2-16-15055/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-15055

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15055 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XXXXhagi XXXXvastu abielu lahutamiseks

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX(isikukood XXXX elukoht XXXX, e-post XXXX); Kostja XXXX(isikukood XXXX elukoht XXXX, e-post XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg 09. november 2016. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) abielu, mis sõlmiti XXXX Lääne Maavalitsuses, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.11.2016).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

2-16-15055

2 ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud XXXX(hageja) esitas 06.10.2016 Harju Maakohtu hagiavalduse XXXX(kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted jaanuari lõpus 2016. a. Hageja toob välja, et kostja ei soovi abielu Perekonnaseisumetis lahutada. Hageja kinnitas 09.11.2016 kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde. Hageja leppimisaega ei soovi.

Kostja avaldas kohtule 09.11.2016 kohtuistungil, et ei ole nõus abielu lahutamisega ja kostja soovib leppimisaega.

Kohus andis pooltele leppimisaja kuni 25.11.2016 ja määras, et kui hageja ei esita hagi tagasivõtmise avaldust hiljemalt 25.11.2016, siis teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi hiljemalt 30.11.2016.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab kõiki tõendeid kogumis hinnates, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui poolte abielu lahutatakse ja PKS § 66 p-st 2 tulenevalt on abielu lõppemise ajaks päev, mil abielu lahutamise kohtuotsus jõustub.

PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Hageja ja kostja vahel on 09.08.2004. a Lääne Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne nr 7-32-2014/47.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt 09.11.2016 kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja abielu lahutamisega ei nõustu ja leiab, et pooltele tuleb anda leppimisaeg. Kohus määras pooltele leppimisaja kuni 25.11.2016. Hageja ei teatanud kohtule määratud tähtpäevaks, et soovib hagi tagasi võtta, seega asub kohus seisukohale, et pooltevaheline abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava tahteta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama.

2-16-15055

3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb vaatamata kostja vastuväidetele lahutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksandr Kondrašov Kohtunik