1-15-2301/40 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 28. november 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2301 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kätlin Koidumäe

Svetlana Tarasova

Prokurör

Elle Karm

Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

M.T , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 10.09.2015 ja lõpp 07.09.2017.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 21. .2016, 11 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.T-le.

Asjaolud Viru Vangla esitas 01.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.T vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks

2

M.T on

süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 8,9 ja § 200 järgi KarS § 64 199 lg 2 p lg 2 p 4,7 . alusel luges kohus kergema karistuse

kaetuks raskemaga talle karistuseks 3 aastat vangistust. mõistes liit KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistas M.T vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis M.T-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 10.09.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.T vabastamist elektroonilise valve alla. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

M.T taotles elektroonilise valve alla enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist . Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama Aktiviseerimiskeskusesse, kuid tahab üürida endale korteri, minna tööle ja maksta ära kõik trahvid. Töökoha nime ei mäleta,

aga see asub Jõhvis Selgitas, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna sooritas uue . kuriteo. Kinnitas, et on muutunud, läbinud kõik rehabilitatsiooni programmid ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on minevik.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemast tingimisi karistus seega ei ole ta osanud est ei ole kinnipeetav järeldusi teinud,

hinnata ega õigustanud talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Sõltuvustega seoses võib isikul tekkida tagasilanguse perioode, mida prokuröri hinnangul saab pidada uue

kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Prokurör märgib, et mõistetud karistusest on isikul kandmata veel üle 10 kuu ja karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega ei oleks M.T

puhul põhjendatud ega õiglane, kuna ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteo raskusega. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava

ohtlikkusele ning distsiplinaarkaristuste olemasolule.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning pro ning kinnipeetava kuröri seisukohaga ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.T käitumine vanglas ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kaks kehtiv ei at

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades

3

kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on muutunud raskemaks, suurenenud on vägivaldsus. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

aadressile xxxx poolt pakutava majutusteenusega, kusjuures vanglast vabanenud isikuga

sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kestusega 6 kuud ning lepingu tingimuseks on

sisekorraeeskirjade täitmine. Kohus on seisukohal, et majutusteenuse kasutamine ei ole

samastatav kindla elukoha olemasoluga. Lisaks saaks kinnipeetava katseaeg koos kindlas

elukohas elamise kohustusega olema pikem (kuni 07.09.2017), kui seda võimaldab teenuse osutaja (6 kuud). -le vanglast Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna teenust pakutakse kuni 12

vabanenud isikule, siis ei pruugi kriminaalse taustaga keskkond olla korduvkaristatud kinnipeetavale elukohaks sobilik.

Positiivseks peab kohus M.T häid ja toetavaid suhteid oma tädiga, rohkem lähedasi tal pole. Samas on tädi teatanud, et ta ei saa kinnipeetavat majanduslikult toetada, kuna on ise töövõimetuspensionär. Seega lähedasi, kes saaks isikut vabanemisel materiaalselt toetada, ei ole.

Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et M.T , osales on vanglas osalenud majandustöödel

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning lõpetas tõstukijuhi koolituse. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibimise aega otstarbekalt.

Samas

, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, on tema ei saa märkimata jätta suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu-

. Kohus on ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid

seisukohal, et kriminaalse tausta, eluisikutega suhtlemine ei soodusta ning mõtteviisiga kinnipeetava taasühiskonnastumist luga, et kinnipeetav on mõjutatav arvestades asjao .

Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime

tööturul problemaatiline ja seda o kinnipeetav oli enne käesolevat vangistust lukorras, kus

töötuna arvel Töötukassas, tegeles juhutöödega, elatus töövõimetuspensionist ning kuritegelikul teel saadud tulust. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul kinnipeetava toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isikul on tasumata nõudeid summas 3099,47 eurot.

Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narko samuti on tal sõltuvus,

probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktori ks, kuna raha narkootikumide ostmiseks hankis kuritegelikul teel. te ta

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72

% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook

sul 59%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab sõltuvusainete tarvitamine ja sissetuleku puudumine.

Vangla iseloomustuse kohaselt ei teadvusta M.T , os oma tegude tagajärgi aliselt õigustab

oma tegevusi, alkoholijoobes olles võib tarvitada vägivalda. Kuritegelik käitumine kordub.

Probleeme ei lahenda sihipäraselt, väldib nendega tegelemist eelistades tarvitada sõltuvusaineid.

4

Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse

nõudeid ning karistus pöörati täitmisele,

seega varasem tingimuslik karistus ei ole M.T-le mõju avaldanud. Kohtul puudub

veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi

täita. tegemist kõrge käitumiskontrollist Kohtu hinnangul on M.T puhul kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.T tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik