2-16-115364/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-16-115364

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta IPF Digital OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja IPF Digital OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on IPF Digital OÜ hagi D. E. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 13.10.2014 laenulepingu summa 600 euro laenamiseks. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 14.04.2015. Kostja ei tagastanud laenu Kohtuasja number 2-16-115364 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.november 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi IPF Digital OÜ hagi D. E. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 526 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

IPF Digital OÜ (RK 11034137 Lõõtsa 5 11415 Tallinn)

Argo Lilles

D. E. (IK xxx, elukoht: xxx)

kokkulepitud viisil. Hageja edastas kostjale mitmeid meeldetuletusi. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 526,04 eurot, sh põhivõlgnevus 355,89 eurot, laenutasu 51,39 eurot, võlahaldustasu 81,46 eurot, viivise 37,30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 ja 94 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Menetluskulud palus hageja kostjalt välja mõista.

2. Kostja D. E. nõustus haginõudega osaliselt. Vastuse kohaselt sõlmis kostja hagejaga laenulepingu, mille alusel laenas hagejalt 600 eurot. Kostja on tagastanud hagejale laenust 550 eurot. Seega on põhivõla jääk 50 eurot. Kõrvalnõudeid summas 37 eurot hageja ei tunnista. Hageja nõuded laenutasu, võlahaldustasu ja viivise osas on ebaõiglased ja ülekohtused. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension summas 190 eurot ja lastetoetus, seega on kõrvalnõuete täitmine kostjale ülejõu käiv.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele esitatud vastusega ning hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

VÕS § 2 lg.1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

VÕS § 8 lg.1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 76 lg.1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

4. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 13.10.2014 sõlmiti poolte vahel laenuleping 600 eurot laenamiseks, mille alusel hageja kandis kostja arvelduskontole 600 eurot; 2) kostja on tasunud hagejale 550 eurot.

5. Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja nõue on osaliselt ebaõiglane ja ülekohtune.

6. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §-id 403¹ ja 403² sätestavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisel antava lepingueelse teabe tingimused ja vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise.

TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet.

TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus.

TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

VÕS § 406 lg.1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel, et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

Laenuleping sõlmiti 13.10.2014. Eesti Panga andmetel oli tarbijakrediidi kulukuse aasta määraks 2014 oktoobris 32,95%. Hageja laenutingimuste kohaselt on krediidikulukuse määr aasta kohta 381,17%. Seega ületab krediidi kulukuse määr enam kui kümme korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Maakohus on seisukohal, et antud laenulepingu puhul on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas TsÜS § 86 mõistes ja poolte vahel 13.04.2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 84 mõistes.

7. TsÜS § 84 lg.1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

Seega, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai hagejalt 600 eurot ja hageja on kostjale tasunud 550 eurot, on kostjal kohustus tagastada hagejale alusetu rikastumise (VÕS § 1027) alusel 50 eurot. Juhul, kui kostja vabatahtlikult nimetatud summat hagejale mõistiku aja jooksul ei tagasta, on hagejal õigus eelpool toodud summat hageda kohtu kaudu hagi esitamisega VÕS § 1027 alusel.

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik