3-16-1981/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated14.08.2016 esitas taotleja taotluse, milles palus Viru Vangla kodukorra punktile 17.5.1 määramise programmis osalemise. 25.08.2016. a vastuses nr 6-10/23514-2 selgitas Viru
Legislator headnote
AI generated3-16-1981/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 25.08.2016. a vastuses nr 6-10/23514-2 selgitas Viru
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
29.11.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1981
Haldusasi
Jaak Reinomägi taotlus esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 14.10.2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomägi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.10.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 14.08.2016 esitas taotleja taotluse, milles palus Viru Vangla kodukorra punktile 17.5.1
osundades individuaalse täitmiskava muutmist ulatuses, mis tagab talle töövõimetuse
määramise programmis osalemise. 25.08.2016. a vastuses nr 6-10/23514-2 selgitas Viru
Vangla kodukorra vastava punkti sisu ja püsiva töövõimetuse ekspertiisi tegemise korda ning
teatas, et taotleja soov vormistada töövõimetust on edastatud kriminaalhooldusametnikule, kes
suhtleb antud teemal esimesel võimalusel. 29.08.2016. a vaides nõudis taotleja eelnimetatud
vastuse ja muudetud individuaalse täitmiskava kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist
tema taotlusele uuesti vastamiseks. 29.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/220-2 jäeti vaie
rahuldamata.
2. 02.10.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus, et
kohus peataks muudetud individuaalse täitmiskava kehtivuse ja täitmise tema tööle
rakendamise osas, keelaks algatada tööle määramise menetlust ning kohustaks muutma
individuaalset täitmiskava selliselt, et see sisaldaks programmi seoses töövõimetuse
määramisega.
3. 06.10.2016. a määruses leidis halduskohus, et taotlus pole lubatav ning jättis selle läbi
vaatamata.
4. Kaebaja esitas 09.10.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks väites, et soovib käitada
määruse osas kaebeõigust.
5. Tartu Halduskohus 14.10.2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-i 1 alusel, kuna leidis, et taotleja on ise
võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja on esitanud varasemalt korduvalt halduskohtusse
erinevaid kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi. Seejuures on ta need iseseisvalt vormistanud ja
hakkama saanud ka edasiste menetlustega. Käesolevas asjas on ta samuti vormistanud ise nii
vaide kui sellega seotud esialgse õiguskaitse taotluse, milledes on olemas faktiliste asjaolude
kirjeldused, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele ja selged taotluse.
Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel, halduskohus pole seotud kaebuse ega sellele
esitatud vastuväidete sõnastusega, mis tähendab seda, et halduskohus saab esitatud nõuete
lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui
menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult põhjendada. See põhimõte kehtib ka
kohtumääruste peale esitatud määruskaebusi lahendavale ringkonnakohtule ning tagab nii
kaebaja õiguste kaitse ka ilma riigi poolt makstud õigusabita kui selle, et menetluse pooled on
olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Eeltoodud põhjustel ei
olnud Tartu Halduskohtul vajalik ega võimalik kaebajale õigusabi eest tasumiseks
menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jäi seetõttu rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Taotleja esitas 19.10.2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib riigi õigusabi
selleks, et vaidlustada kohtu 14.10.2016. a määrus. Taotleja selgitab, et vajab riigi õigusabi
selleks, et tagada enda õiguste tõhus kaitse ning vältida enda edaspidist väärkohtlemist.
7. Tartu Halduskohus 24.10.2016. a määruses tõlgendas kaebaja 19.10.2016. a avaldust
määruskaebusena halduskohtu 14.10.2016. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse,
jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 14.10.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega
pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud
väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses märgitule
märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Halduskohus on õigesti leidnud, et puuduvad alused J. Reinomäele riigi õigusabi
andmiseks. Kaebaja on korduvalt esitanud halduskohtule kaebusi, mida on võimalik
menetleda ka riigi õigusabi osutamiseta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et
kaebaja on ka varasemalt taotlenud riigi õigusabi andmist, millest on keeldutud. Kuigi kaebaja
on esitanud taoliste määruste peale määruskaebusi ka Riigikohtusse, siis ka Riigikohus on
leidnud, et puuduvad alused talle riigi õigusabi andmiseks ja on jätnud tema määruskaebused
menetlusse võtmata.
11. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 14.10.2016. a määruse
tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi