1-16-6175/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. novembril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6175 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu A.M, isikukood 37904022718, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata A.M vangistusest .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik s

ai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.11.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava A.M-i lid tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

A.M tunnistati Viru Maakohtu 26.08.2016 otsusega nr 1-16-6175 süüdi KarS § lg 2 p 7, 8, 9 karistati kuud 25 järgi ning KarS § 68 lg 1, § 64 lg ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 9 päeva Otsus jõustus 13.09 ja lõpp . .2016. Karistuse kandmise algus 13.05.2016 10.03.2017.

Tingimisi ennetähtaegs nemise võimaluse avanemine 11 e vaba .10.2016.

Kinnipidamisasutusest A.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. l Ennetähtaegse vabanemise korral soovib

isik elama asuda aadressile xxx. e korteriga, mille omanikuks on Tegemist on ühetoalis kinnipeetava ema. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga samal aadressil. Süüdimõistetu on lõpetanud kaheksa klassi, põhiharidus puudub. Õpingud jäid pooleli seoses vangistusega. Vangistuses läbinud riigikeele kursused xxx tasemeni (kaasa arvatud). Kinnipeetaval puudub eriala ning ametlik töökogemus. A.M on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemiste eest. Isikul on välja kujunenud varastatud asjade müügist kulutamisharjumus -

saadud raha eest soetas narkootikume. P Seisuga raeguse vangistuse ajal tööga hõivatud ei ole.

2(5)

28.10.2016 rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on hoiustatud 49 eurot. Kinnipeetava lähedaseks on ema, kellega suhtleb telefoni teel. Suhted emaga on head ja toetavad. Isa on surnud.

Suhtlusringkonna moodustavad narkootikume tarbivad isikud. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus, mida on ka ravitud. Kuritegelik käitumine tihedas seoses narkootikumide tarbimisega. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud ka krooniline haigus.

Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta Arvestades isiku kõrget jooksul 84%. retsidiivsusnäitajat, ei toeta Viru Vangla A.M-i ennetähtaegset vaba stamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.M-i lähedaseks tema ema, kellega suhtleb telefoni teel. Suhted emaga on head ja toetavad. Isa on surnud. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Peale vabanemist soovib elama asuda aadressil xxxTegemist se korteriga on ühetoali , mille omanikuks on kinnipeetava ema ja kus praegu ema ka üksi elab. Rahvastikuregistri andmetel on A.M-i elukoht määratlemata. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub

. A.M on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on kinnipeetavat samuti Isik on pannud katseajal toime uue kuriteo. määratud korduvalt. Kuritegelik käitumine on olnud tihedas seoses narkootikumide tarbimisega.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas,

Viru Vangla poolt 28.11.2016 koostatud et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla A.M-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise

võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgin järgnevat.

A.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 21-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistusregistri andmetel seisuga 24.11.2016 on tal 8 kehtivat ja 13 arhiveeritud kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks

distsiplinaarrikkumiste puudumist. A.M kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. A.M ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varem neljal korras antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes toime katseajal uusi kuritegusid. Ta ei suutnud jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseaja ja käitumiskontrolliga anti talle selline võimalus.

Süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude toimepanemise. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord kuue kuu kestel suudaks s

elle läbida nõuetekohaselt.

Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine ja teised katseaja tingimuste rikkumised, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel , et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist k leiab abiprokurör õrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemad karistused ning käitumiskontrollile korduv allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes

3(5)

kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu A.M-i poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 84%. Seega on nimetatud süüdlase puhul olemas kõrge uue kuriteo toimepanemise risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).

Abiprokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur A.M-i vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Süüdimõistetu ei soovunud sõna. A.M

Koht

u põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitu mist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav on . Samuti puuduvad eriala ning lõpetanud kaheksa klassi, põhiharidus puudub ametlik töökogemus. Vangistuses läbinud riigikeele kursu on isik sed kuni B1 tasemeni. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kehtivaid kriminaalkaristusi on 8. Vanglakaristust kannab 8. korda. Varem on teda karistatud korduvalt narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses ja suures koguses ebasedusliku käitlemise eest, korduvalt varguste eest, võõra asja rikkumise ja hävitamise eest ning valeütluste andmise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse eest. V teokorras on isikut karistatud korduvalt, k karistust NPALS äär äesoleval ajal kehtivad neist 10 :

alusel 5. korral (n arsti ettekirjutuseta tarvitamin arkootilise või psühhotroopse aine e või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamin ne või valda ), KarS § 218 lg 1 alusel e, omandami mine

4. korral (v ja alusel 1 aravastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) LS § 259 . korral (j

alakäija poolt liiklusnõuete rikkumine).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ning pannud katseajal toime uue kuriteo, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

4(5)

Samas tuleb positiivseks lugeda, et A.M on osalenud vanglas olles riigikeele õpingutes alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule . Nimetatud asjaolu positiivset mõju.

Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi andmetel omab kinnipeetav isikut tõendavat dokument - elamisloakaarti, mis kehtib kuni 05.10.2021. i

Vabanemise korral soovib elama asuda emale kuuluvasse korterisse, asukohaga süüdimõistetu

xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, milles elab käesoleval ajal kinnipeetava ema üksi.

Garanteeritud töökoht vabaduses puudub Isiku lähedas . eks on ema, suhted on head ja toetavad.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas emisjärgne elukoht vaban ning

lähedase toetus, mis maandab mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks narkootikumid. Kuriteod on olnud enamuses samaliigilised. Tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et A.M-i vabastamisega saaks tingimisi ennetähtaegse

ühiskonna õiglustunne oluliselt riiv varasemat käitumist ilmestab atud. Kohus leiab, et isiku

asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava kar 10.03.2017 ndmiseni on veel pisut kolme kuu istusaeg lõpeb , äraka üle

aega.Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetäh ilmselt põhjendamatu. taegne vabastamine

Tungiva soovi korral võib isik alustada uut seadusekuulekat elu ka pärast karistuse ärakandmist.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi

(l e toetus ja kindla elukoha olemasolu id leiab, et nimetatu ei ole ähedas ) küll kiiduväärseks, ku

tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

5(5)

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

A.M-i temale Viru Maakohtu 26.08.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik