2-16-14063/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2016.a., Valga kohtumaja

Tsiviilasi

E.M. hagiavaldus H.N. vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja number

2-16-14063

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Kirsimaa

(Advokaadibüroo LMP OÜ; telefon: xxxx xxx; e-post:

grete.kirsimaa@lmp.ee)

Kostja: H.N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx

xxxx)

Ärakuulamine

22.11.2016.a kell 13.00

RESOLUTSIOON

1. Lahutada E.M. ja H.N. abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx.a. Valga Rajooni TSN

Täitevkomitee Perekonnaseisubüroos, kanne nr xxx.

2. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Valga

Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.M. esitas 19.09.2016.a. Tartu Maakohtule hagi H.N. vastu abielu lahutamiseks. Kohus võttis

hagi abielu lahutamiseks menetlusse 21.09.2016.a. määrusega.

Avalduse kohaselt E.M. ning H.N. abielu sõlmiti xx.xx.xxxx.a. Poolte abielulised suhted

lõppesid 1978.a. Sellest ajast alates ei ole pooled ka omavahel suhelnud. Poolte abielu ei ole

lahutatud. 1985.a tutvus E.M. (end. N.) T. M.iga ning 26.08.1995.a sõlmiti E.M.i ning T. M.i

abielu. Teise abielu sõlmimine sai ilmselt võimalikuks tulenevalt perekonnaseisuastuse

eksimusest. Hageja oli sel ajal teadlik, et esimene abielu ei ole enam kehtiv. Käesoleva aasta

augustikuus soovisid abikaasad E.M. ning T. M. sõlmida vastastikust testamenti. Notari

vastuvõtul selgus, et see ei ole võimalik, kuivõrd E.M.i eelmine abielu H.N.st on lahutamata.

E.M. soovib abielu lahutada. H.N. on samuti nõus abielu lahutamisega, kuid

perekonnaseisuasutuses ei ole see võimalik, kuivõrd E.M.i rahvastikuregistri järgne elukoha

aadress on Soome Vabariigis. Nagu juba eelnevalt mainitud, siis poolte abielulised suhted on

lõppenud juba 1978.a. Vaidlust abielu lahutamise küsimuses poolte vahel ei eksisteeri.

Kohus kuulas kostja ära 22.11.2016.a. Kostja avaldas, et tema teada Xxxxx kohtus lahutati

nende abielu, ta ei käinud seal ise kohal ning tal ka puuduvad dokumendid selle kohta. Paberid

on kadunud. On meeles, et oli elatise väljamõistmine ja lahutus, kuid ta ei tea, kas hageja sai

lahutuse. Samuti avaldas kostja, et hagejal ja kostjal on kaks last, vanem laps on kasulaps ja

mõlemale lapsele nõuti elatis välja. See võis olla 70-ndate teine pool. Ühisvara hagejal ja

kostjal ei olnud ja ei ole ka praegu. Samuti avaldas kostja, et tal ei ole midagi selle vastu, et

nende abielu lahutatakse.

KOHTU SEISUKOHT

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui

abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted loetakse lõppenuks, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taastata.

PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx.a. (tlk 4). E.M. (endise

perekonnanimega N.) ja T. M. abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx.a (tlk 5). Rahvastikuregistrist ei

nähtu, et hageja ja kostja abielu oleks lahutatud, samas nii hageja kui ka kostja kinnitavad, et

abielulised suhted on nende vahel lõppenud.Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on abiellunud

uuesti 1995-ndal aastal. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada.

Kohus selgitab, et abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme

kohtunik