4-16-6810/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2016. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-16-6810

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Väärteoasi R.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.09.2016. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,007916 Menetlusalune isik R.M

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-post: XXXX

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 2, kohus

otsustas:

1. Rahuldada R.M-i kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.09.2016. a otsus

väärteoasjas nr 2780,16,007916 osaliselt, s.o R.M-ile määratud karistuse osas.

3. Mõista R.M-ile ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 88 järgi

karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

4. Muuta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.09.2016. a otsuses

väärteoasjas nr 2780,16,007916 toodud rahatrahvi tasumise korda ning kohustada

R.M-i tasuma rahatrahv ära 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606 (Swedbank), EE403300333416110002 (Danske Bank AS

2

Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), Kohustuslik on märkida viitenumber 10220152910339. Selgituseks tuleb märkida väärteoasja number ning isiku nimi, kelle eest rahatrahv tasuti. Rahatrahvi vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdlasele täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.09.2016. a kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,16,007916 (tl-d 16-18) karistati R.M-i ÜTS § 88 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et tema, juhtides 04.09.2016. a kella 08.37 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Pika ja Kalevi tänavate vahel taksona kasutatavat sõidukit Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX (katusel oli takso kirjega plafoon, sõidukis oli taksomeeter ja ukseklaasil hinnakiri), rikkus ÜTS § 54 lg-tes 3 ja 4 ning § 65 lg 1 p-s 1 ja § 83 lg 1 p-s 6 sätestatud nõudeid, kuna tema sõiduki armatuurlauale ei olnud sõitjale nähtavale

kohale pandud teenindajakaarti ning teenindajakaarti ei olnud ka ametiisikule esitamiseks. Otsusega võimaldati R.M tasuda rahatrahv ära ositi, kusjuures viimase osa tasumise tähtajaks määrati 30.12.2016. a.

16.09.2016. a esitas R.M Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1). Ta tunnistab rikkumist ega vaidlusta enda poolt toime pandud väärtegu. Samas ei nõustu ta rahatrahvi suurusega. Ta juhib tähelepanu sellele, et kehtiv teenindajakaart oli tal olemas, kuid

see ei olnud sõidukis. Lisaks oli kõnealune rikkumine tal esmakordne. Seetõttu palub ta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.09.2016. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,16,007916 tühistada temale määratud karistuse suuruse osas.

Kohtuväline menetleja esitas R.M-i kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 13- 15). Kuna menetlusalust isikut ei ole varem karistatud, samas on aga otsusega määratud talle

karistus üle sanktsiooni keskmise määra, siis kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi vähendamisega.

Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas ÜTS § 88 sätestab väärteokaristuse sõidukijuhi poolt tasulise sõitjateveo osutamise eest ilma ÜTS-is ettenähtud dokumentideta.

Käesolevas asjas on menetlusalune isik R.M omaks võtnud, et 04.09.2016. a kella 08.37 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Pika ja Kalevi tänavate vahel juhtis ta sõidukit Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX, millele oli paigaldatud takso kirjega plafoon, taksomeeter ning hinnakiri ukseklaasile, st taksotunnused ÜTS § 64 lg 3 mõttes, ning teostas nimetatud sõidukiga taksovedu. Puudub vaidlus ka selle üle, et R.M-i taksona kasutatava sõiduki armatuurlauale ei olnud sõitjale nähtavale kohale pandud teenindajakaarti ning teenindajakaarti ei olnud tal ka ametiisikule esitamiseks, kuna seda ei olnud tal kaasas. See on kinnitust leidnud

3 R.M-i enda ütlustega, mille kohaselt tal ei olnud (teenindaja)kaarti kaasas ning ta ei teadnudki kaardi kindlat asukohta (vt tl 17).

Seega tuleb asuda seisukohale, et R.M rikkus ÜTS § 54 lg 4 nõuet, mis sätestab, et taksovedu või muu tasulise sõitjateveoteenuse osutamine sõidukiga, millel on vähemalt üks taksotunnus, on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Kuivõrd R.M

ei olnud teenindajakaarti kaasas, siis ei saanud ta täita ka ÜTS § 65 lg 1 p-s 1

sätestatud sõidukijuhi kohustust panna sõiduki armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale

teenindajakaart ning ÜTS 83 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust esitada teenindajakaart kontrollimisõigusega ametiisikule. Järelikult oli R.M-i käitumises olemas ÜTS §-s 88 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R.M-i ütlused (vt tl 17) viitavad sellele, et R.M oli juba sõitma asumisel teenindajakaardi puudumisest ning järelikult ka sellest, et seda ei ole esiaknale välja

pandud, teadlik. Kui ta sellele vaatamata asus taksoteenust osutama, siis tuleb asuda seisukohale, et subjektiivse külje pealt tegutses R.M otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Kohtu seisukoht teo õigusvastasuse ning isiku süü osas Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut R.M-i tuleb selle teo eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas ÜTS §-le 88 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 150 trahviühikut. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt

võib väärteo eest miinimumtrahvina kohaldada 3 trahviühiku suurust rahatrahvi, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku R.M-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

R.M-i süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka tema enda suhtumise intensiivsusega teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime otsese tahtlusega. Samas nähtub Maanteeameti koduleheküljelt, et R.M-ile oli kehtiv teenindajakaart välja antud (see oli välja antud Tartu Linnavalitsuse poolt 28.04.2016. a tähtajatult). Seega vastas R.M taksoveol sõidukijuhile esitatavatele nõuetele (võrreldes isikuga, kes teostab taksovedu, ilma et talle oleks teenindajakaart välja antud) ja järelikult ei olnud tema rikkumised rasked. Sisuliselt

piirdusid menetlusaluse isiku rikkumised sellega, et oma tegevusega raskendas ta enda kui

taksojuhi nõuetele vastavuse kontrollimist. Eelnevat kogumis hinnates võib väita, et R.M-i süü on tunduvalt alla keskmise.

4

Karistusregistri väljatrükist (tl 19) nähtuvalt ei ole R.M-i analoogsete ega ka

teiselaadiliste rikkumiste eest varem karistatud. See viitab asjaolule, et R.M-i rikkumised olid pigem juhuslikud, kui et see oleks olnud tema väljakujunenud käitumismall. Lisaks on R.M oma rikkumisi tunnistanud ning mõistab teenindajakaardi vajalikkust (vt tl 1). Seda arvestades on vähetõenäoline, et ta jätkab samasuguste rikkumiste toimepanekut. Järelikult ei kanna R.M-i karistamine eripreventiivses mõttes kuigi suurt rolli.

Kuna R.M-i rikkumised ei ole väga rasked ega oma ühiskonnas oma ohtlikkuse ning leviku taseme tõttu kuigi olulist kaalu, ning sellest tulenevalt ei oma R.M-ile mõistetav karistus ka olulist üldpreventiivset eesmärki.

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et R.M-i karistamine rahatrahviga üle keskmise määra ei ole põhjendatud. Selline karistus ei oleks kooskõlas ei isiku süü suuruse ega karistuse preventiivsete eesmärkidega. Seetõttu leiab kohus, et R.M-i karistust tuleb vähendada ning et õiglane on teda karistada rahatrahviga oluliselt alla sanktsioonis ette nähtud keskmist trahvimäära, mis KarS § 47 lg-t 1 arvesse võttes on 76,5 trahviühikut ehk 306 eurot. Kohus on seisukohal, et R.M-ile tuleb karistuseks mõista 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Kohtuväline menetleja on otsuses võimaldanud R.M tasuda rahatrahv ära ositi,

kusjuures viimase osa tasumise tähtajaks on määratud 30.12.2016. a. See oli otstarbekas,

arvestades seda, et kohtuväline menetleja määras R.M-ile karistuseks rahatrahvi olulisemalt suuremas määras ja oli eeldatav, et selle kohene ühe korraga tasumine on isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav. Kohus vähendas rahatrahvi suurust tuntaval määral. R.M ei ole kohtule esitanud taotlust ega toonud ka mõjuvaid põhjusi rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Seetõttu puudub kohtul käesolevalt alus rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Samas õigusselguse mõttes ei ole otstarbekas jätta tasumise tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuses määratud tähtaega, kuna kohtuvälise menetleja otsus selle muutmata osas ei pruugi tasumise tähtajana määratud kuupäevaks jõustuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahvi tasumise tähtaeg tuleb seada sõltuvusse käesoleva otsuse jõustumisega.

Peet Teidearu Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt