3-15-1229/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1229

Haldusasi

OÜ Montola kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 13-

6/2379, 6. veebruari 2013. a vaideotsuse nr 13-4/42, 8.

jaanuari 2015. a otsuse nr 13-6/9 ja 13. aprilli 2015. a

vaideotsuse nr 13-4/15/25 tühistamiseks ning taotluse

uueks lahendamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Montola apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Montola

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

3. Jätta kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29.

detsember 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Montola esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

investeeringutoetuse taotluse. Toetust sooviti kaerakliidest (kaera tootmisjääkidest)

bioenergeetilise komponendi tootmiseks, mida saaks kasutada küttekolletes iseseisvalt või

pelletite koostisosana. PRIA 31. oktoobri 2012. a otsuse nr 13-6/2379 p-ga 3 jäeti OÜ Montola

taotlus rahuldamata ning 6. veebruari 2013. a vaideotsusega nr 13-4/42 jäeti rahuldamata ka OÜ

Montola vaie, kusjuures hindamiskriteeriumis 5.1. vähendati kaebaja hindepunkte 3 võrra.

PRIA 6. veebruari 2014. a otsusega nr 13-6/202 tunnistati eelnevalt nimetatud otsused kehtetuks

ja otsustati OÜ Montola taotluse menetlust jätkata.

PRIA 8. jaanuari 2015. a otsusega nr 13-6/8 jäeti OÜ Montola investeeringutoetuse taotlus

rahuldamata. Otsusest nähtuvalt oli OÜ Montola taotluse kohta antud hindepunktide summa 36.

PRIA 13. aprilli 2015. a vaideotsusega jäeti selle otsuse peale esitatud vaie rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt jäeti need taotlused, mille hindepunktide summa oli väiksem kui 37,

rahuldamata.

2. OÜ Montola esitas eelnevalt nimetatud toetuse rahuldamata jätmise otsuste ja vaideotsuste

peale kaebused nende tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebused

liideti ühte menetlusse. Kaebuse kohaselt oleks kaebaja hindepunktide arv pidanud olema 44. Ta

on saanud 0 punkti hindamiskriteeriumites 5.1 ja 5.3, kuid oleks pidanud nendes saama vastavalt

3 ja 5 punkti.

3. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsusega lõpetati menetlus algses haldusmenetluses

antud haldusaktide (31. oktoobri 2012. a toetuse rahuldamata jätmise otsus ja 6. veebruari 2013.

a vaideotsus) tühistamise nõudes ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna need otsused on kehtetuks

tunnistatud ja nõutav haldusakt antud. Ehkki kaebaja soovis selles osas menetluse jätkamist ja

haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, jättis kohus selle taotluse rahuldamata, kuna kaebajal

puudub selleks põhjendatud huvi. Ta pole näidanud, millist kahju on ta nende haldusaktide tõttu

saanud. Isikul puudub subjektiivne õigus toetusele. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse

rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja

mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 85) lisaga nr 4

kehtestatud taotluse hindamise kriteeriumitest käsitleb kriteerium 5 investeeringu innovaatilisust.

Kriteerium 5.1 näeb ette, et kui võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia, saab taotleja

selle kriteeriumi eest 3 punkti. Kriteerium 5.3. näeb ette, et kui hakatakse tootma suurema

töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud tooteid, saab taotleja 5 punkti. Sealjuures võrreldakse

hindepunkti andmisel kavandatava investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega,

hindepunkti saamiseks peab taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete

töötlemisahelat.

3.2. Kaebaja ei esitanud äriplaanis andmeid, millest vastustaja saanuks järeldada innovatsiooni,

st tuvastada, kuidas tootmine investeeringu tegemise tagajärjel muutub. Hiljem on kaebaja

selgitanud, et varem tootis ta kleepainet, mis oli kasutatav pelletite tootmiseks, kuid nüüd soovib

ta toota kaerakliidest energiakomponenti, mis on kasutatav otse küttekolletes. Erinevused

varasemaga võrreldes on selles, et enne kasutas kaebaja toorainena teravilja, kuid nüüd hakkaks

ta kasutama jäätmeid ning samuti pikeneb toodangu töötlemisahel viljakuivatis tooraine

kuivatamise näol. Halduskohus leidis, et need kaebaja väited on haldusmenetluses antud

paljasõnalised väited. Ka kohtuistungil andis kaebaja esindaja üldsõnalisi vastuseid.

3.3. Selle eest, et kaebaja kasutaks uute seadmetega tooraineks kliisid, määrati hindepunktid

alajaotuses 6 ja seal on ta saanud maksimaalsed punktid.

3.4. Äriplaanist ei nähtu, et toode oleks suunatud otse lõpptarbijale. Sealt nähtub hoopis, et toode

oli mõeldud edasimüügiks pelletite tootjatele.

3.5. See, et algselt anti kaebajale kriteeriumi 5.1. eest 3 punkti ja uuel otsustamisel 0 punkti, ei

ole määrav.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ Montola apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada

järgmistel põhjendustel.

4.1. Vastustaja tegevuse õigusvastasus seisnes kriteeriumi järgi 5.1 hindepunktide tagaselja

äravõtmises 6. veebruari 2013. a vaideotsusega. See toimus vastuolus haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 p-ga 2. Hindamiskriteerium 5.1 ei olnud vaidemenetluse esemeks. Taotlejale

vastuväidete esitamise võimalust ei antud.

4.2. Kaebaja ei ole esitanud kahju kohta andmeid seetõttu, et ta pole esitanud praegu kahju

hüvitamise kaebust, vaid üksnes kaebuse haldusorgani õigusvastasuse tuvastamiseks.

4.3. Kaebajale oleks tulnud hindamiskriteeriumi 5.3. järgi punkte anda, kuna toodangu

töötlemisahel pikeneb viljakuivati ostmise tõttu. Varem ei saanud kaebaja tooraine

niiskusprotsenti muuta.

4.4. Kaebajale ei võimaldatud PRIA 8. jaanuari 2015. a otsusega lõppenud uues menetluses

esitada uusi tõendeid ja vastuargumente.

5. PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.1. Arusaamatud on apellandi seisukohad seoses varasema haldusmenetlusega, kuna 31.

oktoobri 2012. a toetuse rahuldamata jätmise otsus ja 6. veebruari 2013. a vaideotsus on PRIA

poolt kehtetuks tunnistatud.

5.2. Hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu. Kaebaja pole välja toonud kahju, toetusest jäi ta ilma

PRIA 8. jaanuari 2015. a otsuse, mitte varasemate otsuste alusel, isikul puudub subjektiivne

õigus toetusele.

5.3. Kaebaja investeeringut ei käsitatud innovatiivsena, kuna kasutusele ei võetud uut

tehnoloogiat (st ei investeeritud patendiõigustesse, litsentsidesse, oskusteabesse või patentimata

tehnilistesse teadmetesse).

5.4. Lisandunud ei oleks uusi tooteid, kuna sarnaste tootmisseadmetega toodetakse ka praegu

teraviljast ja kliidest kleepainet.

5.5. Kaebaja poolt soovitud seadmed on suures osas samad nagu need, mida ta praegu kasutab

kleepaine tootmiseks. Tema esitatud dokumentidest ei nähtu kleepaine ja energeetilise

komponendi erinevust. Nii tehnoloogia kui lõpp-produkt on samane.

5.6. Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks ei saa lugeda seda, kui isik teeb investeeringu järgselt

sama tegevust suurema täpsusega, jõudlusega, ühtlasemalt vms.

5.7. Samuti pole tegu lõpptarbijale suunatud tootega, kuna toodet kasutatakse küttepelletite

tootmise ühe komponendina.

5.8. On kahtlus, et kaebaja on esitanud toetuse saamiseks fiktiivseid näitajaid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja on omistanud apellatsioonkaebuses suurt tähtsust sellele, et algses haldusmenetluses

anti talle kriteeriumi 5.1 eest 3 punkti, kuid seejärel võeti need 6. veebruari 2013. a

vaideotsusega ära (tl 26) põhjendusel, et hindepunktide andmine selle kriteeriumi eest ei olnud

õigustatud.

Samas jätab kaebaja tähelepanuta selle, et tema taotluse lahendamiseks on läbi viidud uus

haldusmenetlus ning varasemas haldusmenetluses antud haldusaktid on PRIA poolt 6. veebruari

2014. a otsusega kehtetuks tunnistatud. Seega ei oma need enam õiguslikku mõju. Kaebaja

taotlus on jäetud uuesti rahuldamata 8. jaanuari 2015. a otsusega ning selle peale esitatud vaie

13. aprilli 2015. a vaideotsusega. Seega isegi kui kohus tuvastaks varasema, 6. veebruari 2013. a

vaideotsuse õigusvastasuse, ei annaks see kaebajale mingisugust eelist kahju hüvitamise

vaidluses, kuna talle toetuse määramata jätmine on otsustatud hilisema, 18. jaanuari 2015. a

otsusega. Seega on halduskohus õigesti menetluse 2012. ja 2013. a antud haldusaktide osas

lõpetanud. Eelneva tõttu ei ole oluline ka see, kas kaebaja on esitanud kahju kohta andmeid või

mitte.

8. Tõsi, vaieldav võib olla see, kas vaideotsusega on niisugune punktide vähendamine mingi

kriteeriumi osas lubatav ja õiguspärane. Kuid kuna vaideotsus on kehtetuks tunnistatud, ei riku

see enam iseseisvalt kaebaja õigusi. Kuna toetuse andmata jätmine on otsustatud juba uue

haldusaktiga, ei annaks selles osas vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebajale samuti

mitte midagi. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt.

9. Määruse nr 85 lisas 4 on sätestatud, et alajaotises „Investeeringu innovaatilisus“ on kriteeriumi

5.1. eest võimalik saada 3 punkti, kui võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia.

Kriteeriumi 5.3 eest on võimalik saada 5 punkti, kui hakatakse tootma suurema töötlemisastmega

ja lõpptarbijale suunatud tooteid, kusjuures hindepunkti andmisel võrreldakse kavandatava

investeeringu järgseid tooteid taotleja varasemate toodetega ning hindepunkti saamiseks peab

taotleja kavandatava investeeringuga pikendama toodete töötlemisahelat.

Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus lähemalt, kas kaebaja neid nõudeid täitis.

10. Kriteeriumi 5.1 täitis kaebaja enda arvates seetõttu, et ta hakkaks senise nisust kleepaine

tootmise asemel tootma kaerakliidest nn energiakomponenti, st varasema teraviljatooraine

asemel hakkaks ta toorainena kasutama jäätmeid ehk kaerakliid.

Samas on vastustaja viitega Määruse nr 85 seletuskirjale selgitanud, et kriteeriumis 5.1 (võetakse

kasutusele uus tehnoloogia) kasutatud mõistet „tehnoloogia“ tuleb mõista investeeringut

immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 art 2 p 11 tähenduses, st

investeeritakse tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata

tehniliste teadmiste omandamise teel. Tehnoloogia ei ole sama mis seadmed (tl 20, kd II).

Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb tema kavandatud nn kaerakliidest energiakomponendi

tootmise näol uue tehnoloogia kasutuselevõtt. Vastustaja on osundanud, et kaebaja soovib

„energiakomponendi“ nime all hakata tootma sisuliselt sama toodet, mida ta on senini tootnud

(pelletite koostisosaks olevat kleepainet), kuid seda mitte nisust, vaid kaerakliidest. Kaebaja ei

ole ära näidanud kaerast ja nisust toodetava kleepaine ning energeetilise komponendi erinevust.

Võib aru saada, et tehnoloogia nii nisust kui kaerast kleepaine tootmiseks on samane ning

samane on ka lõpp-produkt (kleepaine, vt tl 25p, kd I).

Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses jätkuvalt vastustaja seisukohtadele vastanud ega selgitanud,

milles seisneks kavandatava tootmise puhul uus tehnoloogia. Sisuliselt on kaebaja välja toonud

vaid selle, et muutuks tooraine, st et nisu asemel kasutaks ta kaerakliisid. Samas on nii nisu kui

kaerakliide puhul tegemist sarnase toorainega – teraviljaga või teraviljasaadusega. Kaebaja ei ole

ära näidanud, kuidas muutuks tehnoloogiline lahendus teraviljasaadusest liimaine või

energiakomponendi tootmisel. Seega on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kriteeriumi 5.1 eest

kaebajale punkte anda pole võimalik.

Asjaolu, et algselt, 2012. a otsusega kaebajale kriteeriumi 5.1 eest punkte anti, eeltoodut ei

muuda. Nimelt nähtub 6. veebruari 2013. a vaideotsusest, millega need punktid jälle ära võeti, et

punktide äravõtmine oli tingitud sellest, et kaebaja oli algses äriplaanis näidanud, et ta hakkab

tootma pelleteid. Kui aga vastustaja tegi kaebajale selles osas järelepärimise, parandas kaebaja

äriplaani, ning kirjutas, et toodetakse teraviljajäätmetest biokütuste komponente (pelletite

energeetilist komponenti, vt tl 26, kd I). Seega oli kaebaja ise muutnud hindamise alusdokumenti

(äriplaani) ning vastavalt sai PRIA anda asjaoludele uue hinnangu. Kuna selgus, et kaebaja ei

asugi tootma pelleteid, vaid sisuliselt jätkab pelletite koostisosaks oleva liimaine tootmisega, oli

põhjendatud järeldus, et uut tehnoloogiat kaebaja kasutusele ei võta.

Seega ei saa asjaolust, et kaebajale algselt kriteeriumi 5.1 eest punkte anti, teha järeldust, et ta

olekski pidanud neid tegelikult saama. Punktide esialgne andmine oli põhjustatud kaebaja

esitatud eksitavatest andmetest.

11. Kriteeriumi 5.3 (hakatakse tootma suurema töötlemisastmega ja lõpptarbijale suunatud

tooteid) täitis kaebaja end arvates seetõttu, et ta soovis kasutusele võtta ka viljakuivati. Varem ei

saanud ta tooraine niiskusprotsenti muuta.

Siin jätab kaebaja tähelepanuta selle, et kriteerium 5.3 eeldab lõpptarbijale suunatud toote

tootmist. Kaebaja toode (liimaine) on suunatud aga pelletite tootjatele, kes saavad selle ära

kasutada pelletite tootmisel. Alles pelletite näol valmib toode, mis on suunatud lõpptarbijale.

Seega ei ole kaebaja toode suunatud lõpptarbijale ning ta ei täida kriteeriumit 5.3 juba seetõttu.

Vastavalt ei ole enam määrav küsimus, kas kaebaja poolt viljakuivati kasutuselevõtt suurendaks

töötlemisahelat, kuna täitmata on niikuinii teine selles kriteeriumis nõutav eeldus – toote

suunatus lõpptarbijale. Kaebaja ei ole selles aspektis vastustaja seisukohta ümber lükanud.

12. Väide, et kaebajale ei antud uues, 2015. aastal toetusetaotluse rahuldamata jätmisega

lõppenud menetluses võimalust vastuväidete esitamiseks, ei ole asjakohane. HMS § 40 lg 3 p 2

võimaldab jätta isiku haldusmenetluses ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Kuna kaebaja oli saanud esitada oma taotluse ning seisukohad (sh vaide) juba varasemas

haldusmenetluses, oli tegemist olukorraga, kus kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks uues

haldusmenetluses puudus HMS § 40 lg 3 p 2 järgi vajadus.

Lisaks ei ole kaebaja osundanud ka sellele, mida ta oleks saanud uue ärakuulamise käigus veel

öelda ning kuidas see oleks võinud menetluse lõpptulemust muuta. Seetõttu on alust arvata, et

kaebaja etteheide on otsitud.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja menetluskulu jääb halduskohtumenetluse § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

14. Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Kaebaja ei ole üritanudki apellatsioonimenetluses esitada selgeid seisukohti, mis seaksid

vastustaja ja halduskohtu poolt esiletoodu kahtluse alla. Sisuliselt kordab kaebaja faktiliste

asjaolude osas menetluses juba varem öeldut ning jätab andmata selgitused nende faktiliste

asjaolude osas, mis on olnud tema taotluse põhiliseks rahuldamata jätmise aluseks. Pigem on

kaebaja üritanud apellatsioonimenetluses konstrueerida õiguslikku probleemi seoses sellega, et

esimeses vaidemenetluses kujundati uus seisukoht tema kahjuks. Nagu ringkonnakohus ülal

selgitas, ei ole see käesoleval juhul viinud tema õiguste rikkumiseni, kuna vaideotsus on juba

kehtetuks tunnistatud.

Seega ei esine asjas HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi vajadust istungi korraldamiseks. Istungi

korraldamata jätmise kasuks räägib ka menetlusökonoomia põhimõte, kuna kirjalik menetlus

võimaldab asja lahendada märksa kiiremini.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene