4-16-6952/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-16-6952

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-6952 (2316,16,009252) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik B.A, ik XXX, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. B.A süüdi tunnistada NPALS § 15

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning korraga ärakantava aresti

kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

3. Mõistetud arest 7 (seitse) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe

tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 28.01.2017. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata

arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.

4. B.A-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või

psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis)

eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „B.A, 4-16-6952, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.A-le tema elukoha aadressile tavapostiga.

5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

2

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 28.11.2016. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

25.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481970 nähtuvalt peeti 25.08.2016 kell 11.30 Tallinnas Niidi 21 juures kinni B.A, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena

fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja tramadooli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalusele isikule

edastatud kohturuumides. Menetlusalune isik esitas kohtule avalduse, milles palus väärteoasi

läbi vaadata tema osavõtuta. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse V™S § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem samalaadsete väärtegude

toimepanemise eest karistatud ja isikul puudub töine sissetulek. Kuivõrd viimase samalaadse väärteo eest karistati teda arestiga 6 päeva, siis taotleb karistuseks aresti 7 päeva ja välja mõista menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, mille kohaselt tuvastati

menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootilise aine fentanüüli, amfetamiini, metadooni ja psühhotroopse aine tramadooli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

29.08.2016 tehtud uuringu 1814T tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud

fentanüüli, amfetamiini, metadooni ja tramadooli sisaldus. Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja,

amfetamiin I nimekirja ja tramadool III nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti

ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni ja tramadooli

puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti

ettekirjutusel, siis fentanüül ja amfetamiin selleks ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise

ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele

eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh

3

tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest aresti ja rahatrahviga. Seejuures

ainuüksi 2016 aasta jooksul on teda samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud

tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest ning ka käesoleval ajal on kohtu menetluses uus kriminaalasi tema

süüdistuses varavastaste kuritegude toimepanemises. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel

isikul puuduvad legaalsed rahalised vahendid. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole

menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude

toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune

isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb

mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kohtukutse kätteandmisel selgitas menetlusalune isik, et ta peab regulaarselt viibima haiglas ja seetõttu ei

saa ta pikemaajalist aresti ühe osana ära kanda, leiab kohus, et menetlusaluse isiku terviseseisundist ja ravivajadusest tingitult võib mõistetava aresti määrata ärakandmisele ositi, võimaldamaks aresti kanda ajal, mil menetlusalune isik ei viibi raviasutuses.

Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik ankeetandmete kohaselt ei tööta, ei ole menetlusalune

isik esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude

toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema

karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/