumenetluse ajal. Käesolevas asjas esialgse

õiguskaitse taotlusest ohtu selliste tagajärgede esinemiseks ei nähtu. Kuna kaebaja on palunud

esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võtma temalt maha käerauad kuni

kohtumenetluse lõpuni, siis on kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud

käskkirja kehtivuse või täitmise peatamist üksnes osas, millega kohaldati kaebaja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudena iga kord enne kambrisse sisenemist kaebajale käeraudade

peale panemist. Samas ei nähtu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest, millised tagajärjed

tema suhtes saabuvad, kui kohtumenetluse ajaks vaidlustatud käskkirja täitmist selles osas ei

peatata ning tema suhtes jätkatakse iga kord enne kambrisse sisenemist talle käeraudade peale

panemist.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses

esitanud üksnes väiteid selle kohta, miks ta leiab, et käskkiri ja selle alusel toimuv on

õigusvastane, kuid ei ole põhjendanud, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Üksnes väited selle kohta, et vaidlustatud

käskkiri on õigusvastane, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle

kohta, kas vaidlustatud käskkiri on õigusvastane või mitte, annab halduskohus kaebuse

lahendamisel. Samasisuliste põhjendustega on Tartu Halduskohus jätnud kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata ka 10.10.2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-1980, kus

kaebaja oli taotlenud käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist esialgse

õiguskaitse korras vaidemenetluse ajaks. Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määrus jõustus

Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016. a määrusega.

13. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei

anna samuti alust jõuda muule järeldusele. Riigikohtu 25.04.2012. a määruses asjas 3-3-1-

1012 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012. a otsuses Julin vs. Eesti on käsitletud

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise õiguspärasust, mitte esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Viited nendele kohtuasjadele võivad olla asjakohased käesoleva asja sisulise

läbivaatamise käigus, mitte aga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

kehtivuse või täitmise peatamisel esialgse õiguskaitse korras.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

11.11.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk