1-11-12667/306 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. novembril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-12667 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aigar Rihe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Aigar Rihe, isikukood 39108080272, kannab karistust Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § a KrMS § 426, § 432 , määras

76 j :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata Aigar Rihe vangistusest .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.11.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava Aigar Rihe tingimisi enne lid tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega tunnistati Aigar Rihe di ja Kars § 200 lg 2 p 7, § 113 järgi süü liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.2017.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.11.2016.

Kinnipidamisasutusest Aigar Rihe kohta koostatud iseloomus nipeetava on 2 tusest nähtub, et kin l

kehtiv distsiplinaarkaristust at , mis on määratud tubakatoodete ja muude keelatud esemete valdamise eest Kinnipeetav on osalenud vanglas ning esemete kaasa võtmise eest töökohast. tööhõives, s setajatest loobujate nõus otsiaalprogrammides Suit tamine, Eluviisitreening, 12 sammu

ehk Igapäevane valik, Usk ja Teadmine ja Viha juhtimine. Vabanemise korral on Aigar Rihel võimalik asuda elama oma ema elukaaslasele kuuluvas eramus aadressil xxx. Elutingimused 2-

2(5)

korrulises eramus on väga head. oleks kasutada oma tuba ja võimalus panustada Kinnipeetaval

ühisesse majapidamisse. Ema ja tema elukaaslane on valmis süüdimõistetut toetama. Süüdimõistetu õppis 1

8 kl. õppis -6 klassini xxx koolis, mis on suunatud xxx. 7- xx koolis, kust visati välja käitumise ja puudumiste pärast. Seejärel läks tagasi kooli ja lõpetas 9. klassi. xx xxx-s

õppis 3 aastat ja lõpetas 11 klassi, 12 klass jäi lõpetama ja eriala omandamata Tööoskus .

praktiliselt puudub. Suveperioodil keevitamist ja tegi ehitusel abitöid. Koolis on õppinud autoremondi tööd. Isiku sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema ja ema elukaaslane. Ema sõnul on pojal säilinud suhted ka oma sõbratari ja vennaga. Vangistuse jooksul on suhelnud ka kuriteokaaslasega. Isikul olid alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid. Vanglas viibides sooritas süütamise, mille eest sai uue karistuse. Varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul o Vägivaldse kuriteo n 68%.

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. ähtuvalt ülaltoodud asjaoludest ning L uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja s, et s märgib kirjalikus arvamuse üüdimõistetut kasvatas ema endine

töökaaslane. Aigar Rihe kooliaeg oli probleemne, süüdimõistetu õppis ja pärast xx koolis, xx põhihariduse omandamist utseharidust, mida ei lõpetanud. on säilinud, xxx k

Suhted kasuemaga toimunud on telefonivestlusi. Vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal on kinnipeetaval suhted säilinud ka emaga. Ema ja kasuisa ei ole vastu, et Aigar Rihe asub vabanemisel elama aadressile xxx asuvasse eramusse. Elutingimused 2- . Bioloogilise isaga korruselises eramus on väga head kinnipeetav ei suhtle atari ja xx elava vennaga. . Emale teadaolevalt on pojal säilinud suhted ka sõbr

Ema sõnul tagavad nad elukaaslasega Aigar Rihele kuni töökoha leidmiseni esmavajaduste rahuldamise. Ema peab tõenäoliseks, et poeg saab vabanemisel soovi korral tööd xxx. Vabanemisel on Aigar Rihel võimalik ka registreeruda Eesti Töötukassas töötuna ja kasutada seal võimaldatavaid teenuseid.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas,

Viru Vangla poolt 10.10.2016 koostatud et nõustub

kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti, nagu vangla, A. Rihe ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna A.

Rihe kannab liitkaristust mh tapmise ja röövi toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii teise inimese tapmine kui ka võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil.

Viru Maakohtu 10.09.2012 kohtuotsusega mõisteti A. Rihe süüdi ja karistati teise inimese tapmise ja raskendavatel asjaoludel röövimise eest. Nimetatud kohtulahendiga mõisteti A. Rihele KarS § 113, § 200 lg 2 p 7, § 64 lg 1 alusel absorptsioonipõhimõttest lähtudes, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristus KarS § 113 sanktsiooni alammääras – 6 aastat vangistust. Viru Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus KarS § 65 lg 1, § 64 lg

1 alusel loeti kaetuks raskema karistusega ning lõplikult mõisteti 6 aastat vangistust. Seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei oleks ilmselgelt põhjendatud ja õiglane.

Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Rihe kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning ohtlik vanglas. Samas peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus vastavalt 68 % ja 54 %, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepane

mise tõenäosus.

Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91-

3(5)

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole ka see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuul

ekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Abiprokurör leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Toime pandud kuriteo raskus ja asjaolud (mh kannatanule kahe jalaga näkku löömine, tema peale urineerimine jm /röövimise episoodis/, kannatanu rusikateja jalgadega pähe ja kehasse löömine, hulgaliste kehavigastuste tekitamine jm /tapmise episoodis/) on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses.

Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende elu, tervise, vara ja isikupuutumatuse kaitseks on –

põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. A. Rihel tuleb oma süü suurusele vastava karistuse kandmist vangistuses jätkata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Aigar Rihe tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu ei soovinud sõna. Aigar Rihe

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest , leiab, et Aigar Rihe

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 761 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s

76 sätestatut.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ioodil. ajal ning sellele järgnenud per

Süüdimõistetul on

12 klass jäi lõpetama ja eriala

11. klassi haridus, mille omandas xxx.

omandamata. Tööoskus praktiliselt puudub. Vanglas olles on osalenud majandustöödel. Vabanemise korral oht puudub. garanteeritud töök

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on 6. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud varguste ning mavolilise kasutamise eest kui see on toime süütamise, võõra vallasasja o

4(5) pandud grupi poolt. eest, mis on toime pandud Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise grupis ning tahtliku tapmise eest.

Väär äesoleval ajal kehtivad neist 5 AS § 69 teokorras on isikut karistatud korduvalt, k karistust:

järgi lkohoolse joogi ostmine alaealisele või joobeseisundile viitavate tunnustega

2. korral (a

isikule . korral ( ), KarS § 218 lg 1 järgi 1 varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu LS § 74 ) ja . korral (l järgi 2 iiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas tahtliku tapmise eest, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. õrd Kuiv kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeeta ng v on osalenud vanglas tööhõives ni

sotsiaalprogrammides Suitsetajatest loobujate nõustamine, Eluviisitreening, 12 sammu ehk

Igapäevane valik, Usk ja Teadmine ja Viha juhtimine. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju.

Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Nimetatud asjaolu ei ole iseenesest määravaks kinnipeetava tingimisi enntähtaega vangistusest vabastamisel.

Vabanemise korral on Aigar Rihel võimalik asuda elama oma ema elukaaslasele kuuluvas eramus aadressil xxx. Elutingimused 2- korrulises eramus on väga head. Kinnipeetaval oleks kasutada oma tuba ja võimalus panustada ühisesse majapidamisse. Ema ja kasuisa on valmis süüdimõistetut kuni viimase tööle asumiseni toetama. Nimetatut tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Aigar Rihe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on –

veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses, pannes toime süütamise.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingi Aigar Rihel on 2 kehtiv mus ei ole täidetud ( at

distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks.

Kohus on seisukohal, et vabasta isiku tingimisi ennetähtaegse misega saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud. Aigar Rihe varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.07 , äraka veidi vähem kui 8 .2017 ndmiseni on kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

5(5) eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvest u pingutusi ada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet

(elukoha olemasolu toetus , lähedaste ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aigar Rihe temale Viru Maakohtu 10.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik