2-12-4873/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-12-4873 Tsiviilasi Larissa Urbaniku hagi korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU vastu töövaidluses Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Larissa Urbaniku määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Larissa Urbanik (isikukood: XXXXXXXX) Vastustaja (kostja): korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU (registrikood: 80124526); esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar RESOLUTSIOON 1. Jätta Larissa Urbaniku määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13. septembri 2016 määrus muutmata. 2. Tagastada Larissa Urbanikule järgmised tõendid: OÜ Poetarvete Äri 3. oktoobri 2014 arve-müügitšekk ning maksekviitung, 21. oktoobri 2014 arve-müügitšekk nr 3122 ning maksekviitung, 26. septembri 2014 arve-müügitšekk nr 3024 ning maksekviitung, 15. septembri 2014 arvemüügitšekk nr 1988 ning maksekviitung, 23. oktoobri 2014

2

arve-müügitšekk nr 3511, 30. septembri 2014 arvemüügitšekk nr 3037 ning maksekviitung. Menetluskulude jaotus Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses oli Larissa Urbaniku (hageja) hagi korteriühistu LÄÄNE 7 TARTU (kostja) vastu töövaidluses. Tartu Maakohtu 14. novembri 2014 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 25. septembri 2015 otsusega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda ning apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 1. veebruaril 2016 Riigikohtu määrusega. 2. Vastuseks maakohtu 15. aprilli 2016 e-kirjale edastas hageja esindaja Sergei Desjatnikov 22. aprillil 2016 kohtule arve nr 21.04/2016, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust 300 euro eest. Kostja 2. märtsi 2016 avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulu 559 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus mõista välja ka viivise menetluskuludelt. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud menetlustähtaega rikkudes. Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo arve ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 järgi nõutavale menetluskulude nimekirjale. Puudub hageja avaldus ja menetlusdokument „menetluskulude nimekiri“. Hageja õigusabikulude suuruse osas kostjal vastuväiteid ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Tartu Maakohus määras 13. septembri 2016 määrusega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 559 eurot, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 259 eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna hageja avaldus oli ebaselge, pöördus maakohus põhiasjas varem hagejat esindanud juristi S. Desjatnikovi ja vandeadvokaat Karl Saavo poole. 22. aprillil 2016 edastas S. Desjatnikov vastuseks kohtu

3

kirjale arve hagejale osutatud õigusteenuse kohta. Vandeadvokaat K. Saavo vaatamata kohtu korduvale pöördumisele vastust ei esitanud. Maakohus leidis, et hageja ei ole ületanud kohtu poolt määratud tähtaega, kuna maakohus kogus ise tõendid hageja õigusabikulude kohta (TsMS § 447 lg-d 5 ja 7, § 5 lg 3). Asjaolu, et hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetluskulude nimekirja, ei ole aluseks, et jätta hageja menetluskulud kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Pooled ei vaidle menetluskulude suuruse ning nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Maakohus luges hageja õigusabikulu 300 eurot ja kostja õigusabikulu 559 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, tegi maakohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 259 eurot (559–300). Pärast asjas põhivaidluse osas lõpplahendi jõustumist tõi hageja maakohtusse lisamiseks avaldusele arvukad lisad. Maakohus jättis tähelepanuta ja tagastas vaidlustatud määrusega hageja poolt kohtule esitatud dokumendid, mis on seotud põhivaidlusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik enam arutleda haginõude olemuse, selle lahendamise põhimõtete ja kohtu tehtud otsustuse üle. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus (II kd, tl 191). Määruskaebuse kohaselt vormistasid hagejale dokumente juristid, kuid kviitungeid selle eest ei väljastanud. Iga dokumendi ja kohtuistungil osalemise eest maksis hageja esindajatele 100 eurot, tunnistaja ütluste diktofonile salvestamise eest 60 eurot. Hageja palub vaadata üle dokumendid tõlke eest tasumise kohta. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse lahendada põhivaidlus ning oma väidete põhivaidluse osas tõendamiseks esitas uusi tõendeid, s.o arveid-müügitšekke, mida hageja palub võtta tsiviilasja materjalide juurde. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt puudus määruskaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kostja eeldab, et maakohus on kaebuse esitamise õigeaegsust kontrollinud. Hageja poolt 5. oktoobril 2016 esitatud määruskaebus ei vasta TsMS §-s 662 sätestatud sisuja vorminõuetele. Hageja poolt 20. oktoobril 2016 maakohtule esitatud avalduse sisu ei ole seotud määruskaebuseks loetud varasema avalduse sisuga, kuid erinevalt esimesest avaldusest on sellele käsikirjas kirjutatud taotlus tsiviilasjas nr 2-12-4873 tehtud määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole määruskaebust kostjale seisukoha esitamiseks edastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 7. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

4

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18; 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 11; 15. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 8; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole tõendanud oma määruskaebuses esitatud väidet, et lepingulistele esindajatele tasus ta iga menetlustoimingu, s.o dokumendi koostamise või kohtuistungil osalemise eest 100 eurot. Hageja on esitanud koos määruskaebusega Keelemapp OÜ arved vene keelest eesti keelde tõlke kohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole hageja menetluskuludega TsMS § 143 p 1 mõistes, kuna arved on koostatud pärast praeguses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Sellise kulu hüvitamine ei ole seadusega kooskõlas ning ringkonnakohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. 8. Vastuseks vastuväitele määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja sai vaidlustatud määruse kätte 21. septembril 2016 (II kd, tl 178), seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. Maakohus edastas hagejale 6. oktoobril 2016 päringu, paludes täpsustada 5. oktoobril 2016 esitatud avalduse eesmärki. Maakohus palus muuhulgas täpsustada, kas hageja soovib 13. septembri 2016 määruse tühistamist, ning kui jah, siis tuleb hagejal tasuda riigilõiv. Sellest tulenevalt esitas hageja täiendavalt 20. oktoobri 2016 avalduse. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et hageja poolt esitatud määruskaebus on ebaselge, on hageja tahe, s.o tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrus, siiski tuvastatav ning kaebuselt on tasutud riigilõiv. Sellest tulenevalt võttis maakohus põhjendatult määruskaebuse menetlusse ning selle rahuldamata jätmisel edastas lahendamiseks ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg-d 1 ja 5). Kuna määruskaebuses ei ole sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, ei pidanud maakohus otstarbekaks küsida teise menetlusosalise seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus puudutab otseselt kostja õigusi ning kostjal on õigus esitada selle suhtes oma vastuväiteid. Sellest tulenevalt nõudis ringkonnakohus kostja seisukohta määruskaebuse osas (TsMS § 664 lg 1, § 663 lg 3). 9. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja määruskaebuses esitatud väited põhivaidluse osas ning kaebusele lisatud OÜ Poetarvete Äri arve-müügitšekid, kuna need ei puuduta määruskaebusega vaidlustatud maakohtu määruse lahendamist. Põhivaidluse osas on jõustunud lõpplahend, mida enam vaidlustada ei saa. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud arve-müügitšekid (TsMS § 238 lg 3 p-d 3–4). 10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke