2-15-118504/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-118504

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-118504

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Janek Pihlo vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

682,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: OÜ Aktiva Finants (rk: 10746479; asukoht:

A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)

• Hageja esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse

Õigusbüroo; e-post: jurist@julianus.ee)

• Kostja: Janek Pihlo (isikukood: XXXXXXXXXXX;

elukoht: XXXXXXXXXXXXXXX)

Kohtuistungi aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Janek Pihlo vastu võla

nõudes.

2. Mõista Janek Pihlo’lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja kokku 547,98 eurot (viissada

nelikümmend seitse eurot ja 98 senti), millest põhivõlgnevus summas 273,99 eurot ja viivis

samuti 273,99 eurot.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317

lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Janek Pihlolt Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulu 148 eurot (ükssada

nelikümmend kaheksa eurot ja 0 senti).

Tsiviilasi nr 2-15-118504

8. Mõista Janek Pihlolt Aktiva Finants OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskuludelt (148 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna hagejale luba otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21).

Apellatsioonkaebuse saab hageja esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale ja

kirjaliku vastuse nõuet isiklikult kätte toimetada, mistõttu toimetas kohus need kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus avaldas teadaande 29.07.2016 ja

dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates dokumentide

kättetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab

kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi

osalist rahuldamata jätmist.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse

alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka

Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima

tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco

Tsiviilasi nr 2-15-118504

Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

4. Kohus

leiab,

et

hageja

sissenõudmiskulude

nõue

tuleb

jätta

rahuldamata.

Sissenõudmiskulud moodustavad 26% põhinõude summast ehk 71,24 eurot, kostja

võlgnevus ilma sissenõudmiskuludeta oli 273,99 eurot. Kohtu hinnangul on selline

sissenõudmiskulude nõue, mis ei ole määratud kindla tasuna ega põhine reaalselt kantud

kulul, vaid on esitatud protsendina põhinõudest, sisuliselt leppetrahvi nõue. Tarbijale

kauba müügi järelmaksuga finantseerimise leping on käsitatav tarbijakrediidilepinguna

VÕS § 402 ja § 405 mõistes. VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt on kokkulepe,

millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või

leppetrahvi, tühine. Seega on sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe tühine ega kuulu

kohaldamisele. Kuna hageja ei ole esitanud sissenõudmiskulude suuruse osas muid

põhjendusi või tõendeid, jääb sissenõudmiskulude nõue rahuldamata.

5. Ülejäänud osas, s.o põhivõlgnevuse summas 273,99 eurot ja viivise osas peab kohus hageja

nõudeid põhjendatuks. Kuna kohus vähendas sissenõutava võlgnevuse suurust, muutub

vastavalt ka viivise arvestus. Kuna hageja on viivisenõude piiranud väljamõistetava

põhivõlgnevuse summaga ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodil alates viimase

arve esitamisest 18.02.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni ületaks väljamõistetava

põhivõlgnevuse summat, mõistab kohus hagejalt viivise välja samuti summas 273,99 eurot.

TsMS § 444 lg 3 alusel kohus hagi osalist rahuldamist ei põhjendada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja 341,40 eurot, kuid kohus mõistis kostjalt

välja 273,99 eurot. Seega tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hageja

menetluskuludest 26% hageja enda kanda ja 74% kostja kanda.

7. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 335,91

eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning kantud õigusabikulu 210,91 eurot. Hagiavaldusest nähtub,

et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu. Käesolevalt leiab kohus, et hageja kulutused

õigusabile on ilmselgelt osaliselt põhjendamatud. Arvestades, et tegemist oli eelduslikult

vähem keeruka ja mahuka lihtmenetluse asjaga, asi lahendati tagaseljaotsusega (ei olnud

vajadust vastata kostja argumentidele või osaleda kohtuistungil) ning tavapärast

menetluskulude suurust tagaseljaotsuse puhul, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

lepingulise esindaja kulutusi summas 75 eurot. Summa hõlmab nii tasu esindamise eest

maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eelnevast tulenevalt määrab

kohus hageja menetluskuludena kindlaks 200 eurot.

8. Kuna kohus jättis hageja menetluskuludest 74% kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulu 148 eurot (200 X 74 X 100% = 148). Vastavalt TsMS § 174 lg 10

mõistab kohus menetluskulud kostjalt välja koos käibemaksuga. Kostja menetluskulud

jättis kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

Kohtunik