Legislator Case Law & Legislation
2-13-52205/83 AI generated

2-13-52205/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-52205/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Andrei Šmakov (hageja) esitas 4. novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota) (kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)

Legislator headnote

AI generated

2-13-52205/83 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota) (kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)

Keywords

AI generated
medical necessity extraordinary plea of nullity ancillary expenses herniated disc fraudulent obtaining of a benefit authorization to sue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52205

Tsiviilasi

Andrei Šmakovi hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota), Irina

Šmakova (end. Sirota) ja Nikolay Sirota vastu tehingu

kehtetuks

tunnistamiseks

(vara

tagasivõitmine

täitemenetluses)

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3800 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. märtsi 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Šmakovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant Andrei Šmakov (hageja): (isikukood: XXXXX);

esindaja advokaat Deniss Matvejev

Vastustajad (kostjad):

1. Dmitriy Guželja (isikukood: XXXXX ); esindaja Irina

Šmakova

2. Irina Šmakova (isikukood: XXXXX )

3. Nikolay Sirota (isikukood: XXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Andrei Šmakovi apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2016 otsus, millega

jäeti Andrei Šmakovi hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota),

Irina Šmakova (end. Sirota) ja Nikolay Sirota vastu vara

tagasivõitmiseks täitemenetluses rahuldamata.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ning

tunnistada kehtetuks Irina Sirota, Nikolay Sirota ja

Dmitriy

Sirota

vahel

11. märtsil

2011

sõlmitud

korteriomandi XXXXX , Narva (registriosa nr XXXXX )

kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning

asjaõigusleping.

4. Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru

Maakohtu 11. detsembri 2013 hagi tagamise määrus,

millega seati Dmitriy Guželja (end. Sirota) omandis olevale

kinnistule asukohaga Albert-August XXXXX , registriosa

nr XXXXX kohtulik hüpoteek Andrei Šmakovi kasuks

summas 13 000 eurot.

5. Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

solidaarselt Dmitriy Guželja (end. Sirota), Irina Šmakova

(end. Sirota) ja Nikolay Sirota kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andrei Šmakov (hageja) esitas 4. novembril 2013 hagi Dmitriy Guželja (end. Sirota)

(kostja I), Irina Šmakova (end. Sirota) (kostja II) ja Nikolay Sirota (kostja III) (koos kostjad)

vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 25. oktoobri 2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas

nr 2-10-20067 kostjalt II hageja kasuks välja 162 000 Eesti krooni, viivise 14 413 Eesti krooni

ning viivise protsendina põhinõudelt alates 30. märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtuotsus jõustus 26. novembril 2010. Kostja II keeldus kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest,

mistõttu pöördus hageja kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri

31. jaanuari 2011 otsusega jäeti ära kostjale II kuuluva korteriomandi XXXXX , Narva

(registriosa nr XXXXX ) arest ja kustutati korteriomandile seatud keelumärge, kuna tegemist

on abikaasadest kostjatele II ja III kuuluva jagamata ühisvaraga.

Kostjad II ja III kinkisid 11. märtsil 2011 vaidlusaluse korteriomandi oma pojale, s.o kostjale I.

Tehingu tegemise eesmärgiks oli teadlikult hageja huvide kahjustamine, kuna kostjal II puudus

muu vara, mille arvelt olnuks võimalik hageja nõuet täita. Kostja II ettepanek rahuldada nõue

osamaksetena hagejat ei rahulda, kuna hageja soov on saavutada nõude kiirkorras täitmine.

Kostjad I ja III kostja II lähikondsetena pidid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg-st 2

tulenevalt olema teadlikud tehingu kahjulikust mõjust hageja kui sissenõudja huvidele.

Kostjad II ja III kasutavad korteriomandit jätkuvalt oma elukohana eluaegse kasutusõiguse

alusel, seega ei ole 11. märtsi 2011 tehinguga valdus üle läinud.

2. Kostja I jättis hagile vastamata. Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt kohaldada TMS § 189 järgi nõude aegumist ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Vaidlusalune korteriomand kuulus selle võõrandamiseni kostjale I kostjate II ja III ühisvara

hulka. Täitemenetluses palus hageja pöörata sissenõude korterile. Kohtutäitur selgitas hagejale

õigust nõuda ühisvara jagamist enne nõude täitmisele pööramist kostja II lahusvara arvel.

Hageja kohtutäituri otsust ei vaidlustanud. Kostja III ei ole andnud luba sissenõude

pööramiseks abikaasade ühisvarale, tema suhtes puudub kohustuse täitmiseks kohustav

täitedokument ning kostja III pole tehingu teiseks pooleks TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1

tähenduses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 21. märtsi 2016 otsusega hagi kostjate vahel 11. märtsil 2011 sõlmitud

kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus tühistas 11. detsembri 2013 hagi tagamise määruse.

TMS § 187 lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema

nõue on muutunud sissenõutavaks ning on alust eeldada, et sissenõude pööramine võlgniku

varale ei vii nõude rahuldamiseni. Võlgniku kohustuste täitmise eest saab vastutada vaid temale

kuuluv vara. Vaidlusalune korteriomand kuulus ühiselt kostjatele II ja III, kuid

täitedokumendist nähtuv võlgnik on üksnes kostja II.

Ühise omandi liigid on asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 2 kohaselt ühisomand või kaasomand.

TMS § 138 lg 2 kohaselt kinnisasja või sellega võrdsustatud õiguse osale võib sissenõude

pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa või kui sissenõudja nõue põhineb

õigusel, millega mõtteline osa on koormatud. Kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa asjast,

võib oma osa vabalt käsutada (AÕS § 73 lg 1), sama kehtib ka sunniviisilise käsutamise puhul

täitemenetluses. Ühisomandi osa võõrandamine ühe ühisomaniku poolt aga võimalik ei ole, sest

ühisomaniku suurus ei ole kindlaks määratud (AÕS § 70 lg 4). Ühisomandisse kuuluvat asja

saab võõrandada kas tervikuna või jagada omanike vahel kindlaksmääratud osadeks. Sama

kehtib ka ühisomandisse kuuluva asja suhtes sundtäitmise läbiviimisel. Kohtutäitur oma

31. jaanuari 2011 otsuses selgitas hagejale õigesti, et tal on õigus nõuda abikaasade ühisvara

jagamist TMS § 14 lg 2 kohaselt.

Korteriomandi 11. märtsi 2011 notariaalse kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kuulus korteriomand lepingu sõlmimise ajal abikaasadest

kostjate II ja III ühisvara hulka (II kd, tl 145). Kui asi kuulub abikaasade ühisomandisse, saab

selle suhtes sundtäitmist läbi viia vaid mittevõlgnikust abikaasa nõusolekul või juhul, kui on

olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument (TMS § 14 lg 1). Hageja pole kumbagi neist

kohtule esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole TMS § 14 lg 1 kohaldatav, kuna hageja ei nõudnud veel

sissenõude pööramist abikaasade (kostjate II ja III) ühisvarale, vaid nõudis ühisvara

tagasivõitmist. Antud juhul ei tekkinud alust ka TMS § 14 lg 2 kohaldamiseks.

Hagejal ei olnud võimalust ühisvara jagamise hagi esitamiseks, kuna korteriomand oli

võõrandatud kostjale I varem, kui hageja kohtutäituri teatest sai teada, et tegemist on

abikaasade ühisvaraga.

TMS §-d 187 ja 188 ei keela ühisvara tagasivõitmist isegi juhul, kui ainult üks kaasomanikest

on täitemenetluses võlgnik. Ühisvara tagasivõitmine ei riku teise kaasomaniku õigusi, kuna

pärast ühisvara tagasivõitmist ja selle jagamist saab teine kaasomanik, kes ei ole võlgnik

täitemenetluses, kätte rahalise hüvituse temale kuuluva osa kaotamise eest.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuse kohaselt ei ole hageja nõue esitatud kujul teostatav. Hageja ei selgita kooskõlas TMS

§-ga 195, kellele pannakse vara üleandmise kohustus, kellele vara üle antakse, milline tekkib

õiguslik olukord peale tehingu kehtetuks tunnistamist. Esitatud hagi abil üritab hageja taastada

oma kaotatud õiguse ühisvara jagamise nõude esitamiseks. Hageja taotletav eesmärk ei ole

saavutatav.

Vara tagasivõitmise sätted täitemenetluse seadustikus ei näe ette võõrandatud vara tagastamist

võlgnikule ja tema abikaasale, kes ei ole võlgnik.

Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ta ei saanud kohtutäiturilt teavet, et võlgniku lahusvara

arvel täitmine ebaõnnestus. Hageja kinnitas (I kd, tl 165), et lahusvara kohustuse täitmiseks

kostjal II ei olnud. Asjaolu, et hagejale kui sissenõudjale ei ole ühe aasta jooksul laekunud raha,

on märk sellest, et täitemenetlus ebaõnnestus.

Hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud. Hageja on TMS § 189 lg 1 kohaselt mööda

lasknud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise tähtaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab TMS § 188 lg 1 alusel

hageja nõude kostjate vastu kinkelepingu, asjaõiguslepingu ning isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

7. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 11. märtsil 2011 sõlmitud tehingud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel lähtunud hageja nõudest ning on

ekslikult tuginenud TMS § 14 lg-le 1. Praegusel juhul ei nõua hageja ühisvara jagamist

täitemenetluses, seega ei ole maakohtu käsitlus ühisomandisse kuuluva asja suhtes sundtäitmise

läbiviimise kohta asjakohane.

8. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu

ning nõuda, et kohus tunnistaks seaduses sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudja huvisid. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda,

kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude

pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Hagejal on olemas kostja II vastu TMS § 2 lg 1 p 1 kohane täitedokument – Viru Maakohtu

25. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-20067, mis on jõustunud. Kohtu otsusega mõisteti

kostjalt II hageja kasuks välja 162 000 Eesti krooni ja viivis 14 413 Eesti krooni.

Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et täitemenetluse käigus ei ole nõuet täidetud. Kostja II ei ole

menetluses esitanud vastuväiteid hagiavalduses toodule, et kohtuotsust kostja II täitnud ei ole

ning kostjal II puudub vara, mille arvelt temalt väljamõistetud summat tasuda. Asja materjalide

põhjal on piisav alus arvata, et nõuet ei õnnestu ilmselt täita ka tulevikus. Kostja II ja kostja III

kohtumenetluses antud ütlused tõendavad, et kostjal II puudus piisav sissetulek hageja nõude

täitmiseks (II kd, tl 10 jj).

TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme

aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Vaidlusalune kinkeleping ja asjaõigusleping ning isikliku kasutusõiguse

seadmise leping on sõlmitud 11. märtsil 2011 ning hageja on hagi kohtusse esitanud

4. novembril 2013, ehk vähem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist. TMS § 188 lg 1

kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldaja huvide kahjustamine (TMS § 187 lg 1).

9. Kostjate II ja III ühisvara hulka kuulus korteriomand nr XXXX Narva linnas. Kostjad

kinkisid 11. märtsil 2011 sõlmitud tehinguga nimetatud korteriomandi kostjale I. TMS § 189

lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui

leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

Kui sissenõudja ei ole esitanud nõuet kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 lg 1 järgi või

kui on möödunud selles sättes nimetatud õigust lõpetav tähtaeg, on sissenõudjal võimalik

esitada hagi TMS § 188 järgi, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide

teadlikku kahjustamist (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 13).

TMS § 188 ja § 189 kohaldamise eelduseks on TMS §-s 187 sätestatud üldised tagasivõitmise

eeldused. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja on mööda lasknud kinkelepingu

kehtetuks tunnistamise tähtaja.

Kohus nõustub hagejaga, et kostjate vahel sõlmitud tehing kahjustab hageja huve ja tehing on

tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Kostjad II ja III kinkisid korteriomandi

kostjale I, seades sellele isikliku kasutusõiguse. Riigikohus leidis 18. novembri 2009 otsuse

tsiviilasja nr 3-2-1-113-09 p-s 9, et võlausaldaja huvide kahjustamisega võib olla tegemist siis,

kui kinnisasi müüdi alla turuhinna, praegusel juhul sõlmiti kostjate vahel kinkeleping.

Kinnisasja müük alla turuhinna või kinkimine ei saa siiski olla ainukeseks asjaoluks, millega

sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Tehinguga

kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete

rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12).

Ringkonnakohus leiab, et kostja II ja kostja III vaheline tehing kahjustab hageja huvisid

seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete rahuldamine võimatuks. Kostjad sõlmisid

lepingu lühikese aja, s.o ca 5 kuu jooksul pärast täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu otsuse

tegemist. Kostjad II ja III ei saanud kostjalt I sellist vastusooritust, millele oleks saanud

sissenõuet pöörata. Kostjal II ei ole piisavat sissetulekut et hageja nõuet täita. Kohus on

menetluses kuulanud ära tunnistaja (I kd, tl 165 jj), kelle väitel oli kostja I soovitanud kellelegi

telefoni teel kirjutada kogu oma vara sugulaste nimele. Kostjad ei ole tunnistaja ütlustele

sisulisi vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust lähtudes on alust arvata, et korteriomand oli kostja II ainuke väärtuslik vara ja ta

kinkis selle teadlikult eesmärgiga vältida hageja nõude täitmist.

10. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing

tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg-s 2

nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Antud

juhul on võlausaldaja huvide kahjustamine tõendatud ning seetõttu kehtib TMS § 188 lg-s 2

nimetatud eeldus.

TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed

võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Seega on kostja I kostja II

lähikondne. Seetõttu esineb TMS § 188 lg-s 2 sätestatud alus eeldada, et kostja I teadis või pidi

teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I ei teadnud

ega pidanudki teadma tehingu tegemise ajal teise võlausaldaja huvide kahjustamisest.

Eeltoodut arvestades tuleb TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistada kehtetuks kostjate vahel

11. märtsil 2011 sõlmitud korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping

ja asjaõigusleping (notar Sergei Nikonov ametitegevuse raamatu registri nr 864).

Ringkonnakohus märgib, et TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu

tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks

täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust juhul, kui isik

on kohustatud tegema kindla sisuga tahtevalduse, jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja ei ole praeguses

menetluses taotlenud kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel

kohustada kostjat I andma nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ning

kohustada kostjaid II ja III nõusolekute andmiseks kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna.

11. Ringkonnakohus tühistab käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 11. detsembri

2013 hagi tagamise määruse, millega seati vaidlusalusele kinnistule kohtulik hüpoteek hageja

kasuks, kuivõrd tegemist ei ole kohase abinõuga. Seatud kohtulik hüpoteek ei takista vara

edasivõõrandamist. Hagejal on võimalik taotleda kohtult uue hagi tagamise abinõu seadmist

TsMS § 378 lg 1 alusel.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise tõttu

tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega

jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides, et teeb

menetluskulude rahalise suuruse kohta eraldi määruse pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS

§ 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist

suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke