2-16-17728/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-17728 Tsiviilasi M. N.e hagi A. M.i vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxx x-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx) Kostja: A. M.

RESOLUTSIOON 1. Jätta M. N.e hagi A. M.i vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada koos lisadega esitajale. 2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED M. N. esitas 24.11.2016 oma alaealise lapse M. N.e seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse A. M.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Tsiviilasi nr 2-16-17728

2 (2) PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega ülalpidamiskohustuse tekkimise (ja kohtu kaudu selle kohustuse täitmise nõudmise) eelduseks on, et lapse põlvnemine isast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. M. N.e isa on seaduses ettenähtud korras kindlaks tegemata. Hageja M. N.e sünniaktis kanne isa kohta puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole M. N.el õiguslikku alust nõuda A. M.ilt elatist ning seaduse järgi ei ole A. M.il M. N. ülalpidamise kohustust. Esitatud hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 alusel kohus tagastab avalduse selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagejal on õigus esitada elatise nõue uuesti pärast A. M.i isaduse nõuetekohaselt vormistamist või koos põlvnemise tuvastamise hagiga (viimasel juhul ei tule ka põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu tasuda – riigilõivuseaduse § 22 lg1 p 3). TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik