1-16-6950/29 · 1-16-6950/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-6950

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016. a, Tallinn Kohtuasja number 1-16-6950 Kohtukoosseis Meelika Aava, ja Urmas Reinola Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. septembri 2016. a otsus H.A (H.A) süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses 199 lg 2 p 4, 8

Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat Toomas Pilt

Prokurör Elle-Mai Velling

Süüdistatav H.A isikukood XXX, elukoht X , X , kriminaalkorras

XX XX korduvalt karistatud, kinni peetud 9. juuni 2016 Kaitsja Advokaat Toomas Pilt Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2016. a otsus H.A suhtes muutmta ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista 96 (üheksakümmend kuus) eurot määratud H.A-lt Eesti Vabariigi kasuks

kaitsjale vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pildile apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Summa tasumise umiseks vajalik info edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse tähtaeg ja tas märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

2(5) Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28.09.2016 H.A

199 lg . a otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi KarS § 2 p 4, 8 ning talle tuseks 1 aastat ja 9 kuud vangistust. järgi mõisteti karis KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Rootsi Kuningriigi Stockholmi Maakohtu 26.02.2014. a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 kuu ja 7 päeva võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat ja 7 päeva vangistust. arS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks H.A K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 08.06.2016.

Harju Maakohtu 13.09.2016. a kohtumäärusega tsiviilhagi katteks arestitud ja äravõetud sularaha 77,02 eurot jättis kohus arestituks ning kasutamiseks tsiviilhagi katteks.

Maakohus mõistis H.A-lt kannatanu AGA kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 10 050 eurot ja 75 senti. Tsiviilhagi 700 euro suuruse nõude osas jättis maakohus rahuldamata.

2. H.A Harju Maakohtu poolt tema isikuna kes on varem varguste mõisteti süüdi selles, et toimepanemise eest süüdi mõistetud, ajavahemikul 21.05.2016. a kella 18.30-st kuni 22.05.2016. a kella 18.30-ni tungis ukse avamise teel sisse AGA elukohaks olevasse eramajja, aadressil X , kust XX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vara kokku 150175,75 euro väärtuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava H.A kaitsja Toomas Pilt, kes palub

maakohtu otsus H.A-le karistuse mõistmise ja kannatanu AGA tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista H.A-le kergem karistus ja rahuldada kannatanu AGA tsiviilhagi 4300 euro võrra väiksemas summas.

Kaitsja leiab, et maakohtu otsus H.A-le karistuse mõistmise ja tsiviilhagi väljamõistmise osas ei ole piisavalt põhjendatud.

Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle. Maakohutu

otsusese põhjendustest ei nähtu, et kohus ei tuvastanud ühtegi raskendavat asjaolu, vaid piirdus

üksnes kergendava asjaolu hindamisele. Samuti ei arvestanud kohus kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

H.A-lt väljamõistetud tsiviilhagi vaidlustas kaitsja osas, milles H.A ei ole tsiviilhagi

tunnistanud. Nimelt ei tunnistanud H.A 4 tahvelarvuti võtmist, iga tahvelarvuti maksis a´700 eurot, ja sõiduauto Rolls Royse pulti, väärtusega 1500 eurot. Kohtuistungil tunnistas H.A end

küll süüdi, kuid ei nõustunud tsiviilhagiga eelnimetatud asjade osas. Nende asjade kadumine on

tõendatud vaid kannatanu ütlustega, kuid mu tõend id eid selliste esemete olemasolu ja kadumise

kohta ei ole. Seega ei ole väljamõistetud tsiviilhagi 4300 euro ulatuses tõendatud ja see ei kuulu selles osas rahuldamisele.

Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 96 eurot (sisaldab käibemaksu).

3(5) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud alt võtab kohus seisukoha apellatsioonis . Esm taotletud karistuse vähendamise kohta ning seejärel selgitab väljamõistetud tsiviilhagi põhjendatust.

4.1 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus

mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei

esine. Maakohtu otsuses on t süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium

nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata, vastates vaid apellatsioonis

esitatud etteheidetele.

Tegelikkusele ei vasta kaitsja etteheide maakohtule, et kohus ei tuvastanud raskendavate asjaolude

puudumist. Maakohus on konkreetselt märkinud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad

(kohtuotsuse lk 11). Kuidas kohus oleks pidanud põhjendama, et ei tuvastanud raskendavaid

asjaolusid, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Samuti on kohus piisava põhjalikkusega

selgitanud karistust kergendavate asjaolude olemasolu, milleks on nii süü ülestunnistamisele ilmumine, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja kahju vabatahtlik hüvitamine.

Maakohus argumenteeris põhjalikult, miks ta ei leiab, et puudub karistust kergendava asjaoluna

süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsus. Asjaolu, et kohus ei pidanud kahetsust siiraks, ei tähenda seda, et kohus on jätnud sellega arvestamata.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega mis puudutavad süüdistatava ka nende ,

puhtsüdamliku kahetsuse ebasi ning ei pea vajalikuks neid üle korrata, märkides vaid, et irust

H.A kahetsus teo toimepanemise suhtes on ilmselgelt ajendatud üksnes kergema karistuse saamise motiivist.

Maakohus on karistuse mõistmisel hinnanud ka süüdistatava süü raskusastet ning arvestanud süüdistuse mahu . Kohus pidas süü suurust iseloomustavaks teguriks tekitatud kahju suurust ning ga

kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis olid seotud eramusse sissetungimisega. Nimetatud asjaoludega arvestamine on igati asjakohane.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Maakohus on pidanud võimalikuks karistada vangistusega, mis jääb määra H.A alla sanktsiooni keskmist ,

s.o 1 aasta 9-kuulise vangistusega. Seega arvestas maakohus H.A karistust mõjutavate

kergendavate asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul on H.A-le mõistetud karistus

õiguspäran ja põhjendatud ning puuduvad alused temale maakohtu poolt mõistetud karistuse e muutmiseks.

Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

4(5)

4.2 Apellatsioonis vaidlustab kaitsja tsiviilhagi väljamõistmist ning leiab, et tsiviilhagi tuleb

vähendada 4300 euro võrra, kuna süüdistatav ei ole tunnistanud 4 tahvelarvuti ja Rolls Royse võtmete võtmist. Puuduvad muud tõendid peale kannatanu ütluste, et sellised esemed on kadunud.

Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi süüdistatava poolt nimetatud asjade võtmise mitte tunnistamine, ei anna alust kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks selles osas.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et tegemist on õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on hõlmatud H.A-le esitatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli H.A ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata

kannatanu tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid.

Kannatanu poolt on on aga algusest peale nimetatud esemed temalt äravõetuks märgitud. H.A

08.06.2016. a (II kd tl 68), et pani toime kuriteo tunnistanud kahtlustatavana ülekuulamisel alkoholijoobes ning reaalsustaju oli tal kadunud. Ta mäletas, et võttis mingid võtmed ja tahvelarvuti, kuid tema ütlustest nähtub, et kottidesse toppis ta asju valimatult ning neid oli väga suurel hulgal. Ka käsikirjalises ülestunnistuses politseile (II kd tl 70) on H.A tunnistanud, et ta oli nii purjus, et täpselt ta ei mäleta mida kotti pani. Sellest järeldub, et tegelikult ei saa H.A täpselt mäletada, et

ta ei võtnud vaidlusaluseid esemeid. Kohtuistungil on süüdistatav küll märkinud, et ta ei ole nõus

tsiviilhagiga, kuna see sisaldab asju, mis jäid arusaamatuks, kuid peale Rolls Roysi võtmete ei vaidlusta süüdistatav teiste väärtuses tsiviilhagi väljamõistmist. tagastamata asjade

H.A oli

nõus asja arutamisega lühimenetluses ning kaitsja märkis, et tõendid on lubatavad ja

küllaldased. Seetõttu jääb mõistetamatuks apellatsioonis esitatud väide, et puuduvad kaitsja alles tõendid väljamõistetud tsiviilhagi osade asjade äravõtmise kohta.

Maakohus luges KrMs § 63 lg st 1 tulenevalt tõendiks kannatanu ütluse, mida kahju hindamisel - ka arvestas. Lähtuvalt sellest, et H.A ütlused viitavad pigem sellele, et kuivõrd ta ei mäleta täpselt m ks s is ta kaasa võttis, ei ole võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid vaidlu aluste esemete võtmise

või mittevõtmise kohta ning põhjendatud on lähtuda kannatanu järjepidevast seisukohast vaidlusaluste asjade varguse kohta H.A poolt.

Seega on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus käesolevas asjas õigustatult tsiviilhagi rahuldanud

10050 euro ja 75 sendi ulatuses. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väited osaliselt tsiviilhagi tõendamatuse osas, ei anna alust maakohtu otsust tühistada.

Kohtukolleegium peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-90-15, milles täiendavalt on kolleegium selgitanud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses

lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal, ei ole kohtumenetluses enam

võimalik esitada täiendavaid tõendeid, välja arvatud KrMS § 2 nimetatud tõendeid 63 lg-s

kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. Osutatud seisukoht puudutab ka täiendavate tõendite

esitamist kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Tõlgendus, nagu saaks lühimenetluses

seoses kannatanu nõude lahendamisega kohtus tunnistajaid üle kuulata ja esitada täiendavalt muid KrMS § 1 nimetatud tõendeid, oleks selges vastuolus KrMS § 1 mõttega. 63 lg-s 233 lg

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et H.A-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Samuti on seaduslik ja põhjendatud H.A-lt tsiviilhagi väljamõistmise summas 10050,75 eurot.

5(5)

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.09.2016. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

6. ega seotud kulude H.A kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamis

hüvitamist summas koos käibemaksuga eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud 96 kohtumine kaitsealusega, apellatsiooni arutelu ja apellatsiooni koostamine.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11

kehtestab, et menetluskulude

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja -s 4 taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad praeguses asjas apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava H.A kanda.