1-16-3409/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-3409

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Tõlk Natalia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.B (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 22.11.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada P.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.B katseajal KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada P.B suhtes käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi;

- asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädalajooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

4. P.B-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. Määrata P.B-le

kriminaalhooldaja Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.

6. P.B vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.B tunnistati Harju Maakohtu 25.04.2016.a otsusega süüdi KarS § 424 järgi

ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks arvati 24.04.2016.a. Kohtuotsus jõustus 03.05.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 24.04.2016.a ja lõpp on 24.04.2017.a.

P.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta osaleb alates 19.09.2016.a riigikeele kursustel tasemel A2. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab P.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama Xxxxasuvasse korterisse, mis kuulub abikaasa isale. Vabanemisel töökohta ei ole.

P.B soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud 6 korda, vanglas kolmas kord. Elama asub abikaasa ise nõusolekul abikaasa isale kuuluvasse korterisse Xxxx. Töökohta vabanemisel ei ole, aga see

3 ei ole probleemiks, usub, et leiab töökoha. Alkoholiga probleemid algasid ammu, praegu ei ole probleeme. On nõus raviga ja lisakohustustega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab P.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör P.B-le katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6 kuuks, leides,

et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et P.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik

süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt. Karistuse kandmise ajal on P.B suutnud käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad P.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud P.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu hinnangul võimaldab P.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema

üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud

paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja

reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude

toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel

vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga

tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Pärast vabanemist on P.B olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest , oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja

tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

4

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik