3-15-529/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-529

Haldusasi

ML kaebus tema vanglasisesel isikuarvel 26.01.2015

– 04.03.2015 kannete sooritamise õigusvastasuse

tuvastamiseks

(3-15-529),

kaebaja

isikuarvele

laekunud

summadest

kinnipidamiste

tegemise

lõpetamiseks

kohustamiseks,

Tallinna

Vangla

12.06.2015

vaideotsuse

nr

5-15/15/14981-2

tühistamiseks

ning

kaebaja

vaide

uueks

läbivaatamiseks kohustamiseks (3-15-1727)

Menetlusosalised

Kaebaja – ML

Vastustaja I – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Teerika Marilin Martisen

Vastustaja II – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindaja Elen Eigo-Aunbaum

Vastustaja III – Tartu Vangla, volitatud esindaja

Marju Altsaar

Kaasatud

haldusorgan

–

Justiitsministeerium,

volitatud esindaja Aira Praakle

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 otsus nr 3-15-529

ja 05.11.2015 otsus nr 3-15-1727

Menetluse alus ringkonnakohtus

ML apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

22.11.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta ML apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.12.2015

otsus haldusasjas nr 3-15-529 ja 05.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1727 muutmata.

2. Jätta ML apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda ning Tallinna

Vangla,

Riigi

Tugiteenuste

Keskuse,

Tartu

Vangla

ja

Justiitsministeeriumi

menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-15-529

2(10)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vanglas kinnipeetavana viibiv ML esitas 20.03.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja

avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Harju Maakohus kuulutas 15.05.2013 määrusega

tsiviilasjas nr 2-13-12882 välja ML pankroti. Harju Maakohus lõpetas 08.05.2014 määrusega

samas tsiviilasjas ML pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas 14.11.2014 määrusega

ML suhtes võlgadest vabastamise menetluse, määrates usaldusisikuks AL. Harju Maakohus

kinnitas 13.01.2015 määrusega asjas nr 2-13-12882 ML pankrotimenetluses pankrotihalduri

esitatud jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded ML vastu kokku

10 890,34 eurot.

2. ML esitas 16.12.2014 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) avalduse, milles teatas RTK-le

AL arveldusarve. RTK kandis pärast seda ML isikuarvele laekunud summadest nõuete fondi

kinni peetud summad (50% laekunud summadest) üle AL-le (ML nõuete fondi väljavõte, 3-15-

529, tl 78).

3. ML esitas 30.04.2015 RTK-le avalduse, milles palus lõpetada tema vanglasiseselt

arveldusarvelt vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel võlausaldajate nõuete katteks

jaguneva raha edasikandmine usaldusisiku AL arveldusarvele. RTK selgitas ML-le, et edaspidi

hoiustatakse pankrotivõla katteks kogunev raha ML nõuete fondis summa ulatuses, mis on

Harju Maakohtu määrusega kinnitatud tunnustatud nõuetena.

Haldusasi nr 3-15-529

4. ML esitas 26.01.2015 Tallinna Vanglale vaide (3-15-529, tl 13-13p), milles taotles kõigi

tema vanglasisesele isikuarvele laekuvate summade ülekandmist tema usaldusisikule AL-le.

5. ML esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (3-15-529, tl 1-1p; täiendatud

13.07.2015, tl 55-56) Tallinna Vangla kohustamiseks kanda kõik tema vanglasisesele

isikuarvele laekuvad summad tema usaldusisikule AL-le. Kaebuse kohaselt ei olnud vangla

tema 26.01.2015 vaiet veel lahendanud. Tallinna Halduskohus leidis 27.08.2015 määruses (3-

15-529, tl 58-58p), et asjas saab olla vastustajaks RTK, mitte Tallinna Vangla, ning selgitas, et

kaebajal on võimalik taotleda vastustaja ning esitatud taotluste muutmist. Kaebaja taotles

01.09.2015 avalduses (3-15-529, tl 61) määrata Tallinna Vangla asemel vastustajaks RTK ning

3-15-529

3(10)

muutis kaebust selliselt, et taotles tema vanglasisesel isikukontol tehtud kannete õigusvastasuse

tuvastamist. Tallinna Halduskohus võttis 16.10.2015 määrusega (3-15-529, tl 65-66) kaebuse

muutmise vastu, jättis kaebuse nõudeks RTK toimingute, s.o 26.01.2015-04.03.2015 kaebaja

kontol kannete sooritamise õigusvastasuse tuvastamise nõude, ning määras uueks vastustajaks

RTK.

1) Kaebaja isikuarvele laekuvatest summadest on kantud 50% usaldusisikule, 20%

vabanemisfondi ning 30% jäetud kasutamiseks kaebajale. Pankrotiseaduse (PankrS) järgi tuleks

kõik kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvad summad kanda üle usaldusisik AL-le. PankrS

§ 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu

või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikule teatama. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et

kõnesolevast tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Seega peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25% ning lisaks ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kui nõuetega on määratud tegelema usaldusisik,

on arusaamatu, millisel alusel peab nõudeid täiendavalt kinni RTK.

2) Justiitsministeeriumi seisukoht, et kinnipeetaval on võimalik ise määrata raha kandmise koht

ning välistatud ei ole raha kandmine otse usaldusisikule, on õige, kuid ei arvesta kinnipeetava

eripära. Justiitsministeerium ei ole arvestanud sellega, et usaldusisik on kohustatud kandma

25% üle võlgnikule, kuid selle raha kandmisel vanglasisesele isikuarvele tehakse automaatsed

maksed usaldusisikule (50%), vabanemisfondi (20%) ja kinnipeetavale (30%). Arvestades

PankrS regulatsiooni, tuleks kõik sissetulekud kanda usaldusisikule, kes kannab laekunud

vahenditest kord aastas võlausaldajatele nõuete katteks. Usaldusisikul tuleks kaebajale kanda

seadusest tulenevad summad ning nendest summadest ei tohiks teha omakorda väljamakseid

usaldusisikule ja vabanemisfondi.

6. RTK palus jätta kaebus rahuldamata (3-15-529, tl 76).

RTK järgib oma tegevuses VangS § 44 lg-s 2 sätestatud raha jaotamise korda ega saa jätta

kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsuguses

suuruses.

7. Justiitsministeerium leidis, et kinnipeetava vanglasisese isikuarve regulatsioon VangS-s on

eriregulatsioon PankrS suhtes ning kaebajal ei ole alust nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu

raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele (3-15-529, tl 44-45p).

1) Kuigi PankrS § 173 sätestab, et võlgnikule jääb tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ja

sellele lisandub 25% tema töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust

või ettevõtlusest saadud tulust, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 alusel rakendub

kinnipeetavate suhtes VangS §-s 44 sätestatud eriregulatsioon, mis on kohaldatav ka nõuete

osas, millele ei saa sissenõuet pöörata. VangS § 44 lg 2 välistab sissenõude pööramise 50%

kinnipeetavale laekuvast rahast (vabanemisfond ja vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha).

Kinnipeetaval on subjektiivne õigus kasutada 30% isikuarvel olevast rahast vanglasiseseks

kasutamiseks. Kinnipeetav võib määrata, et selle summa arvel, mis on mõeldud vanglasiseseks

kasutamiseks, võib täita ka rahalisi nõudeid.

2) Olukorras, kus kinnipeetava suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ning

määratud on usaldusisik, toimub rahaliste kohustuste täitmine sarnaselt täitemenetlusega.

Kinnipeetava kohustuste täitmist täitemenetluse raames on Riigikohus selgitanud 08.01.2009

lahendis nr 3-3-1-86-08. Usaldusisik teavitab vanglateenistust kui tasu maksmiseks kohustatud

isikut vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ning vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasust või

muust kinnipeetavale laekunud rahast usaldusisikule üle seaduses ettenähtud osa, arvutades

seejuures kinnipeetava osa lähtudes VangS § 44 lg-s 2 sätestatust, arvestades lg-s 4 sätestatud

erisust. Kuna seadusandja on VangS-s ette näinud summa, mis teenib oma sisult sama eesmärki,

3-15-529

4(10)

mis PankrS 173 lg-s 3 nimetatud 25% võlgniku tulust, siis ei pea usaldusisik talle üle kantud

50%-st isikuarvel olevast rahast omakorda 25% võlgnikule tagasi andma.

3) Kaebajal on võimalik tema isikuarvele laekuvate summade osas ise olukorda kujundada.

Kaebaja isikuarve väljavõttelt ei nähtu, et isikuarvele oleks kantud summasid, mille kandmine

kinnipeetava isikuarvele oleks seadusest tulenevalt kohustuslik. Selliseks summaks on

VangS § 41 lg 3 kohaselt üksnes kinnipeetava töötasu. Kaebajale laekunud summad on seega

käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses ja

kaebajal oli vaba käsutusõigus selle osas, millisele arveldusarvele talle raha kantakse. Kaebajal

on võimalik teavitada temale raha kandvaid isikuid, et need ei kannaks raha tema vanglasisesele

isikuarvele ning teavitada neid, kuhu nad võiksid edaspidi raha kanda. Kui raha on laekunud

kaebaja vanglasisesele isikuarvele, toimitakse sellega vastavalt VangS § 44 lg-le 2.

4) Kaebaja viide PankrS § 173 lg-le 3 ei ole asjassepuutuv, sest puudub teave selle kohta, et

kaebaja isikuarvele kantud raha oleks võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu.

5) Kaebus on ainetu ka osas, mis puudutab usaldusisiku poolt kaebaja isikuarvele raha

kandmist. Kui nii kaebaja kui usaldusisik peaksid õigeks toimimist selliselt, et kaebaja

isikuarvele laekuv raha tuleks kanda 100% usaldusisikule, ei oleks usaldusisikul põhjust kanda

raha kaebaja vanglasisesele isikuarvele.

8. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2015 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-15-529

rahuldamata.

Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole ajavahemikul 26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvelt

kandeid tehes rikkunud kehtivat õigust. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks

kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Vangistuses viibivate isikute suhtes

on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud VangS § 44 lg-s 2 eriregulatsioon, mis

vaatamata PankrS-s vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustustest

vabastamise menetluse ajal. VangS § 44 lg 2 ei täpsusta, millistele rahalistele nõuetele see

kohaldub. VangS § 44 kommentaari kohaselt ei ole rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes mitte ainult

mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud

kahjuhüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust

ei ole vaidlustatud (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2

ja 5, lk 128-129). Kuna VangS § 44 lg 2 eesmärgiks on kinnipeetava suhtes rahaliste nõuete

rahuldamine, siis kohaldub see ka pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmisel, s.t

VangS § 44 lg 2 alusel jäetakse 50% kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest rahaliste

kohustuste täitmiseks ning see summa kantakse üle usaldusisikule. Alles pärast vangistusest

vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse

usaldusisikule) ja lg 4 (usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%). Kinnipeetaval

on võimalik ise kujundada seda, milliseid summasid teised isikud tema vanglasisesele

isikuarvele kannavad. Kuna kinnipeetav on vanglas riigi ülalpidamisel, ei saa tekkida küsimust

sellest, kas isikute erinev kohtlemine tulenevalt sellest, kas nad viibivad vangistuses või

vabaduses, on õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et RTK oleks teinud ülekandeid

laekumistelt, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata (PankrS § 173 lg 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. ML palub apellatsioonkaebuses (3-15-529, tl 88-89) tühistada Tallinna Halduskohtu

02.12.2015 otsus nr 3-15-529 ja rahuldada kaebus.

1) Usaldusisik on vabaduses olev isik, kes saab juhinduda ainult PankrS-st ja kelle suhtes ei

kehti VangS regulatsioon ega muu eriregulatsioon. Harju Maakohtu määrusega on kohustatud

usaldusisikut täitma PankrS §-des 169-177 sätestatut ning määrusest ei tulene usaldusisikule

3-15-529

5(10)

kohustust järgida VangS-i või muid eriregulatsioone. VangS § 44 saaks kohalduda

eriregulatsioonina üksnes juhul, kui kaebaja oleks iseenda usaldusisik. Pankrotiseaduses ei ole

eriregulatsioonile viidatud.

2) Õigusaktidest ei tulene RTK-le õigust teha kinnipidamisi kinnipeetava isikuarvele

usaldusisikult laekuvatelt summadelt. Usaldusisik on selle raha kandnud kaebajale vabaks

kasutamiseks ning on juba teinud kinnipidamised kaebaja võlgnevuste katteks vastavalt

PankrS-le.

10. RTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 108-108p).

Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud RTK tehtud kannete õigusvastasusele.

VangS § 44 lg 2 on erinorm PankrS suhtes. Kaebajal on õigus valida, kas lasta kanda talle

laekuvad summad vanglasisesele kontole, oma võimalikule vanglavälisele kontole või

usaldusisikule. RTK-l ei ole kinnipeetava isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamiste

tegemise osas diskretsiooniõigust, vaid ta peab lähtuma VangS §-st 44.

11. Justiitsministeerium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (3-15-529, tl 101-

102).

1) PankrS-s on sätestatud pankrotimenetluse üldregulatsioon, mille eesmärk on rahuldada

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Samuti on selles sätestatud regulatsiooniga antud

võlgnikule võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. VangS § 44 lg-d 1

ja 2 näevad ette eriregulatsiooni, mille kohaselt tehakse kinnipeetavale vanglas laekuvalt

töötasult ja muudelt kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatelt summadelt

kinnipidamisi. Kinnipidamisi teeb RTK ning rahaliste nõuete täitmiseks arvestatakse 50%

isikuarvel olevatest summadest. Seega ei kanta isikuarvele laekuvaid summasid VangS-st

tulenevalt tervikuna usaldusisikule, vaid rahaliste nõuete täitmine kinnipeetava vangla

isikuarvele laekuvalt rahalt toimub üldisest erinevalt. Nn spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt tuleb

üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi, mistõttu tuleb isikuarvele laekuvatest

summadest kinnipidamisi tehes lähtuda VangS regulatsioonist. Kuigi PankrS-s puudub viide

eriregulatsioonile, tuleneb see seaduse tõlgendamisest kooskõlas VangS ja TMS-ga ning

spetsiaalsuspõhimõttest.

2) Kõiki kinnipeetava sissetulekuid ei tule kanda läbi vanglasisese isikuarve, erandina on

sätestatud piirang kinnipeetava töötasule. Seega on kinnipeetaval õigus valida, mis summasid

ja kellel ta laseb oma isikuarvele kanda, välja arvatud kinnipeetava töötasu. VangS § 44 ei

sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara (sh rahalisi nõudeid) ja

käsutada seda väljaspool vanglat. Seega võib kinnipeetav usaldusisikuga kokku leppida, et

usaldusisik ei kannaks summasid vanglasisesele isikuarvele, vaid kinnipeetava vanglavälisele

pangakontole või hoiaks need kinnipeetava jaoks alles muul viisil. Kui summad kantakse

vanglasisesele isikuarvele, tuleb arvestada isikuarvele laekuvatele summadele kehtestatud

õigusliku regulatsiooniga.

12. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 24.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-15-529 menetlusse

Tallinna Vangla. Määruse kohaselt eemaldas Tallinna Halduskohus ekslikult haldusasjas

nr 3-15-529 vastustajana menetlusest Tallinna Vangla, kuna VangS §-st 44 tulenevates

vaidlustes on seadusest tulenevalt vastustajaks kinnipeetava suhtes vangistust täideviiv vangla.

Tuvastamisnõudes saab olla vastustajaks ka RTK, kes vastutab tema poolt kinnipeetavate

rahaliste vahendite arvestussüsteemi (K-raha programmi) sisestatud andmete ja võlausaldajatele

ülekannete tegemise korrektsuse eest.

13. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 131-131p).

3-15-529

6(10)

Vangla ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud. Olenemata sellest, et kaebaja suhtes on

algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kus talle on määratud usaldusisik, on kaebaja

jätkuvalt vanglas karistust kandev kinnipeetav. Kaebaja süüdimõistetu staatust ja tema

vanglasisesele isikuarvele laekuvate summadega õigusaktide järgi toimimist ei väära see, et

kaebaja usaldusisikuks on väljaspool vanglat viibiv isik. Vangistuses viibides kehtib kaebaja

suhtes PankrS § 173 asemel erinormina VangS § 44. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib

ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid.

Seega, kui kinnipeetava vastu on tunnustatud rahalisi nõudeid, siis jäetakse 50% tema

isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks, lisaks kogutakse 20% vabanemisfondi

ning 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Antud juhul on rahaliste nõuete

suurus kindlaks määratud jaotusettepanekuga ning usaldusisikul lasub kohustus temale

kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on

kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva

sissetuleku suhtes VangS § 44 lg 2. Vanglad ja RTK ei saa eirata VangS § 44 lg-s 2 sätestatud

raha jaotamise korda ning jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata

või teha neid teistsugustes suurustes. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks

kogu raha, mis laekub tema vanglasisesele isikuarvele. Kui kaebaja ei soovi, et talle raha kanda

soovivad isikud teeksid ülekandeid tema vanglasisesele isikuarvele, on tal võimalus neid isikuid

sellest teavitada ning anda neile info selle kohta, kuhu raha kanda (nt usaldusisiku

arveldusarvele).

3-15-1727

14. ML esitas 15.05.2015 Tallinna Vanglale vaide (3-15-1727, tl 13-13p), milles taotles

järgmiste ettekirjutuste tegemist:

1) kohustada Tallinna Vanglat vabastama tema vanglasisene isikukonto aresti alt;

2) tagada PankrS § 173 lg 3 täitmine ehk see, et kõik ML tulud loovutataks usaldusisikule;

3) tagada PankrS § 173 lg 4 täitmine ehk see, et usaldusisik saaks ML-le üle anda 25% tulust;

4) tagada PankrS § 173 lg 5 täitmine ehk see, et ML ei peaks usaldusisikule üle andma tulu,

millele ei saa pöörata sissenõuet.

15. Tallinna Vangla direktor jättis 12.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/14981-2 (3-15-1727,

tl 14-15) ML 15.05.2015 vaide rahuldamata.

1) Vangistuses viibivate kinnipeetavate suhtes ei kohaldu kohustustest vabastamise menetluses

PankrS sätted, sest kinnipeetavate suhtes kehtib erinormina VangS § 44. Selle sätte kohaselt

kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest

50% jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud

summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50%

ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. ML arve ei ole arestitud, vaid

sellelt teostatakse kinnipidamisi nõuete katteks. Võlausaldajate tunnustatud nõudeid on ML

suhtes 10 890,34 eurot ning selles summas on kajastatud isiku kohustused ka vanglasisesel

nõuete kontol. VangS § 44 mõttes ei peeta isiku nõueteks mitte ainult täitemenetlusest

tulenevaid nõudeid, vaid rahalisi nõudeid, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud.

Sellisteks on ka kinnitatud jaotusettepanekus toodud täitmata võlausaldajate nõuded. Seega, kui

kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, jäetakse 50% tema isikuarvele laekuvatest

summadest nende täitmiseks.

3-15-529

7(10)

2) ML taotlus mitte kajastada tema täitmata kohustusi nõuetena VangS § 44 mõistes ei tugine

seadusele ja rikub võlausaldajate huve. Sellisel juhul liiguks kogu raha isiku vabakasutusse ja

taastuks täitemenetlusele eelnev olukord, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluse

eesmärgiks. Nõuete fondi kandmisega on tagatud ML isiklikus kasutuses olevate summade ja

kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole ML-le teinud

takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas.

16. ML

esitas

07.07.2015

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

(3-15-1727,

tl

1;

täiendatud 11.09.2015, tl 43-43p) Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/14981-2

tühistamiseks ning vaide uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.

Tallinna Vanglal tuleb vabastada kaebaja vanglasisene isikukonto aresti alt ning tagada, et

kaebaja ei peaks andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet; usaldusisik

saaks kaebajale üle anda 25% kaebajale laekuvatest tuludest; ning kõik kaebajale laekuvad tulud

loovutataks usaldusisikule. Tallinna Vanglale ei tulene ühestki õigusaktist õigust teostada

kaebajale laekuvatest tuludest kinnipidamisi nõuete katteks. Üksnes usaldusisik saab teha

arvestusi ja hallata kaebaja isikuarvet vanglas ja pangas. Ebamõistlik on olukord, kus

kolmandad isikud kannavad rahalised vahendid kaebaja Swedbank AS-s asuvale

arvelduskontole, Swedbank AS loovutab need PankrS § 173 lg 4 alusel usaldusisikule,

usaldusisik arvestab sellest tulust 25% kaebajale ning kannab seejärel kaebajale kuuluva osa

kaebaja vanglasisesele isikukontole, kuid vangla teeb sellelt omakorda kinnipidamisi nõuete

katteks ja kannab 50% laekunud summadest usaldusisikule tagasi. Vangla selline tegevus on

õigusvastane. Kuni kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt tehakse kinnipidamisi nõuete katteks, ei

ole kaebajal kohustust anda tema isikuarve haldajale usaldusisiku pangarekvisiite.

17. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (3-15-1727, tl 29-30).

1) Asjaolu, et kaebaja isikuarvelt peetakse laekunud summadest 50% kinni rahaliste nõuete

täitmiseks, ei tähenda, et vanglasisene isikuarve oleks arestitud. Võlausaldajate tunnustatud

nõudeid on ML suhtes 10 890,34 eurot ning selles summas on kajastatud isiku kohustused ka

vanglasisesel nõuete kontol. Kaebaja isikuarvelt kinnipidamiste tegemise aluseks on VangS §

44 ning nõuded tulenevad kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekust. Kaebajal on 03.09.2015

seisuga võlausaldajate ees täitmata nõudeid summas 10 776,34 eurot. Usaldusisikul lasub

kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja

maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja

isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes VangS § 44 lg 2.

2) Vangistuses viibiva isiku puhul kehtib VangS § 44 erinormina ja PankrS § 173 sätteid ei

kohaldata. See tähendab, et vangistuses viibivate isikute suhtes rakendub muu hulgas

kohustustest vabastamise menetluse ajal VangS eriregulatsioon ning pärast vangistusest

vabanemist kehtivad võlgniku suhtes PankrS § 173 lg-d 3 ja 4. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud

kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt

täitmata nõudeid. Kuigi PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle

tulu, millele ei saa vastavalt TMS-le pöörata sissenõuet, on VangS § 44 lg 2 erinorm ka

PankrS § 173 lg 5 suhtes. Kaebaja isikukonto nõuete fondi väljavõttest nähtuvalt ei tee vangla

kinnipidamisi rohkem kui 50% ulatuses. Seejuures nõuete fondi hoiustatud raha kantakse iga

kuu edasi usaldusisikule. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses

olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei

ole kaebajale teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja

teha kord aastas.

3) Pärast seda, kui ML võttis 30.04.2015 tagasi avalduse tema vanglasiseselt arveldusarvelt

võlausaldajate nõuete katteks jaguneva raha edasikandmiseks usaldusisik AL arveldusarvele,

3-15-529

8(10)

hoiustatakse AL-le kui usaldusisikule edasikantava pankrotivara katteks kogunevat raha ML

nõuete fondis 10 890,34 euro ulatuses, s.o Harju Maakohtu määrusega kinnitatud tunnustatud

nõuete summa ulatuses.

18. Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2015 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-15-1727

rahuldamata.

1) VangS on eriseaduseks PankrS suhtes, mistõttu kehtib vangistuses viibides ML suhtes

kohustustest vabastamise menetluses VangS, sh § 44. Pärast vangistusest vabanemist kehtib

võlgniku suhtes PankrS § 173. Vangla ei ole kaebaja kontot arestinud, vaid kohaldab tema

suhtes erinormina VangS §-i 44 PankrS § 173 asemel. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava

isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse

vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks

vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul,

kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. VangS

§ 44 lg 2 kehtib igasuguste tunnustatud rahaliste nõuete puhul.

2) Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-12882 on täitedokumendiks ning

kaebajal tuleb kohustustest vabastamise menetluse määruses toodud rahalisi nõudeid täita.

Asjakohased ei ole kaebaja väited seonduvalt usaldusisik AL-ga, kuna kaebaja 30.04.2015

avaldusest lähtuvalt ei kanta enam tema vanglasiseselt isikuarvelt raha edasi AL arveldusarvele,

vaid AL-le kui usaldusisikule edasikantav pankrotivõla katteks kogunev raha hoiustatakse ML

nõuete fondis.

3) PankrS § 172 loogika kohaselt peaksid võlgniku vara ja võlgade katteks eraldatud raha

(usaldusisikule kantud raha) olema hoitud rangelt lahus. Seda loogikat aitab vangistuses viibiva

isiku puhul (sh juhul, kui raha usaldusisikule edasi ei kanta) tagada VangS § 44. ML

isikukontole laekuvad summad kantakse VangS § 44 lg-s 2 sätestatud proportsioonis nõuete

fondi, et tagada ML isiklike vahendite ja nõuete täitmiseks minevate maksete eraldihoidmine.

ML saab anda korralduse nõuete fondi kogunenud summade välja maksmiseks, vangla seda ise

ei tee. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja

kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine.

4) Kui kaebaja tahab usaldusisiku vahenduseta täita oma kohustusi võlausaldajate ees, siis

kandes laekuvad summad oma isiklikule arveldusarvele või pereliikme arvele pangas, ei saaks

ta oma kohustusi mingil moel paremini täita. Kaebaja varaline seisund vangla tegevuse

tulemusel ei halvene.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

19. ML palub 26.11.2015 apellatsioonkaebuses (3-15-1727, tl 63-6p) tühistada Tallinna

Halduskohtu 05.11.2015 otsus nr 3-15-1727 ja rahuldada kaebus.

Usaldusisik viibib vabaduses ning tema suhtes ei saa kohalduda VangS eriregulatsioonina.

PankrS-st tuleneb selgelt, et kõik võlgniku tulud loetakse loovutatuks usaldusisikule. Seega

peaksid kõik kaebaja sissetulekud minema kõigepealt usaldusisikule, kes teeb vajaminevad

mahaarvamised ning kannab seejärel ülejäänud raha kaebajale vabaks kasutamiseks.

Mahaarvamisi ei saa teha kaks korda. Kaebajal tuleb täita oma kohustusi võlausaldajate ees läbi

usaldusisiku, kuna usaldusisikule on see kohustus pandud kohtumäärusega.

20. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud

seisukohtade juurde (3-15-1727, tl 73).

3-15-529

9(10)

21. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 24.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-15-1727

menetlusse täiendava vastustajana Tartu Vangla. Kuivõrd kaebaja kannab käesoleval ajal

karistust Tartu Vanglas, on praegusel ajal kaebaja vanglasisesel isikuarvel arvestuste

tegemiseks seadusega kohustatud haldusorganiks Tartu Vangla. Sama määrusega liitis

ringkonnakohus haldusasjad nr 3-15-529 ja nr 3-15-1727 ühte menetlusse, jättes haldusasja

numbriks 3-15-529.

22. Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kehtiv õigus ei võimalda kaebaja kohustamisnõuet rahuldada. Kaebaja õigusi ei rikuta, kui tema

vangistuses viibimise ajal teostatakse talle laekuvatest summadest VangS § 44 lg-s 2 ettenähtud

korras kinnipidamisi. Kaebaja märgitud PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused tema

võlgadest vabastamise menetluse kestel. See säte reguleerib võlgniku ja usaldusisiku

omavahelisi suhteid, millest ei saa tuletada kohustusi kolmandatele isikutele. Ka kaebaja ei ole

väitnud, et VangS § 44 lg-s 2 sätestatu takistab tal PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste

täitmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ning nendes esitatud

väited ei anna alust halduskohtu otsuste tühistamiseks.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus kaebaja suhtes on algatatud võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus ja määratud on usaldusisik, on õiguspärane teha kaebaja

vanglasiseselt isikuarvelt VangS §-s 44 ette nähtud kinnipidamisi. Kaebaja soovib, et vangla

kannaks kõik tema isikuarvele laekunud summad edasi usaldusisikule, kes on Harju Maakohtu

poolt määratud tema rahalisi vahendeid haldama.

25. Haldusasjas nr 3-15-529 menetles halduskohus kaebaja nõuet tuvastada RTK poolt kaebaja

vanglasisesel isikuarvel perioodil 26.01.2015 – 04.03.2015 VangS § 44 alusel tehtud kannete

õigusvastasus. Haldusasjas nr 3-15-1727 võttis halduskohus kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsus nr 5-15/15/14981-2 ning kohustada Tallina

Vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Sisuliselt lahendas kohus selles asjas kaebaja

kohustamisnõuet, mille taotlused langevad kokku 12.06.2015 vaideotsusega lahendatud vaides

esitatud taotlustega ja mida saab kokkuvõtlikult sõnastada nõudena kohustada Tallinna Vanglat

kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt VangS §-s 44 sätestatud kinnipidamiste tegemata jätmiseks

ning PankrS § 173 lg-te 3-5 täitmise tagamiseks. Kuivõrd halduskohus ei ole hoolimata nõude

ebaselgest sõnastamisest eksinud lõppjärelduste tegemisel, ei too see minetus kaasa

halduskohtu otsuse nr 3-15-1727 tühistamist.

26. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohus algatas 14.11.2014 määrusega nr 2-13-12882

kaebaja suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas AL täitma usaldusisiku

kohustusi. Maakohtu määruse kohaselt tuleb AL-l juhinduda usaldusisiku kohustuste täitmisel

PankrS §-des 169-177 sätestatust ning esitada kohtule kord aastas aruanne ülesannete täitmise

kohta.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ja AL-le usaldusisiku ülesannete täitmise kohustuse panemine välistavad

kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest VangS § 44 lg-s 2 nimetatud

kinnipidamiste tegemise. VangS § 44 lg 2 sätestab järgmist: „Kinnipeetava isikuarvel olevatest

summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse

vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks

vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või

3-15-529

10(10)

neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.“

Selle sättega on reguleeritud kinnipeetavate isikuarvele laekunud summade kasutamise korda,

mis kehtib vangistuse täideviimise ajal. Seda korda ei ole vanglal õigust jätta täitmata ainuüksi

seetõttu, et PankrS-s puudub TMS §-ga 31 sarnane eriregulatsioon. VangS § 44 lg 2 ei tee

erisusi kohustusest vabastamise menetluse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga, et VangS § 44 lg 2 mõttes on rahalisteks nõueteks igasugused kinnipeetava vastu

olevad tunnustatud rahalised nõuded. Praegusel juhul on Harju Maakohus 13.01.2015

määrusega nr 2-13-12882 kinnitanud kaebaja pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mille

kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded kaebaja vastu kokku 10 890,34 eurot. Seega on

kaebajal täitmata rahalisi nõudeid ning vangla on vangistuse täideviimise ajal kohustatud

järgima nende osas VangS § 44 lg-s 2 sätestatut. Alles vabaduses viibides on võimalik

kohaldada PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud võlgniku sissetulekutega toimimise korda ilma

VangS § 44 lg-st 2 tulenevate piiranguteta.

28. Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei anna alust apellatsioonkaebustes esitatud väited

sellest, et usaldusisik on vabaduses viibiv isik, kelle suhtes ei saa kohalduda VangS § 44.

Asjaolu, et vangla teeb VangS § 44 alusel võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamisi, ei

tähenda, et see säte kohalduks usaldusisiku suhtes. Nagu kohus eelnevalt selgitas, kohaldub

VangS § 44 lg 2 karistust kandva isiku ja karistust täideviiva asutuse vahelises suhtes. Samas ei

ole usaldusisikule maakohtu määrusega pandud ülesannete täitmine VangS §-s 44 sätestatud

regulatsiooni kohaldamise tõttu ka täielikult takistatud. Riigikohus on 10.10.2013 otsuse

nr 3-3-1-38-13 p-s 24 selgitanud, et VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval

puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Usaldusisikul on seega võimalik

hallata kaebaja rahalisi vahendeid ka väljaspool vanglat. Kui rahalised vahendid laekuvad aga

kaebaja vanglasisesele isikukontole, toimitakse nendega VangS § 44 lg-s 2 nimetatud viisil.

Lisaks on usaldusisikul võlgniku vangistuses viibimise ajal võimalik täita talle

PankrS § 172 lg-s 2 pandud kohustust ja maksta võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt rahaliste

nõuete katteks kinni peetud summad üks kord aastas võlausaldajatele välja.

29. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole Tallinna Vangla ja RTK tegevus perioodil

26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvel kannete tegemisel õigusvastane. Samuti puudub

alus kaebaja suhtes karistust täideviiva asutuse, antud juhul Tartu Vangla kohustamiseks

kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamiste mittetegemiseks ja kohustamiskaebuse

rahuldamiseks ning Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja

apellatsioonkaebused jäävad seetõttu rahuldamata.

30. Kaebaja on menetlusabi korras olnud vabastatud apellatsioonkaebuste esitamisel riigilõivu

tasumisest, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

Vastustajad ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente,

mistõttu jäävad vastustajate menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. HKMS

ei reguleeri kaasatud haldusorgani kantud menetluskulude väljamõistmist teistelt

menetlusosalistelt, mistõttu jäävad ka Justiitsministeeriumi menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets