1-16-2455/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-2455 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo

, Marina Davõdovitš Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.G tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

O.G , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega O.G vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

O.G on Viru Maakohtu 24.03.2016 kohtuotsusega 329

süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud vangistusega 2 kuud.

karistust Viru Maakohtu 29.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 päeva 1 aasta 5 kuud 1 vangistust. Karistuse kandmise algus . 25.04.2016 10.10.2017 ja lõpp

2(4)

O.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 26 ).

Kinnipidamisasutusest , O.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda ed elama enda korterisse aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve nõuetele, kuid seal on

väga halb xx levi. Kinnipeetaval on keskharidus. Riigikelt ei valda. Isik on nud tööta varasemalt autojuhina erinevates firmades. Vanglas soovib töötada. Lähedast

eks on ema, isa,

4 last. Ema on nõus teda vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabaduses tarvitas

alkoholi , mõõdukalt mõistab, et alkoholi liigtarvitamine on kahjulik nii talle, kui ka teda

ümbritsevatele inimestelekorduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kahel korral on karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Käitumine on olnud impulsiivne ning tagajärgi teadvustamata. On kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglakaristust kannab

esimest korda. pole oluliselt muutunud. Soodusteguriks on alkoholi Kuritegude dünaamika

kuritarvitamine. Katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18%.

Vangla toetab O.G ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav asuda peale vabanemist elama enda

korterisse aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, ahiküttega kus pesemisvõimalus asub kõrvalasuvas ema korteris. Küttepuud asuvad maja hoovis puukuuris. Elukohas on väga halb xxx Ema levi. Eakad vanemad ei saa teda tervislikel põhjustel abistada küttepuude toomisel.

on nõus teda vajadusel materiaalselt ja morralselt toetama. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusel pani toime oli üks kord, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna uue kuriteo.

O.G taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on

e vabastamisega . nõus isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et O.G elektroonilise valve tuleb jätta

kohaldamisega tingimisi usest vabastamata. Kohtu hinnangul on enne tähtaega vangist süüdimõistetu ennetähtaegne vang

istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süü tema käitumise dlase isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 5 korral kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab esimest korda. an Sistsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on tal olemas elukoht, puudub. töökoht

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Viimane kuritegu

3(4) on toime pandud katseajal. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani katseajal toime uue kuriteo.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on puuduvad täidetud, kuna isikul distsiplinaarkaristus . ed

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda enda korterisse aadressile

xxx. xx levi, samuti on korter Kriminaalhooldusametniku andmetel on korteris väga halb

ahiküttega, mille tarbeks tuleb küttepuid tuua maja hoovis asuvast puukuurist ning samuti puudub korteris pesemisvõimalus, mida ta kasutab kõrvalasuvas ema korteris. Seega võivad

tekkida probleemid elektroonilisele valvele allumisega. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub eb emast, isast ja 4 laps

isikul garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosn est.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise), korduvaid

karistusi puudumist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava , käitumist vanglas ja töökoha

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla võimalik ega

õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 5 korda kriminaalkorras karistatud, pannud uue kuriteo toime kriminaalhooldusel ajal, ei ole kohtul alust arvata, et uue

kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel

eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Oluliseks lektroonilise valve alla põhjuseks e vabastamata jätmisel on probleemid

elukoha , kuna ga korteris on väga halb xxx levi ning olmetingimustest tulenevalt on isikul pidev vajadus korterist lahkumiseks (pesemiseks ning küttepuude toomiseks).

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni

eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et korduv kuritegude toimepanemine ei ole

aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub

vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu

eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue

kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei , sealjuures tagajärgedele mõtlemata. on impulsiivne

Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses töötamisest huvitatud ning tal pole probleeme distsipliinile allmisega. Seega leiab kohus, et

vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 10.10.2017 10 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu

oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, tööhõives

osaleda ja sotsiaalprogrammides.

4(4)

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu

temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

O.G temale Viru Maakohtu 24.03.2016 tud vangistuse

kohtuotsusega mõiste kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko