3-16-1752/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

25. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1752

Haldusasi

Tallinna linna kaebus Maa-ameti peadirektori

9. augusti

2016

käskkirja

nr

1-1/16/553

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: Tallinna linn

Esindaja: Inken Logberg

Vastustaja: Maa-amet

Esindaja: Toomas Kutti

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 27. detsembril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Maa-amet teavitas 20.05.2016 Tallinna Linnavalitsust Tallinnas Hommiku tn 4d asuva maatüki

riigi maareservina riigi omandisse taotlemisest maareformiseaduse (MaaRS) § 31 lg 1 p 8 alusel

ning palus esitada arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta.

2. Tallinna Linnavolikogu 02.06.2016 otsusega nr 110 „Maade munitsipaalomandisse taotlemine

ja katastriüksuse sihtotstarvete määramine“ määrati Hommiku tn 4d maaüksuse sihtotstarbeks

sotsiaalmaa – üldkasutatav maa ja otsustati seda taotleda MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel

sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse. Tallinna Linnavaraamet esitas 15.06.2016

Harju Maavalitsusele taotluse Hommiku tn 4d maa munitsipaalomandisse andmiseks MaaRS § 28

lg 1 p 4 alusel. Tallinna Linnavalitsus ei nõustunud 22.06.2016 korralduses nr 1049-k Hommiku tn

4d asuva maaüksuse jätmisega riigi omandisse, leides, et Hommiku tn 4d maaüksus on avalikult

kasutatav roheala, mille säilitamine on oluline nii sotsiaalsest kui ökoloogilisest seisukohast ning

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 3 punktist 2 tulenevalt on Tallinna linna

kohustuseks tagada Tallinna linna haldusterritooriumil sotsiaalmaa – üldkasutatava maa

sihtotstarbega maatükkide sihtotstarbeline kasutamine, milleks on avaliku kasutuse tagamine

kõigile isikutele. Samuti leiti viimatinimetatud korralduses, et vastavalt kehtestatud

detailplaneeringule on Hommiku tn 4d maaüksustele kavandatud üldkasutatav haljasala ning

maaüksuse riigi omandisse jätmine reservina säilitamiseks ei taga selle säilimist avalikult

kasutatava haljasalana.

3. Maa-ameti peadirektor andis 09.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/553, millega otsustas Tallinnas

Hommiku tn 4d asuva maaüksuse jätta MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi

omandisse. Käskkirja on põhjendatud kokkuvõttes järgmiselt:

Hommiku tn 4d maaüksus asub Tallinna üldplaneeringu kohaselt perspektiivsel väikeelamualal

ning

üldplaneeringust

tulenevat

perspektiivset

kasutusvõimalust

arvesse

võttes

on

Hommiku tn 4d maaüksus otstarbekas jätta riigi omandisse riigile vajaliku reservmaa tagamiseks,

et riigil oleks tulevikus vajaduse korral võimalik seda tulu saamise või muul eesmärgil võõrandada;

Maa riigi omandisse jätmine ei välista tulevikus ka võimalust kasutada nimetatud maaüksust

üldkasutatava haljasalana;

riigile on tähtis omada maareservi ka Tallinnas, mis on Eesti Vabariigi pealinnana strateegiliselt

tähtis haldusüksus;

riigi

omandisse

jäetava

maaüksuse

lähipiirkonnas

on

sotsiaalmaana

Tallinna

linna

munitsipaalomandisse antud juba piisavalt maad, võimaldades tagada avalikult kasutatavate

haljasalade olemasolu (Hommiku tn 4e, Kalda tn 66, Kanarbiku tn 2, Tihniku tn 1 maaüksused).

4. Harju Maavanem tagastas 19.09.2016 Tallinna Linnavaraameti taotluse Hommiku tn 4d

maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks, leides, et seoses Maa-ameti 09.08.2016

käskkirjaga ei olnud võimalik jätkata maa munitsipaalomandisse taotlemise menetlust.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maa-ameti peadirektori

09.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/553 tühistamist.

6. Kaebaja märgib, et kuna Harju maavanem ei olnud Maa-ameti 09.08.2016 käskkirja

vastuvõtmise ajaks lahendanud kaebaja esitatud taotlust Hommiku tn 4d maaüksuse

munitsipaalomandisse andmiseks, ei ole maa munitsipaalomandisse andmise menetlus veel

lõppenud. Seega pidi vastustaja vaidlustatud käskkirja andmisel arvestama kaebaja sooviga saada

maa munitsipaalomandisse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-14, p 9). Kaebaja

leiab, et VVm 2006/133 sätetest tuleneb, et maa munitsipaalomandisse andmise menetlus saab

nõuetekohase taotluse korral lõppeda ainult motiveeritud otsusega ning taotlus tagastatakse

üksnes puuduste korral, milliseid aga Tallinna linna taotluses ei esinenud.

7. Kaebaja leiab, et Tallinna linna huve ei ole arvesse võetud ning käskkirjas puuduvad

asjakohased põhjendused. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole arvesse võtnud talle teada

olnud asjaolu, et juba 2001. aastal on Hommiku tn 4d maatüki osas kehtestatud detailplaneering,

millega on sellele maale kavandatud haljas- ja roheala. Ka heidab kaebaja ette, et käskkiri ei

sisalda ühtegi põhjendust, miks kaalub riigi huvi saada maad omandisse väikeelamute

potentsiaaliga reservmaana üles Tallinna linna huvi säilitada piirkonnas olemasolev haljasala

üldkasutatava avaliku rohealana. Kaebaja leiab, et linna demokraatlikult moodustatud

võimuorganitel on kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on ilmse kaalutlusveaga, kuna otsuse tegemisel on

järjekindlalt eiratud asjaolu, et maa sihtotstarve on sotsiaalmaa – üldkasutatav maa ning kehtiva

detailplaneeringu kohaselt on sellele kavandatud ulatuslik roheala, mille säilitamine on oluline nii

sotsiaalsest kui ökoloogilisest seisukohast. Viidates Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (edaspidi VVm 2008/155) § 6

punktile 13.2 leiab kaebaja, et väikeelamute rajamine ega ehitamine kõnealusele maaüksusele

pole lubatud ning seega põhjendus, et maa jäetakse riigi omandisse tulevikus tulu saamise

perspektiiviga, asjakohatu. Kaebaja märgib, et eelpool käsitletud lubamatu kaalutlus on tingitud

sellest, et käskkirjas on põhjendamatult lähtutud Tallinna üldplaneeringust, mille kohaselt on

tegemist elamualaga, samas kui planeerimisseaduse (PlanS) § 126 kohaselt määratakse

konkreetse krundi ehitusõigus ja kasutamise sihtotstarve detailplaneeringuga ja § 74 kohaselt

määratletakse üldplaneeringuga vaid ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Ka leiab

kaebaja, et kuivõrd MaaRS § 31 lg 1 p 4 piiritleb sotsiaalmaa riigi omandisse jätmise õigusliku

aluse, puudub alus jätta sotsiaalmaa MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse maareservina.

Seetõttu leiab kaebaja, et on käskkiri antud ka ilma õigusliku aluseta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maa-amet taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt selle rahuldamata jätmist.

Esiteks on vastustaja seisukohal, et kaebusega ei ole võimalik kaebajal oma eesmärki saavutada,

sest Harju maavanem on 19. septembri 2016 kirjaga Tallinna linna poolt esitatud Hommiku 4d

maa munitsipaalomandisse saamise taotluse tagastanud ning maa munitsipaalomandisse

andmise menetlus on sellega lõppenud.

10. Vastustaja leiab, et MaaRS-s ega KOKS-s pole sätestatud, et maareformi käigus võiks riik anda

tasuta maad munitsipaalomandisse kohaliku omavalitsuse maareservi moodustamiseks, samas

kui riigi maareservina võib riigi omandisse jätta igasuguse sihtotstarbega maad. Vastustaja

selgitab, et maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamisel lähtutakse üldjuhul maaüksuse

parimast võimalikust kasutusest, arvestades vajadusel ja võimalusel kehtiva üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ja kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud krundi

kasutamise sihtotstarbe ning muude maaüksuse teguritega (asukoht, suurus, kuju jms).

11. Vastustaja rõhutab, et sotsiaalmaa – üldkasutatav maa ei pea olema kohaliku omavalitsuse

omandis ning maakasutuse sihtotstarbe määramine planeeringutega ei saa määrata maa

omandiga seotud küsimusi. Vastustaja hinnangul ei sätesta ükski õigusakt, et üldkasutatava maa

sihtotstarbega maaüksuste avaliku kasutamise korraldamine peab toimuma läbi maa

munitsipaalomandi. Samuti leiab vastustaja, et Hommiku 4d maad hõlmav detailplaneering on

kehtestatud 15 aastat tagasi ning käesolevaks ajaks on selle tervikuna ellu viimine niikuinii

välistatud. Siinjuures toob vastustaja välja, et Tallinna Linnavalitsus on näiteks 17.08.2016

korralduse nr 1204-k seletuskirjas möönnud, et eelnimetatud detailplaneering on aegunud ega

vasta enam linnaehituslikule olukorrale.

12. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsuses on kaebaja arvamust ja vastuväiteid piisavalt

käsitletud. Vastustaja selgitab, et Tallinna Linnavalitsuse korralduses nr 1049-k esitatud

vastuväiteid silmas pidades viis Maa-amet läbi ka vaatluse, mille käigus tuvastas, et Hommiku tn

4d maaüksus ei ole avalikult kasutatav, kuna see on tervikuna ümbritsetud 2 meetri kõrguse võrk-

ja okastraataiaga ning maaüksus on aastaid hooldamata. Vastustaja märgib, et vaidlustatud

käskkirjas on sedastatud, et maaüksust saab kasutada rohealana ka siis, kui see on riigi omandis.

Veel toob vastustaja välja, et kuivõrd maaüksuse läheduses on arvukalt munitsipaalomandis

olevaid sotsiaalmaid, siis jääb piirkonda koos riigi omandis olevate maadega piisavalt rohealasid.

Vastustaja on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks saab maaüksus vajalik

olla üksnes juhul, kui avalik-õigusliku iseloomuga ülesande täitmist ei ole võimalik tagada ilma, et

maa oleks kohaliku omavalitsuse omandis.

13. Vastustaja leiab, et kuna Tallinna Linnavalitsuse korralduses nr 1049-k esitatud arvamusest ei

nähtu ühtegi asjakohast põhjendust, millise seaduses sätestatud omavalitsusüksuse konkreetse

ülesande täitmiseks Tallinna linn Hommiku tn 4d maaüksust vajab, siis puudub alus riigi huvi

taandamiseks. Vastustaja selgitab, et kuigi kaebaja pärast 30.06.2016 maad MaaRS alusel

munitsipaalomandisse enam taotleda ei saa (MaaRS § 40 lg 4), ei tähenda see, et edaspidi

puuduks kaebajal võimalus maad munitsipaalomandisse saada, kuna põhjendatud taotlusel on

võimalik maad munitsipaalomandisse saada riigi maareservist riigivaraseaduse (RVS) §-de 33 ja

34 alusel. Viimaks märgib vastustaja, et Tallinna linn on oma varasemas praktikas kasutanud

munitsipaalomandisse saadud maad muul sihtotstarbel, kui taotluses märgiti ning on korduvalt

tasuta munitsipaalomandisse saadud kinnistuid võõrandanud huvitatud isikutele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et Tallinna linna kaebus

ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Vastustaja on põhimõtteliselt õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebajal ei ole enam

võimalik saada Hommiku tn 4d maaüksust munitsipaalomandisse. Maa-ameti peadirektori otsus

selle maa riigi omandisse jätmise kohta ei saa rikkuda Tallinna linna subjektiivseid õigusi, kuna

Hommiku tn 4d maa munitsipaalomandisse andmise võimalused on ammendunud. Tallinna linn

esitas

15.06.2016

Harju

maavanemale

taotluse

Hommiku

tn

4d

maaüksuse

munitsipaalomandisse andmiseks (tl 32–32p), mille maavanem 19.09.2016 tagastas (tl 37).

Sisuliselt on maavanema 19.09.2016 kirja näol tegemist maa munitsipaalomandisse andmisest

keeldumisega haldusmenetluse seaduse § 43 lõige 2 ja VVm 2006/133 § 8 lg 4 tähenduses.

Tegemist võib olla põhjendamispuudustega või muul põhjusel õigusvastase, ent kehtiva otsusega.

Maavanema otsus on piisavalt selge, et välistada tühisuse aluste esinemine. Maavanema kirjast

nähtub üheselt, et haldusakti Hommiku tn 4d maa munitsipaalomandisse andmise kohta

maavanem ei anna. Nimetatud kirja ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et maavanem hakkab

Hommiku tn 4d maaüksuse munitsipaalomandisse andmise küsimust edaspidi sisuliselt kaaluma

või selliselt, et taotlus tagastati selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei ole käesoleval

ajal Tallinna linna 15.06.2016 esitatud taotlus enam Harju maavanema menetluses ning uue

taotluse tähtaegselt esitamine pole võimalik, kuna MaaRS § 40 lg 4 kohaselt esitab kohalik

omavalitsus taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil.

Kaebaja õiguste rikkumise seisukohast ei ole oluline ka see, et maavanem tegi oma otsuse pärast

käesoleva kaebuse esitamist, kuna HkMS § 158 lg 2 kohaselt tuleb asjaolud kindlaks teha

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab, et oma huvi saada Hommiku tn 4d maa

munitsipaalomandisse, oleks Tallinna linn saanud kaitsta maavanema otsuse peale kaebuse

esitamisega, kuid seda kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 46 lg-s 1 ja 2

sätestatud tähtaja jooksul ei teinud. Kuna maaüksuse munitsipaalomandisse andmise võimalused

on ammendunud, ei saa Maa-ameti peadirektori 09.08.2016 käskkiri maa riigi omandisse jätmise

kohta kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.

16. Kuigi kaebus tuleks rahuldamata jätta pelgalt eelnevas punktis toodud põhjusel, leian, et

kaebaja seisukohad on ka sisuliselt põhjendamatud.

17. Vastustaja jättis Hommiku tn 4d MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse riigi maareservina.

Olukorras, kus riik soovib maad jätta riigi maareservi ning kohalik omavalitsus soovib sama maad

saada munitsipaalomandisse, sõltub kaalutlusõiguse ulatus suurel määral sellest, millisel alusel

kohalik omavalitsus maad munitsipaalomandisse soovib. Kaebaja oli enne Maa-ameti 09.08.2016

käskkirja tegemist esitanud Harju maavanemale taotluse Hommiku tn 4d maa andmiseks

munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt antakse munitsipaalomandisse

sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa puhul sõltub kaalutlusruum sellest, kas ja kuivõrd on konkreetne

sotsiaalmaa kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik. Nõustun vastustaja

seisukohaga, et haljasala rajamine või mingil maatükil asuva roheala avaliku kasutatavuse

tagamine ei ole ühelgi juhul kaalukad kohaliku omavalitsuse ülesanded ning sellisteks tegevusteks

(isegi kui need on ala maatükki hõlmavates planeeringutes kavandatud) ei pea riik maad

munitsipaalomandisse andma, kui ta seda otstarbekaks ei pea ning võib sellise maa jätta riigi

omandisse ilma, et seda kuidagi eriliselt põhjendama peaks.

18. Üheski õigusaktis pole MaaRS § 31 lg 1 punktis 8 nimetatud riigi maareservi mõistet

täpsustatud. Tegemist on määratlemata õigusmõistega. Riigikohtu praktikas on riigi maareservi

nimetatud maaks, mille kasutamine riigi ülesannete täitmiseks ei ole maa riigi omandisse jätmise

hetkel veel aktuaalne, kuid mille järele võib riigil tekkida vajadus tulevikus (RKHKo nr 3-3-1-37-14,

p 14). Maa jäetakse riigi omandisse ilma ühegi konkreetse otstarbeta. Vajadusel saab maad või

selle võõrandamisest või kasutusse andmisest saadavat tulu tulevikus riigi ülesannete täitmiseks

kasutada. Sellest tulenevalt ei pea MaaRS § 31 lg 1 p 8 rakendamisel põhjendama maa riigi

omandisse jätmise vajalikkust ega seda, kuidas riik konkreetset maaüksust riigi ülesannete

täitmiseks kasutada kavatseb. Kuna riik ei pea oma huvi põhjendama, ei saa vastustajale ette heita

seda, et vaidlustatud käskkirjas ei ole põhjendatud, miks riigi huvi kaalub üles linna huvi säilitada

piirkonnas olemasolev haljasala üldkasutatava avaliku rohealana. Kaalutlusotsuse kohtulik

kontroll on piiratud ning kaalutlusotsuse otstarbekust eraldivõetuna ei hinnata (HkMS § 158 lg 3).

Kohtuotsuses saab hinnata seda, kas otsuse tegemisel on kõik olulised asjaolud ja

menetlusosaliste huvid välja selgitatud ning kas neid on mõistlikult kaalutud. Leian, et käesoleval

juhul on vaidlustatud käskkirjas kaebaja huvisid mõistlikult kaalutud. Ükski asjaolu ei viita sellele,

et kaebaja vajadus Hommiku tn 4d maaüksuse järele on nii suur, et see peaks välistama maa riigi

omandisse jätmise. Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2016 korralduses nr 1049-k on märgitud, et

Hommiku tn 4d maaüksus on avalikult kasutatav roheala, mille säilitamine on oluline nii

sotsiaalsest kui ökoloogilisest seisukohast. Avalike haljasalade rajamine on KOKS § 6 lg 3 punktist

2 tulenevalt kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid see ei ole sedavõrd kaalukas ülesanne, et

õigustaks riigi konkureeriva huvi korral maa munitsipaalomandisse andmist.

19. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu saaks sotsiaalmaa sihtotstarbega maad riigi

omandisse jätta üksnes MaaRS § 31 lg 1 p 4 alusel. Sotsiaalmaa eraldi välja toomine MaarS § 31

lg 1 punktis 4 ei välista võimalust jätta sotsiaalmaa sihtotstarbega maa riigi omandisse

maareservina MaaRS § 31 lg 1 p 8 alusel. MaaRS § 31 lg 1 p 4 alusel jätab riik enda omandisse

maa, mida ta kasutab mingil konkreetsel eesmärgil, mis vastab sotsiaalmaa sihtotstarbele. Samas

maareservina saab riigi omandisse jätta igasuguse sihtotstarbega maad. Sotsiaalmaa eraldi välja

toomine MaaRS § 31 lõikes 1 on vajalik muuhulgas seetõttu, et § 31 lg 1 p 4 alusel saab riigi

omandisse jätta ka maad, mille suhtes on esitatud tagastamise taotlus, küll on aga välistatud

sellise maa riigi omandisse jätmine riigi maareservina (MaaRS § 6 lg 2 p 4).

20. Vastustaja arutlus sellest, et Hommiku tn 4d maaüksuse puhul ei ole ei MaaRS § 28 lg 1 p 4

ega MaaRS § 28 lõike 2 alusel maa munitsipaalomandisse andmise eeldused täidetud, ei ole

iseenesest asjakohane, sest käesolevas asjas ei ole vaidluse all maa munitsipaalomandisse

andmisest keeldumine, vaid maa riigi omandisse jätmine. Samas on Tallinna linn korralduses nr

1049-k selgelt väljendanud maa riigi omandisse jätmise otsustajale omapoolset huvi saada

kõnealune maa munitsipaalomandisse. See, kas maa munitsipaalomandisse taotlemise aluseks oli

MaaRS § 28 lg 1 p 4 või § 28 lg 2, ei olnud selle huvi ja sellega arvestamise vajaduse seisukohast

iseenesest oluline. Küll aga on vastustaja õigesti leidnud, et linna huvi väärtust vähendab asjaolu,

et käesoleval ajal ei ole vaidlusalune maa avalikult kasutatav haljasalana. Maaüksusest tehtud

fotodelt nähtub, et see on aiaga ümbritsetud ning hooldamata seisus (tl 38-39). Sellest võib

järeldada, et sisuliselt soovib linn maad tuleviku tarbeks, mis vähendab kaebaja huvi väärtust

veelgi võrreldes näiteks olukorraga, kus tegemist oleks ka käesoleval ajal linna ülesannetega

seotud sotsiaalmaa funktsioonile sisuliselt vastava maaga.

21. Vastustaja on õigesti leidnud, et nii Hommiku tn 4d maad hõlmavas kehtivas

detailplaneeringus kui menetluses olevas linnaosa üldplaneeringus sellele maatükile määratud

(määratav) kasutusotstarve ei eelda selle maa munitsipaalomandisse andmist ega välista selle riigi

omandisse jätmist. Kohaliku omavalitsuse territoriaalne planeerimine on küll kohaliku

omavalitsuse pädevuses, ent selle pädevuse teostamisel ei saa kohalik omavalitsus ette kindlaks

määrata, millised maad tuleb anda munitsipaalomandisse. Isegi juhul kui kohalik omavalitsus

kehtestab planeeringu, milles konkreetsele maatükile omistatud funktsioonist tulenevalt oleks

kõige otstarbekam, et maa on munitsipaalomandis, on võimalik selle maa riigi omandisse jätmine,

kui see planeeringus omistatud funktsioon ei seondu kohaliku omavalitsuse oluliste ülesannete

täitmisega. Käesoleval juhul on ühelt poolt ilmne, et Hommiku tn 4d maa kasutamise tagamine

avaliku haljas- või rohealana ei kuulu kohaliku omavalitsuse oluliste ülesannete hulka ning teiseks

ei ole välistatud maa selline kasutamine ka juhul, kui maa on riigi omandis. Liiati ei nähtu, et

Tallinna linnal oleks mingisugune väga kindel kontseptsioon, kuidas või milliseks väidetav

haljasala tulevikus kujundada, samuti pole esitatud kaalukaid põhjendusi, millest saaks järeldada,

et mingisugune selline kontseptsioon on teostatav vaid maa munitsipaalomandisse andmise

korral ning selle teostamine on kohaliku omavalitsuse ülesannete seisukohast oluline küsimus.

Selleks, et praegu võrkaiaga piiratud ala kuidagi eriliselt inimtegevuse tulemusena kujundamata

rohealana ehk n-ö. tavalise metsatukana avalikult kasutatavaks muuta, ei pea maa kindlasti olema

munitsipaalomandis.

22. 18.10.2001 otsusega nr 318 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on maa sihtotstarbeks

sotsiaalmaa – üldkasutatav maa. Isegi kui kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringus

nähakse ette Hommiku tn 4d maa avalikult kasutatava haljasala maana, ei saa sellest tuleneda

linna õigust nõuda seda maad munitsipaalomandisse. Kaebaja leiab ka ekslikult, et Hommiku tn

4d maa sihtotstarve välistab selle edasise kasutamise riigi maareservina, kuna sotsiaalmaa pealt

tulu teenimine on välistatud. Kuna linn ja elukeskkond arenevad pidevalt ning

planeerimisdokumente muudetakse, ei saa välistada võimalust, et riik saab tulevikus kõnealuse

maa või osa sellest tulu teenimise eesmärgil müüa või kasutusse anda või mistahes muul moel

oma eesmärkide saavutamiseks kasutada. Ei saa eeldada, et riigi huvi konkreetse maaüksuse

vastu peaks olema välistatud maa sihtotstarbe tõttu. Maatüki arvamisel riigi maareservi hulka ei

pea ette nägema või ära näitama selle maa realiseerimist tulu saamiseks lühikeses perspektiivis.

Riik võib maad reservina hoida põhimõtteliselt ükskõik kui kaua ning jääda ootama näiteks

tulevikus planeeringute või maa sihtotstarbe muutmist. Iseenesest on usutav, et kehtivat

detailplaneeringut ja Hommiku tn 4 maatüki seisukorda arvestades oleks riigil lähiajal sellele ostja

leidmine ja selle müügist tulu saamine ebatõenäoline, ent pikemas perspektiivis ei pruugi see nii

jääda. Maareformi käigus maa munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise üldisest

loogikast ei tulene, et riik ei võiks maad maareservina riigi omandisse jätta ilma konkreetse

ettenähtava tulu saamise perspektiivita või et sellise konkreetse perspektiivi puudumine sunniks

eelistama kohaliku omavalitsuse huvi saada see maa enda omandisse pigem väheoluliste kohaliku

eluga seotud funktsioonide täitmiseks.

23. Kohaliku omavalitsuse avarat planeerimisdiskretsiooni silmas pidades tuleb arvestada ka

võimalusega, et kergekäeliselt munitsipaalomandisse antud maa kasutusotstarvet muudetakse ja

sisuliselt hakkab linn kasutama munitsipaalomandisse saadud maad moel, mis on riigile ette

nähtud riigi maareservi kasutamiseks, samas kui maa munitsipaalomandisse andmist ei ole ette

nähtud kohaliku omavalitsuse maareservi loomiseks. Vastustaja on iseenesest asjakohaselt

viidanud juhtumitele minevikust, kus Tallinna linn on munitsipaalomandisse saadud sotsiaalmaa

võõrandanud eraisikutele (tl 26-26p, punktid 78-81). Selliste näidete taustal on õigustatud

vastustaja hirm, et kaebaja poolt väljendatud huvi maade munitsipaalomandisse saamiseks ei ole

tõeline ning sellest tulenevalt omakorda mõistlik, et kui maa pole kohaliku omavalitsuse

ülesannete jaoks iseäranis vajalik ja maa sobib riigi maareservi jätmiseks, jäetakse see riigi

omandisse.

24. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatult tuginetud ka sellele, et Hommiku tn 4d lähiümbruses

on sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse antud juba mitu maaüksust, mis

võimaldavad tagada avalikult kasutatavate haljasalade olemasolu. Kaebaja ei ole põhjendanud,

miks on avalikult kasutatava haljasala olemasolu vajalik just vaidlusalusel maaüksusel. Asjaolu, et

linna omandisse on juba antud lähiümbruses asuvat sotsiaalmaad, kahandab vaidlusaluse maa

munitsipaalomandisse saamise vajadust samuti olulisel määral.

25. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole enda kasuks

menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik