2-13-52205/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAndrei Šmakov (hageja) esitas 4. novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota) (kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)
Legislator headnote
AI generated2-13-52205/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota) (kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-52205
Tsiviilasi
Andrei Šmakovi hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota), Irina
Šmakova (end. Sirota) ja Nikolay Sirota vastu tehingu
kehtetuks
tunnistamiseks
(vara
tagasivõitmine
täitemenetluses)
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
3800 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrei Šmakovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant Andrei Šmakov (hageja): (isikukood: XXXXX);
esindaja advokaat Deniss Matvejev
Vastustajad (kostjad):
1. Dmitriy Guželja (isikukood: XXXXX ); esindaja Irina
Šmakova
2. Irina Šmakova (isikukood: XXXXX )
3. Nikolay Sirota (isikukood: XXXXX )
RESOLUTSIOON
1. Andrei Šmakovi apellatsioonkaebus rahuldada.
2. Tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2016 otsus, millega
jäeti Andrei Šmakovi hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota),
Irina Šmakova (end. Sirota) ja Nikolay Sirota vastu vara
tagasivõitmiseks täitemenetluses rahuldamata.
3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning
tunnistada kehtetuks Irina Sirota, Nikolay Sirota ja
Dmitriy
Sirota
vahel
11. märtsil
2011
sõlmitud
korteriomandi XXXXX , Narva (registriosa nr XXXXX )
kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning
asjaõigusleping.
4. Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru
Maakohtu 11. detsembri 2013 hagi tagamise määrus,
millega seati Dmitriy Guželja (end. Sirota) omandis olevale
kinnistule asukohaga Albert-August XXXXX , registriosa
nr XXXXX kohtulik hüpoteek Andrei Šmakovi kasuks
summas 13 000 eurot.
5. Jätta
menetluskulud
maa-
ja
ringkonnakohtus
solidaarselt Dmitriy Guželja (end. Sirota), Irina Šmakova
(end. Sirota) ja Nikolay Sirota kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja
lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega,
annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Andrei Šmakov (hageja) esitas 4. novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota)
(kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)
vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks.
Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 25. oktoobri 2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas
nr 2-10-20067 kostjalt II hageja kasuks välja 162 000 Eesti krooni, viivise 14 413 Eesti krooni
ning viivise protsendina põhinõudelt alates 30. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.
Kohtuotsus jõustus 26. novembril 2010. Kostja II keeldus kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest,
mistõttu pöördus hageja kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri
31. jaanuari 2011 otsusega jäeti ära kostjale II kuuluva korteriomandi XXXXX , Narva
(registriosa nr XXXXX ) arest ja kustutati korteriomandile seatud keelumärge, kuna tegemist
on abikaasadest kostjatele II ja III kuuluva jagamata ühisvaraga.
Kostjad II ja III kinkisid 11. märtsil 2011 vaidlusaluse korteriomandi oma pojale, s.o kostjale I.
Tehingu tegemise eesmärgiks oli teadlikult hageja huvide kahjustamine, kuna kostjal II puudus
muu vara, mille arvelt olnuks võimalik hageja nõuet täita. Kostja II ettepanek rahuldada nõue
osamaksetena hagejat ei rahulda, kuna hageja soov on saavutada nõude kiirkorras täitmine.
Kostjad I ja III kostja II lähikondsetena pidid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg-st 2
tulenevalt olema teadlikud tehingu kahjulikust mõjust hageja kui sissenõudja huvidele.
Kostjad II ja III kasutavad korteriomandit jätkuvalt oma elukohana eluaegse kasutusõiguse
alusel, seega ei ole 11. märtsi 2011 tehinguga valdus üle läinud.
2. Kostja I jättis hagile vastamata. Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata või
alternatiivselt kohaldada TMS § 189 järgi nõude aegumist ja jätta menetluskulud hageja kanda.
Vaidlusalune korteriomand kuulus selle võõrandamiseni kostjale I kostjate II ja III ühisvara
hulka. Täitemenetluses palus hageja pöörata sissenõude korterile. Kohtutäitur selgitas hagejale
õigust nõuda ühisvara jagamist enne nõude täitmisele pööramist kostja II lahusvara arvel.
Hageja kohtutäituri otsust ei vaidlustanud. Kostja III ei ole andnud luba sissenõude
pööramiseks abikaasade ühisvarale, tema suhtes puudub kohustuse täitmiseks kohustav
täitedokument ning kostja III pole tehingu teiseks pooleks TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1
tähenduses.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 21. märtsi 2016 otsusega hagi kostjate vahel 11. märtsil 2011 sõlmitud
kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud
hageja kanda. Maakohus tühistas 11. detsembri 2013 hagi tagamise määruse.
TMS § 187 lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema
nõue on muutunud sissenõutavaks ning on alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku
varale ei vii nõude rahuldamiseni. Võlgniku kohustuste täitmise eest saab vastutada vaid temale
kuuluv vara. Vaidlusalune korteriomand kuulus ühiselt kostjatele II ja III, kuid
täitedokumendist nähtuv võlgnik on üksnes kostja II.
Ühise omandi liigid on asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 2 kohaselt ühisomand või kaasomand.
TMS § 138 lg 2 kohaselt kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude
pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb
õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa asjast,
võib oma osa vabalt käsutada (AÕS § 73 lg 1), sama kehtib ka sunniviisilise käsutamise puhul
täitemenetluses. Ühisomandi osa võõrandamine ühe ühisomaniku poolt aga võimalik ei ole, sest
ühisomaniku suurus ei ole kindlaks määratud (AÕS § 70 lg 4). Ühisomandisse kuuluvat asja
saab võõrandada kas tervikuna või jagada omanike vahel kindlaksmääratud osadeks. Sama
kehtib ka ühisomandisse kuuluva asja suhtes sundtäitmise läbiviimisel. Kohtutäitur oma
31. jaanuari 2011 otsuses selgitas hagejale õigesti, et tal on õigus nõuda abikaasade ühisvara
jagamist TMS § 14 lg 2 kohaselt.
Korteriomandi 11. märtsi 2011 notariaalse kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise
lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kuulus korteriomand lepingu sõlmimise ajal abikaasadest
kostjate II ja III ühisvara hulka (II kd, tl 145). Kui asi kuulub abikaasade ühisomandisse, saab
selle suhtes sundtäitmist läbi viia vaid mittevõlgnikust abikaasa nõusolekul või juhul, kui on
olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument (TMS § 14 lg 1). Hageja pole kumbagi neist
kohtule esitanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu
otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole TMS § 14 lg 1 kohaldatav, kuna hageja ei nõudnud veel
sissenõude pööramist abikaasade (kostjate II ja III) ühisvarale, vaid nõudis ühisvara
tagasivõitmist. Antud juhul ei tekkinud alust ka TMS § 14 lg 2 kohaldamiseks.
Hagejal ei olnud võimalust ühisvara jagamise hagi esitamiseks, kuna korteriomand oli
võõrandatud kostjale I varem, kui hageja kohtutäituri teatest sai teada, et tegemist on
abikaasade ühisvaraga.
TMS §-d 187 ja 188 ei keela ühisvara tagasivõitmist isegi juhul, kui ainult üks kaasomanikest
on täitemenetluses võlgnik. Ühisvara tagasivõitmine ei riku teise kaasomaniku õigusi, kuna
pärast ühisvara tagasivõitmist ja selle jagamist saab teine kaasomanik, kes ei ole võlgnik
täitemenetluses, kätte rahalise hüvituse temale kuuluva osa kaotamise eest.
5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuse kohaselt ei ole hageja nõue esitatud kujul teostatav. Hageja ei selgita kooskõlas TMS
§-ga 195, kellele pannakse vara üleandmise kohustus, kellele vara üle antakse, milline tekkib
õiguslik olukord peale tehingu kehtetuks tunnistamist. Esitatud hagi abil üritab hageja taastada
oma kaotatud õiguse ühisvara jagamise nõude esitamiseks. Hageja taotletav eesmärk ei ole
saavutatav.
Vara tagasivõitmise sätted täitemenetluse seadustikus ei näe ette võõrandatud vara tagastamist
võlgnikule ja tema abikaasale, kes ei ole võlgnik.
Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ta ei saanud kohtutäiturilt teavet, et võlgniku lahusvara
arvel täitmine ebaõnnestus. Hageja kinnitas (I kd, tl 165), et lahusvara kohustuse täitmiseks
kostjal II ei olnud. Asjaolu, et hagejale kui sissenõudjale ei ole ühe aasta jooksul laekunud raha,
on märk sellest, et täitemenetlus ebaõnnestus.
Hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud. Hageja on TMS § 189 lg 1 kohaselt mööda
lasknud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise tähtaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära
kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab TMS § 188 lg 1 alusel
hageja nõude kostjate vastu kinkelepingu, asjaõiguslepingu ning isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks.
7. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 11. märtsil 2011 sõlmitud tehingud.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel lähtunud hageja nõudest ning on
ekslikult tuginenud TMS § 14 lg-le 1. Praegusel juhul ei nõua hageja ühisvara jagamist
täitemenetluses, seega ei ole maakohtu käsitlus ühisomandisse kuuluva asja suhtes sundtäitmise
läbiviimise kohta asjakohane.
8. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu
ning nõuda, et kohus tunnistaks seaduses sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis
kahjustab sissenõudja huvisid. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda,
kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude
pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust
eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
Hagejal on olemas kostja II vastu TMS § 2 lg 1 p 1 kohane täitedokument – Viru Maakohtu
25. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-20067, mis on jõustunud. Kohtu otsusega mõisteti
kostjalt II hageja kasuks välja 162 000 Eesti krooni ja viivis 14 413 Eesti krooni.
Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et täitemenetluse käigus ei ole nõuet täidetud. Kostja II ei ole
menetluses esitanud vastuväiteid hagiavalduses toodule, et kohtuotsust kostja II täitnud ei ole
ning kostjal II puudub vara, mille arvelt temalt väljamõistetud summat tasuda. Asja materjalide
põhjal on piisav alus arvata, et nõuet ei õnnestu ilmselt täita ka tulevikus. Kostja II ja kostja III
kohtumenetluses antud ütlused tõendavad, et kostjal II puudus piisav sissetulek hageja nõude
täitmiseks (II kd, tl 10 jj).
TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme
aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult
sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu
tegemise ajal. Vaidlusalune kinkeleping ja asjaõigusleping ning isikliku kasutusõiguse
seadmise leping on sõlmitud 11. märtsil 2011 ning hageja on hagi kohtusse esitanud
4. novembril 2013, ehk vähem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist. TMS § 188 lg 1
kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldaja huvide kahjustamine (TMS § 187 lg 1).
9. Kostjate II ja III ühisvara hulka kuulus korteriomand nr XXXX Narva linnas. Kostjad
kinkisid 11. märtsil 2011 sõlmitud tehinguga nimetatud korteriomandi kostjale I. TMS § 189
lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui
leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
Kui sissenõudja ei ole esitanud nõuet kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 lg 1 järgi või
kui on möödunud selles sättes nimetatud õigust lõpetav tähtaeg, on sissenõudjal võimalik
esitada hagi TMS § 188 järgi, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide
teadlikku kahjustamist (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 13).
TMS § 188 ja § 189 kohaldamise eelduseks on TMS §-s 187 sätestatud üldised tagasivõitmise
eeldused. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja on mööda lasknud kinkelepingu
kehtetuks tunnistamise tähtaja.
Kohus nõustub hagejaga, et kostjate vahel sõlmitud tehing kahjustab hageja huve ja tehing on
tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostjad II ja III kinkisid korteriomandi
kostjale I, seades sellele isikliku kasutusõiguse. Riigikohus leidis 18. novembri 2009 otsuse
tsiviilasja nr 3-2-1-113-09 p-s 9, et võlausaldaja huvide kahjustamisega võib olla tegemist siis,
kui kinnisasi müüdi alla turuhinna, praegusel juhul sõlmiti kostjate vahel kinkeleping.
Kinnisasja müük alla turuhinna või kinkimine ei saa siiski olla ainukeseks asjaoluks, millega
sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Tehinguga
kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete
rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude
rahuldamiseni (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12).
Ringkonnakohus leiab, et kostja II ja kostja III vaheline tehing kahjustab hageja huvisid
seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete rahuldamine võimatuks. Kostjad sõlmisid
lepingu lühikese aja, s.o ca 5 kuu jooksul pärast täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu otsuse
tegemist. Kostjad II ja III ei saanud kostjalt I sellist vastusooritust, millele oleks saanud
sissenõuet pöörata. Kostjal II ei ole piisavat sissetulekut et hageja nõuet täita. Kohus on
menetluses kuulanud ära tunnistaja (I kd, tl 165 jj), kelle väitel oli kostja I soovitanud kellelegi
telefoni teel kirjutada kogu oma vara sugulaste nimele. Kostjad ei ole tunnistaja ütlustele
sisulisi vastuväiteid esitanud.
Eeltoodust lähtudes on alust arvata, et korteriomand oli kostja II ainuke väärtuslik vara ja ta
kinkis selle teadlikult eesmärgiga vältida hageja nõude täitmist.
10. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga
kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing
tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg-s 2
nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Antud
juhul on võlausaldaja huvide kahjustamine tõendatud ning seetõttu kehtib TMS § 188 lg-s 2
nimetatud eeldus.
TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed
võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Seega on kostja I kostja II
lähikondne. Seetõttu esineb TMS § 188 lg-s 2 sätestatud alus eeldada, et kostja I teadis või pidi
teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I ei teadnud
ega pidanudki teadma tehingu tegemise ajal teise võlausaldaja huvide kahjustamisest.
Eeltoodut arvestades tuleb TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistada kehtetuks kostjate vahel
11. märtsil 2011 sõlmitud korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping
ja asjaõigusleping (notar Sergei Nikonov ametitegevuse raamatu registri nr 864).
Ringkonnakohus märgib, et TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu
tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks
täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust juhul, kui isik
on kohustatud tegema kindla sisuga tahtevalduse, jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv
kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja ei ole praeguses
menetluses taotlenud kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel
kohustada kostjat I andma nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ning
kohustada kostjaid II ja III nõusolekute andmiseks kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna.
11. Ringkonnakohus tühistab käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 11. detsembri
2013 hagi tagamise määruse, millega seati vaidlusalusele kinnistule kohtulik hüpoteek hageja
kasuks, kuivõrd tegemist ei ole kohase abinõuga. Seatud kohtulik hüpoteek ei takista vara
edasivõõrandamist. Hagejal on võimalik taotleda kohtult uue hagi tagamise abinõu seadmist
TsMS § 378 lg 1 alusel.
12. Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise tõttu
tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega
jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel
solidaarselt kostjate kanda.
Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides, et teeb
menetluskulude rahalise suuruse kohta eraldi määruse pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS
§ 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist
suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega
maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud
kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke