1-14-10113/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 25.11.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10113 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Kaitsja Elle Karm vandeadvokaat Matti Reinsalu korras määratud Kriminaalasi Viru Vangla materjalid F.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

F.F, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 20.06.2016 20.12.2016 ja lõpp Kohtuasja

läbivaatamise aeg 18.11.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.F vangistusest

Välja mõista F.F-ilt ükssada kolm menetluskuluna riigituludesse 103,32 ( eurot

32 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu osutamise eest. poolt õigusabi

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja

Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK),

nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA

PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700039863.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh %) v.adv. Matti Reinsalu poolt käibemaks 20 süüdimõistetu aitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. F.F k

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, F.F, ja prokurörile. kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

F.F-i vangis

tusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 10.12.2014 otsusega tunnistati F.F süüdi KarS § 121 ja § 199 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga ning teda kohustati täitma KarS § 75 lgning s 1 sätestatud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 05.05.2016 määrusega pöörati F.F-ile Viru Maakohtu

10.12.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta kinnipeetava

Kohtuistung

Kinnipeetav soovib

tingimisi enne tähtaega vabaneda, kui ta vabaneb vähemalt 2 nädalat enne tähtaega tööle minna ning on nõus täitma kontrollnõudeid. aristus pöörati . Tahab

Selgitab, et k täitmisele, sest autot. Kuid kui määrus jõustu jääb ta juhtis alkoholijoobes olles e mise ajaks tal vaid i ta mõn päev vabanemiseni, siis ei soovi enne tähtaega vabaneda. Tahab karistuse lõpuni vanglas . kanda. On nõus, et kohus jätab taotluse rahuldamata

P

rokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas

set vabastami , ei toeta prokurör F.F-i tingimisi ennetähtaeg st kuna teda on kriminaalkorras 6-l korral karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Korduvad karistused, sh tingimisi mõistetud karistused, ei ole tema puhul omanud positiivset eripreventiivses toimet. Kui süüdimõistetu pole karistusest tingimisi vabastamise korral suutnud käitumiskontrolli tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral. Eeltoodu alusel on prokurör arvamusel, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole alhoolduse ajal võimalik krimina

tema ohtlikkus alandada. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. t ühiskonnas

Vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus. Samas ei ole see ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur F.F-i vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, lei süüdimõistetu ei ab, et kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole isiku varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused varalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, varem olid varavastased, praegu on lisandunud vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ning ema on nõus teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Kinnipeetava ema on küll lubanud poega materiaalselt toetada, kuid varasemalt, kui isikul endal töökoht ja igakuine sissetulek oli, siis ei tulnud ta majanduslikult toime ja pani materiaalse kasu saamise eesmärgil toime varavastaseid kuritegusid. Isik on ise tunnistanud, et vajas raha alkoholi ostmiseks. Tasumata võlgnevusi on isikul ligikaudu 5 samuti mõjutab

000 eurot, mis

majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Kinnipeetaval on raskusi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Alkoholijoobes on vägivaldne ning teiste poolt mõjutatav. On varasemalt käinud ravil, kuid seni tulemusteta.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 61% ning uue vägivaldse kuriteo puhul iste näol on tegemist väga kõrgete 56%, mill riskidega. Kohus

leiab, et on ennatl , kuna isik on varem isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ik kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud t nii kontrollnõudeid kui ka lisakohustus , mistõttu talle mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus selles, et seekord kulgeks katseaeg probleemideta ja seda olukorras, kus isik ise ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist F.F-i ning leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. isiku ennetähtaeg Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti a vangistusest vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu F.F-i vabastamisega enne tähtaega.

Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu. Vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas tasutaotluse, milles taotleb tasu muuhulgas TEVi materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistamise eest, ajakuluga 1,5 tundi, summas 60 eurot. Arvestades asja keerukust ja materjalide mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toiminguteks

2 pooltundi summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele kaitsjatasu põhjendatud ja vajalikud ulatuses kokku summas eurot (sh käibemaks). 103,32

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro kohtunik