3-16-606/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-606

Haldusasi

OÜ

Perearst

Merle

Raidoja,

OÜ

Ülle

Hansen,

OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre

kaebus Terviseameti 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 punkti 1

alapunkti 1 ja 17.03.2016 otsuse nr 6.1-8/4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen,

OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja OÜ H&U Andre,

volitatud esindaja Kaili Muru-Mölder

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindaja Anastasia Levin

Kolmandad isikud – perearst Anželika Kovešnikova ja

Valgamaa Arstikeskus OÜ, seaduslik esindaja juhatuse

liige Anželika Kovešnikova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe

Ustav ja OÜ H&U Andre kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.12.2016

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-606

2(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga maavanem andis 05.12.2012 korraldusega nr 1-1/464 (tl 68-69) perearsti valimise

konkursikomisjoni 27.11.2012 protokollilise otsuse nr 4-5/180 alusel alates 01.01.2013 perearst

Anželika Kovešnikovale nimistu moodustamise õiguse, kinnitas perearst Anželika

Kovešnikovale nimistu ja määras nimistu teeninduspiirkonnaks Puka valla.

2. Terviseamet (vastustaja) muutis 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 (tl 27-28) p 1

alapunktiga 1 alates 23.02.2016 Valgamaa Arstikeskus OÜ tegevusluba, lisades

tegevuskohana Tartu maakonna, Elva linna, Supelranna tn 21 (üldarstiabi osutamine perearsti

nimistu alusel).

Otsuse tulemusel on Valgamaa Arstikeskus OÜ tegevusloal (tl 29) 3 tegutsemiskohta: 1) Valga

maakond, Tõrva linn, Tartu tn 4 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel); 2) Valga

maakond, Puka vald, Puka alevik, Kooli tn 3 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel);

3) Tartu maakond, Elva linn, Supelranna tn 21 (üldarstiabi osutamine perearsti nimistu alusel).

3. Vastustaja muutis 17.03.2016 otsusega nr 6.1-8/4 (tl 41-42) perearst Anželika

Kovešnikova avalduse alusel tema teeninduspiirkonda ning määras alates 01.04.2016 tema

nimistu teeninduspiirkonnaks Elva linna Tartu maakonnas ja Puka valla Valga maakonnas.

4. OÜ Perearst Merle Raidoja, OÜ Ülle Hansen, OÜ Lastearst/Perearst Signe Ustav ja

OÜ H&U Andre (kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks jäi pärast

kaebuse täiendamist tühistada vastustaja 26.02.2016 otsuse nr 6.4-4/11 p 1 alapunkti 1 ja

17.03.2016 otsus nr 6.1-8/4. Kaebuse põhjendused:

4.1. Tegevusloale täiendava tegevuskoha lisamine on põhjendamatu. Haldusakti andmisel on

vääralt jäetud rakendamata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 91 ja lähtutud

vaid TTKS §-st 42. Teeninduspiirkonna laiendamise otsustamisel on vääralt kohaldatud TTKS

§ 35 lg-t 5. Haldusaktid on motiveerimata ja rikuvad kaebajate Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga

31 tagatud õigusi, kuna väheneb TTKS § 8 lg 4 alusel kaebajatele tagatud potentsiaalsete

patsientide arv ja piiratakse ettevõtlusvabadust. Lisaks on rikutud õiguskindlust, sest kaebajad

ei

ole

arvestanud

sellega,

et

nende

teeninduspiirkonda

võidakse

anda

teiste

teeninduspiirkondade perearstidele tegevusluba ja teeninduspiirkonda laiendada, mis mõjutab

kaebajate majandustegevust.

4.2. TTKS § 91 lg 2 alusel ei saa perearst luua valimatult teisi tegevuskohti väljapoole oma

teeninduspiirkonda pelgalt normis sätestatud eelduste formaalse täidetuse korral. Selline

tõlgendus oleks vastuolus TTKS põhimõttega, et igal perearstil on üks nimistu, mis on seotud

kindla teeninduspiirkonnaga. Vastasel juhul kaotaks teeninduspiirkonna põhiselt perearsti

nimistutele konkursside korraldamine mõtte. Antud juhul on selge, et tegevuskoha loomine

väljapoole oma teeninduspiirkonda ei kanna eesmärki oma nimistu patsiente teenindada, vaid

on suunatud eelkõige Elva teeninduspiirkonna patsientidele. Reklaam on suunatud konkreetselt

Elva teeninduspiirkonnale ja oma teeninduspiirkonnas pole perearst oma patsiente teavitanud

võimalusest saada üldarstiabi Elvas. Elva teeninduspiirkonnas üldarstiabi kättesaadavuse

tagamiseks on läbi viidud nimistute konkursid ning kinnitatud Elva teeninduspiirkonda

teenindama 6 perearsti nimistut. Kõigis nimistutes on piisavalt vabu kohti.

4.3. Vaidlusalused haldusaktid ei vasta sisu- ega vorminõuetele. Teeninduspiirkonna

laienemine on võimalik vaid TTKS § 35 lg 5 kohaselt üldarstiabi parema korralduse ja

3-16-606

3(12)

kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt. Teiste tegevuskohtade avamine väljaspool

teeninduspiirkonda peab olema põhjendatud kättesaadavuse, haldusterritoriaalse korralduse

tõttu ja olema tervishoiukorralduslikult otstarbekas. Vaidlusalused otsused ei sisalda nõutud

kaalutlusi ja motivatsioon puudub. Vastustaja on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust.

4.4. TTKS § 8 lg 46 ja § 34 lg 1 reguleerivad perearsti ettevõtlusvabaduse kasutamist sel teel,

et aitavad vältida ülemäärast konkurentsi üldarstiabi osutamise turul. Asjakohatu on vastustaja

väide, et perearsti teeninduspiirkonna muutmine ei saa kaebajate kui äriühingute õigusi rikkuda.

Kuna kaebajate nimistutesse kuuluvate patsientide arv võib Valgamaa Arstikeskus OÜ-le uue

tegevuskoha andmise ja Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna laienemise tõttu väheneda,

mõjutab see omakorda Eesti Haigekassa poolt makstavat tasu, mis kahjustab kaebajate õigusi.

4.5. Kuigi praegune tervishoiupoliitika näeb ette tegevuskohtade koondumise, peab see

toimuma kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuna sotsiaalministri 07.12.2012 määruse nr 47

„Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti

nimistute piirarv“ (Määrus nr 47) §-s 13 on sätestatud perearsti nimistute piirarv ning TTKS

§ 35 on kehtestatud lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise eesmärgile ka selleks, et

kõigile perearstidele jätkuks piisavalt patsiente, et oma kutsetegevust tasuval majandada, siis ei

saa pelgalt tervishoiupoliitika egiidi all hakata mõjutama konkurentsiolukorda. Praegusel juhul

hakatakse

konkureerima

patsientide

osas,

kes

elavad

perearstide

tegevuskoha

haldusterritooriumil, kuna võib eeldada, et reeglina valivad patsiendid oma elukoha piirkonnas

tegutseva perearsti.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Kaebajatel puudub puutumus vaidlusaluste haldusaktidega. Nendega ei ole kaebajate

subjektiivseid õigusi riivatud. Tegemist on kahe erineva menetlusega. Perearsti tegevuskohta

reguleerib TTKS § 91 ning üldarstiabi osutava äriühingu tegevusluba TTKS § 42 p 1, samuti

majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MsüS). Perearstid tohivad TTKS § 12 järgi

tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.

Tervishoiukorralduslikult saavad need nimistuga perearstid, kelle nimistu andmisel on kaalutud

tema teeninduspiirkonna suhtes plaanitavat tegevuskohta (kusjuures nimistu taotlusel ta ei pea

tõendama tegevuskoha füüsilist olemasolu ega nõuetele vastavust) asuda hiljem üldarstiabi

osutama sellise äriühingu kaudu, mille tegevuskoht (ruumide hulk, suurus, eesmärk, sisseseade,

varustus jmt) vastab nõuetele (kontrollitakse ettevõtjale tegevusloa andmise menetluses), sobib

oma asukoha poolest nimistut taotlenud perearsti valikuga ja nimistu kinnitamise ning

teeninduspiirkonna määramise menetluses kokkulepituga. Tegevusloa taotluse tingimuste

hulka ega kontrolliesemesse ei kuulu personal ega teeninduspiirkond. Tegevusloa taotlemisel

ei pruugi ettevõtja veel teada, kes tema ettevõtte kaudu asuvad teenust osutama. See on

ettevõtlusega seotud risk. Seega on seadusandja teadlikult ja tahtlikult eristanud kaht menetlust

ja jaganud riskid perearsti ja ettevõtja vahel. Kaebaja viidatud tingimused ei sisaldu tegevusloa

regulatsioonieseme põhiregulatsioonis ega isegi kõrvaltingimuse regulatsioonis, seega ei

saanud vastustaja nendega tegevusloa andmise üle otsustamisel arvestada ega neid kaaluda.

5.2. Tegevusloa andmisest keeldumise alused on ammendavalt loetletud MsüS §-s 25.

Valgamaa Arstikeskus OÜ-le väljastati tegevusluba kehtiva õiguse alusel. Valgamaa

Arstikeskus OÜ põhjendas 15.02.2016 täiendava tegevuskoha taotlemist sellega, et teenus oleks

paremini kättesaadav äriühingu kaudu teenust osutava perearsti teeninduspiirkonna inimestele.

Taotleja selgitas, et viis Puka elanike hulgas läbi küsitluse, mis näitas, et elanikud eelistasid

Elva varianti teistele pakututele. Tegevuskoha valikul on seejuures lähtutud ka TTKS §-st 91.

Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. 26.02.2016 otsus on õiguspärane.

3-16-606

4(12)

5.3. TTKS mõistes on perearstide õigused seotud neile kinnitatud nimistuga ja

teeninduspiirkonnaga ning ettevõtjate õigused üksnes tegevusloaga. Vaatamata sellele, et

üldreeglina tohivad üksnes perearstid olla tegevusluba omava äriühingu osanikeks ja seeläbi

võib tekkida olukord, kus üks isik (perearst) saab kasu teise isiku (ettevõtja) õigustest, on nii

õiguste riive kui õiguskindluse põhimõtte rikkumise puhul oluline subjektsus. Tegevuslubade

arv nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks ei ole seadusandja poolt mistahes viisil piiratud.

Samuti ei ole mistahes viisil piiratud, kui lähedal võivad üksteisele asuda tegevusloa omajate

tegevuskohad. See ei ole piiratud isegi mitte üldarstiabi üldkorralduslike põhimõtetega.

Praegune tervishoiupoliitika näeb ette tegevuskohtade koondumise. See, et samas linnas toimub

erinevate teeninduspiirkondade ja nimistute patsientide teenindamine, kelle eest Eesti

Haigekassa tasub igaühele eraldi, ei saa mistahes viisil ühegi ettevõtja seadusjärgseid õigusi, sh

ettevõtlusvabadust, rikkuda. Vastupidi, see soodustab ettevõtlust ja vaba konkurentsi ning

annab patsientidele valikuvabaduse. TTKS ei sisalda ravimiseaduse § 42 lg-ga 5 sarnast

piirangut, seetõttu ei ole viide tegevusloaga muudetavale konkurentsisituatsioonile asjakohane.

Valgamaa Arstikeskus OÜ-le tegevusloa andmisega ei ole kaebajatelt tegevuslubasid ära

võetud ega neid muudetud. Kaebajad saavad realiseerida jätkuvalt neile tegevuslubadega

garanteeritud õigusi. Ükski üldarstiabis tegutsev ettevõtja ei saa kehtivale seadusele tuginedes

ratsionaalselt eeldada, et ta on mingis konkreetses asukohas ainus teenust osutav isik.

5.4. TTKS § 9 lg-st 1 nähtuvalt on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud

kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja

temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral

koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti

nimistusse, osutab perearst vältimatut abi. Seega pärast

Anželika Kovešnikova

teeninduspiirkonna muutmist tekkis olukord, kus Elva linnas peab koduvisiite tegema ja

vältimatut arstiabi andma lisaks senistele perearstidele ka tema (selline kohustus on

perearstidel, mitte kaebajatel, kelleks on äriühingud). Seega muutus Anželika Kovešnikova

teeninduspiirkonna muutmisega seniste perearstide olukord kergemaks, sest väheneb

ootamatuid, ette planeerimata teenuseid. Koduvisiitide ja vältimatu abi juhtumite eest ei tasu

Eesti Haigekassa eraldi, seega ei kaasne selle spetsiifilise töö vähenemisega kaebajatele

mistahes majanduslikku kahju. Koduvisiit ja vältimatu abi osutamine on ressursimahukam,

seega selliste juhtumite arvu vähenemine võimaldab kaebajate perearstidel keskenduda enam

teiste teenuste osutamisele, millega kaasneb ressursisääst ja patsientide suurem rahulolu. Seega

ei saa Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmine isegi kaudselt kaebajate

majandustegevusele ebasoodsalt mõjuda. Kuna perearst teeb koduvisiite üksnes oma

teeninduspiirkonnas elavatele patsientidele ja isik saab samaaegselt kuuluda vaid ühe perearsti

nimistusse, siis realiseerivad kaebajate kaudu tegutsevad perearstid oma õigusi alati sõltumatult

Anželika Kovešnikovast. Eesti Haigekassa ei ole muutnud ja tal ei ole õiguslikku alust muuta

vastustaja haldusaktide tõttu kaebajate rahastamist. Mõju, mida samas piirkonnas tegutsevad

perearstid või ettevõtjad üksteisele avaldavad, on vastastikused. Seega on kõik ettevõtjad selles

piirkonnas võrdsetes tingimustes ja vastustaja ei ole andnud ühelegi neist mistahes eeliseid.

Seega ei riku 17.03.2016 otsus kaebajate subjektiivseid õigusi ega õiguspäraseid ootusi.

Kaebajate subjektsust arvestades ei riku vaidlusalused otsused kaebajate seadusjärgseid õigusi.

Asjaolu, kui samasugustes ja õiguspärastes tingimustes tegutsevad isikud ei suuda oma õigusi

võrdväärselt teiste isikutega realiseerida, ei saa käsitleda isiku õiguste rikkumisena.

5.5. TTKS § 9 mõte on tagada üldarstiabi parem korraldus, et isikutel oleks võimalikult suur

vabadus valida endale piirkonnas sobiv perearst. Seega annab säte soodustusi üldarstiabi saajale

ja seab kohustusi üldarstiabi osutajale. Sellepärast ongi TTKS § 35 lg-s 5 ette nähtud, et

vastustaja võib perearstile määrata täiendava teeninduspiirkonna üksnes selle perearsti

nõusolekul, kelle õigusi konkreetne otsus mõjutab. Täiendava teeninduspiirkonna määramine

3-16-606

5(12)

võib seega riivata ainult selle perearsti subjektiivseid õigusi, kellele teeninduspiirkond määrati.

Teeninduspiirkondade kattuvus on seadusandja poolt ette nähtud – nt TTKS § 34 lg 4 p 1. Antud

juhul tuleb täiendava teeninduspiirkonna määramisel silmas pidada ka seda, et see toimus

perearsti avalduse alusel. Seega haldusakti kaalutlused olid adressaadile (Anželika

Kovešnikovale) teada. Kuna haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmandate isikute õigusi

ega vabadusi ei piiratud, siis ei tulnud vastustajal haldusakte põhjendada.

5.6. Kaebajate viited nimistute moodustamise õigust käsitletavate sätetele ei ole asjakohased,

sest antud juhul ei ole nimetatud norme rikutud. Vastustaja ei pidanud nende normidega

arvestama. Mitte ükski kehtiv norm ei kohusta perearsti või teenust osutavat juriidilist isikut

osutama tervishoiuteenuseid territoriaalsel põhimõttel. Kehtiva õiguse alusel (TTKS § 8 lg 3)

on ainult patsiendil endal õigus otsustada, millise perearsti ta endale valib. Seega ei tähenda

Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonna muutmine seda, et selles teeninduspiirkonnas elavad

inimesed peavad valima perearstiks tema. Selline õigus oli neil juba alates 01.01.2013.

Seejuures nähtub, et pärast vaidlusaluste haldusaktide andmist ei ole kaebajate kaudu

tegutsevate perearstide nimistutes toimunud mistahes olulisi muutusi. Kaebajad ei ole

tõendanud, et nende konkurentsitingimused oleksid halvenenud ja et see oleks toimunud

vaidlusaluste haldusaktide tõttu.

5.7. TTKS ei piira tegevuslubade hulka, samuti ei ole suuruse poolest ega arvuliselt piiratud

perearstile määratavat teeninduspiirkonda ega nende üldarvu. Kaudselt (nimistutele kehtestatud

piirsuuruse kaudu) on teoreetiliselt piiritletav üksnes nimistute üldarv. Seaduses puudub nõue,

kui kaugel tohib tegevuskoht olla mõne teise samasuguse ettevõtja tegevuskohast või mitu

ettevõtjat tohib tegutseda perearstile määratud teeninduspiirkonnas. Tegevusloa andmine

ettevõtjale ega teeninduspiirkonna määramine perearstile ei ole kuidagi seotud üldarstiabi

rahastamisega. Üldarstiabi rahastab Eesti Haigekassa ja see ei toimu tegevuslubade või

teeninduspiirkondade hulga põhiselt, vaid nimistu alusel. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015

määruse nr 138 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ (Määrus nr 138) § 2 lg-s 3

nähtuvalt arvestatakse teeninduspiirkonnas elavate isikute arvu. See tähendab, et kõik

perearstid, kelle nimistu suhtes on antud säte asjakohane, saavad üksteisest sõltumata rahastatud

samaväärselt ja ei toimu rahasummade mingiski osas ümberjagamist.

5.8. Asjaolu, et kaebajad suudavad tagada üldarstiabi kättesaadavuse ravijärjekorra

maksimaalset lubatud kestust ületamata, ei tähenda, et kättesaadavus ei saaks olla parem. Kui

Anželika Kovešnikova suudab tagada üldarstiabi osutamise samal päeval, siis saab sellest

järeldada, et üldarstiabi kättesaadavus paraneb.

6. Kolmandad isikud Anželika Kovešnikova ja Valgamaa Arstikeskus OÜ vaidlesid

kaebusele vastu. Lisaks taotlesid nad kaebusele vastamisega seotud moraalse ja ajalise kahju

hüvitamist. Põhjendused:

6.1. Teoreetiliselt on Eestimaa teeninduspiirkondade kaupa perearstide vahel ära jagatud ja nad

peaksid teenindama oma piirkonnas elavaid patsiente, aga tegelikult see päris nii ei ole.

Patsiendid valivad perearsti vabal valikul. Perearsti vahetamiseks on erinevad individuaalsed

põhjused. Nii on tekkinud ja tekib ka edaspidi olukordi, kus patsient elab ühes maakonnas, aga

perearsti juures käib teises maakonnas. Ka kaebajate perearstid teenindavad teiste piirkondade

patsiente peale Elva. Kaebajate kartus, et vaidlusalused haldusaktid põhjustavad nende

patsientide ülejooksmise kolmandate isikute juurde, on põhjendamatu. Eesti Haigekassalt

saadud teabest nähtub, et kaebajate perearstide nimistutest on patsiendid lahkunud juba enne

vaidlusaluste haldusaktide andmist. Anželika Kovešnikova nimistuga liituvad patsiendid, kes

selleks soovi avaldavad ja tegemist ei ole tingimata kaebajate patsientidega. Samuti nähtub, et

Rõngu ja Rannu perearstide nimistus on vähem kui 1000 patsienti, sellele vaatamata suudetakse

3-16-606

6(12)

töötasu maksta nii perearstile kui temaga koos töötavale õele. Seega peavad ka väiksema

nimistuga perearstid hakkama saama. Ebaõige on etteheide, et kolmandad isikud ei ole

teavitanud oma patsiente Elvas toimuvatest vastuvõttudest. Sellekohast info on avaldatud nii

perearsti kabineti ukse taga stendil kui ka suuliselt, samuti vallalehtedes ja internetis. Anželika

Kovešnikoval ja tema juurde töötaval perearstil Airi Kasemägil on õigus töötada ja teenida

sissetulekut omandatud erialal ning rakendada oma teadmisi patsientide hüvanguks. Ka

Anželika Kovešnikova nimistust on lahkunud patsiente, mh kaebajate perearstide juurde.

Tegemist on paratamatusega. Kaebamise asemel võiksid kaebajad aidata tagada ääremaadel

meditsiiniteenuse olemasolu. Kolmandad isikud pakuvad töölkäivatele patsientidele võimalust

pöörduda perearsti vastuvõtule ka töövälisel ajal, s.o laupäeviti ja nädala sees pärast kl 18. Ka

kaebajatel

on

selline

võimalus

olemas.

Sellega

vähendatakse

erakorraliste

meditsiiniosakondade tööd. Kolmandad isikud on teinud Elva kabineti sisustamiseks kulutusi

3000 euro ulatuses, mis osutub kaebajate tõttu asjatuks.

6.2. Juba mitu aastat tagasi hakati rääkima tervisekeskusest, et parandada perearstide

töötingimusi ning arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Maal töötav perearst üksinda ilma

piisava abipersonalita ei saa tagada alati parimat diagnostikat ja ravi, seetõttu hakati looma

tervisekeskusi, millega perearstid liituda saaksid. See looks võimaluse pakkuda sama katuse all

patsientidele peale perearsti- ja pereõdede teenuse veel teisi teenuseid (labor, röntgen, ultraheli,

füsioteraapia, ämmaemandus, koduõed, töötervishoid jt). Valgamaale on planeeritud

3 tervisekeskust – Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Puka valla patsiendid eelistavad käia uuringutel,

taastusraviprotseduuridel ja erialaarstide juures Elvas, kus töötaks tulevikus ka nende endi

perearst. Arvestades transpordivõimalusi (rong ja buss), oli Puka nimistul loogiline liituda

Elvaga. Sama meelt oli ka Valgamaa Arstikeskus OÜ. Vastustaja andis heakskiidu. 2016. a

algusest hakati Elva perearsti kabinetti vastavalt nõuetele sisustama. Alates 2016. a veebruarist

hakkasid kolmanda isiku nimistuga liituma Elva Haigla hooldekodus olevad patsiendid.

Seejärel liitus ka teisi patsiente.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebajad on vaidlustanud kaks haldusakti. Vastustaja 26.02.2016 otsusega muudeti

Valgamaa Arstikeskus OÜ-le antud tegevusluba ja lisati uue tegevuskohana Tartu maakond,

Elva linn, Supelranna tn 21. Vastustaja 17.03.2016 otsusega määrati perearst Anželika

Kovešnikova teeninduspiirkonnaks Elva linn Tartu maakonnas ja Puka vald Valga maakonnas.

8. Esmalt peab kohus vajalikuks täpsustada, et TTKS teeb vahet perearstide ja üldarstiabi

osutavate äriühingute vahel. Perearst on TTKS § 7 lg 2 järgi sellekohase eriala omandanud

eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina. TTKS § 12 järgi võivad

perearstid tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu (vt

ka TTKS § 35 lg 1). TTKS § 15 lg 1 järgi võivad üldarstiabi osutava äriühingu osanik või

aktsionär olla selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst ja/või kohalik

omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.

TTKS §-st 8 nähtuvalt saab nimistu olla vaid perearstil, mitte üldarstiabi osutaval äriühingul.

Samuti saab teeninduspiirkond TTKS §-st 9 nähtuvalt olla vaid perearstil. Üldarstiabi osutamise

tegevusluba saab TTKS § 35 lg-st 1 nähtuvalt olla kas füüsilisest isikust ettevõtjal või

äriühingul, mitte perearstil endal. Tegevuskoha osas on olemas regulatsioon nii perearsti (TTKS

§-d 91 ja 10) kui ka äriühingu kohta (TTKS § 40 lg 3).

Seega on perearste ja üldarstiabi osutavaid äriühinguid tahetud selgelt eristada ning sätestada

neile erinevad õigused ja kohustused.

3-16-606

7(12)

9. Kuna kaebajateks on 14.04.2016 esitatud kaebuse täpsustuse (tl 31) kohaselt äriühingud,

mitte nende kaudu tegutsevad perearstid, siis kontrollib kohus asja lahendamisel, kas rikutud

on äriühingute õigusi. Kohus ei kontrolli, kas vaidlusaluste haldusaktidega on rikutud ka

kaebajate kaudu tegutsevate perearstide õigusi, sest vaatamata sellele, et perearstid tegutsevad

antud juhul äriühingute kaudu, puudub äriühingutel õigus esitada kaebust perearstide õiguste

kaitseks. Tegemist on eraldiseisvate isikute ja õigussubjektidega. HKMS § 44 lg 1 järgi võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole ühegi

seadusega antud äriühingutele õigust esitada kaebust tema kaudu tegutseva perearsti õiguste

kaitseks (HKMS § 44 lg 2).

10. Kaebajad on esitanud kaebuse selle põhjendustest nähtuvalt oma ettevõtlusvabaduse

kaitseks. Kaebajate arvates toovad vaidlusalused aktid kaasa selle, et kaebajate perearstide

nimistutesse kuuluvate patsientide arv hakkab vähenema ja selle kaudu hakkab vähenema ka

kaebajate sissetulek.

Terviseameti 26.02.2016 otsus

11. Vastustaja on 26.02.2016 otsuse andmisel tuginenud MsüS § 32 lg 2 p-le 1 ning TTKS

§-dele 40 ja 42.

12. TTKS § 40 lg 1 p 1 järgi peab perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks olema

tegevusluba. Sama paragrahvi lg 3 järgi annab tegevusluba õiguse osutada tervishoiuteenuseid

tegevusloas märgitud tegevuskohas.

TTKS § 42 p-de 1 ja 6 kohaselt antakse tegevusluba, kui perearsti nimistu alusel üldarstiabi

osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad TTKS alusel perearsti tegevuskohale

kehtestatud nõuetele ning taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga

andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.

MsüS § 32 reguleerib tegevusloa muutmist. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on tegevusloa

muutmine tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine.

MsüS § 17 lg-st 1 nähtuvalt moodustavad tegevusloa regulatsioonieseme põhiregulatsioon ja

kõrvaltingimused. MsÜS § 17 lg 2 järgi on tegevusloa põhiregulatsioon loakohustusega

tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba

antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas,

kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Sama paragrahvi lg 3 järgi

on tegevusloa kõrvaltingimus mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon,

sealhulgas

tingimused,

mis

täiendavad

tegevusloa

põhiregulatsioonist

tuleneva

majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja.

13. MsÜS § 17 lg-test 2 ja 3 nähtuvalt on ettevõtjale tegutsemiseks ettenähtud tegevuskoht

tegevusloa

põhiregulatsiooni

kuuluv

tingimus,

mitte

kõrvaltingimus.

Tegevusloa

kõrvaltingimuseks on TTKS §-st 421 nähtuvalt tervishoiuteenused, mille osutamiseks on

tegevusluba välja antud. Kuna 26.02.2016 otsusega anti Valgamaa Arstikeskus OÜ-le TTKS

§ 40 lg 3 tähenduses luba osutada tervishoiuteenuseid uues tegevuskohas, siis ei olnud tegemist

tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisega MsüS § 32 tähenduses, vaid uue tegevusloa

väljastamisega, sest muutus tegevusloa põhiregulatsiooni kuuluv tingimus. Järelikult on

vastustaja 26.02.2016 otsuse andmisel lähtunud valest õiguslikust alusest. Kontrollida tuleb,

kas vastustaja on eksinud tegevusloa väljastamist reguleerivate sätete vastu.

14. MsÜS § 4 lg-st 2 ja § 6 lg-st 1 nähtuvalt saab majandustegevust piirata majandustegevuse

nõuetega, mis tulenevad seadusest ja mille kehtestamise aluseks on oluline avalik huvi. Seega

3-16-606

8(12)

ei saa vastustaja seada tegevusloa väljastamisele piiranguid, mida TTKS või muud asjakohased

normid ette ei näe.

15. TTKS § 42 p-d 1 ja 6 seavad tegevusloa väljastamise tingimusteks üldarstiabi osutamise

ruumide, sisseseade ja aparatuuri vastavuse esitatud nõuetele ning infotehnoloogilise

valmisoleku tervise infosüsteemi kaudu andmete vahetamiseks. Asjakohased on ka normid, mis

näevad ette nõuded ettevõtjale endale (nt TTKS §-s 13-15). TTKS ei sea piiranguid üldarstiabi

osutavatele isikutele antavate tegevuslubade arvu osas. Erinevalt perearsti nimistutest, mida on

Määruse nr 47 §-st 13 nähtuvalt piiratud hulk, saab tegevuslubasid üldarstiabi osutamiseks anda

piiramatul hulgal. Samuti ei ole TTKS-s ühtegi normi, mis kohustaks vastustajat uue tegevusloa

väljastamisel arvestama varem väljastatud tegevuslubadega ja neis välja toodud

tegevuskohtadega või taotletavas piirkonnas tegutsevate perearstide nimistute täituvusega.

Selliste asjaoludega arvestamine olnuks asjakohatu ja nendest lähtudes tegevusloa andmisest

keeldumine õigusvastane. Tegevusloa andmisest keeldumise alused toob välja MsüS § 25.

16. Vastustaja 26.02.2016 otsusest ei nähtu, kas ja millal vastustaja kontrollis Valgamaa

Arstikeskus OÜ Supelranna tn 21 asuva tegevuskoha nõuetelevastavust. Samas ei ole kaebajad

tuginenud asjaolule, et viidatud tegevuskoht ei vasta sotsiaalministri 29.11.2001 määruses

nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ esitatud

nõuetele või Valgamaa Arstikeskus OÜ-l puudub valmisolek tervise infosüsteemi kaudu

andmete vahetamiseks. Samuti ei ole kaebajad tuginenud sellele, et Valgamaa Arstikeskus OÜ

ei vasta TTKS §-des 13-15 esitatud nõuetele. Seega puudub alus arvata, et Valgamaa

Arstikeskus OÜ ei ole täitnud TTKS §-des 13-15 ning § 42 p-des 1 ja 6 toodud tingimusi.

17. TTKS ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustamaks tegevusloa väljastamise üle,

mistõttu on asjakohatud kaebajate etteheited haldusaktis kaalutluste välja toomata jätmise

kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 3 nähtuvalt tuleb haldusakti põhjenduses

märkida kaalutlused, kui haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel. Antud juhul ei tulnud ega

saanud vastustaja haldusaktis mingeid kaalutlusi välja tuua. HMS § 56 lg 1 järgi peab küll

kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, kuid sama paragrahvi lg 4 annab võimaluse

jätta haldusakti andmise faktilise aluse välja toomata, kui haldusakti adressaadi taotlus

rahuldatakse ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Praegusel juhul rahuldas

vastustaja 26.02.2016 otsusega Valgamaa Arstikeskus OÜ taotluse ega piiranud kaebajate

õigusi või vabadusi, sest TTKS ei anna neile õiguspärast ootust, et nendega samasse piirkonda

uusi tegevuslube ei väljastata.

18. Järelikult on vastustaja 26.02.2016 otsus õiguspärane ega riku kaebajate õigusi ning kaebus

selle otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Terviseameti 17.03.2016 otsus

19. Vastustaja on 17.03.2016 otsuse andmisel tuginenud TTKS § 9 lg-le 1 ning § 35 lg-tele 2

ja 5.

20. TTKS § 9 lg 1 järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku

omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos

töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite.

Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse,

osutab perearst vältimatut abi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui perearsti teeninduspiirkond

hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele

isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab

teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist

3-16-606

9(12)

ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja

ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.

TTKS § 35 lg 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja

nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib

Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt

määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.

21. Kuna Valga maavanema 05.12.2012 korraldusest nähtuvalt oli Puka vald Valga maakonnas

juba määratud perearst Anželika Kovešnikova teeninduspiirkonnaks, siis saab vastustaja

17.03.2016 otsust käsitleda perearstile täiendava teeninduspiirkonna määramisena TTKS § 35

lg 5 tähenduses. Kuigi 17.03.2016 otsus on sõnastatud kui perearsti Anželika Kovešnikova

nimistu teeninduspiirkonna määramisena, saab eelviidatud sätetest nähtuvalt olla tegemist

perearstile teeninduspiirkonna määramisega. Need vormivead ei mõjuta haldusakti

õiguspärasust.

22. TTKS § 8 lg 1 järgi on perearsti nimistu perearsti teenindamisele kuuluvate isikute

nimekiri. Sama paragrahvi lg 2 järgi on igal perearstil üks nimistu. Sama paragrahvi lg 4 järgi

moodustub perearsti nimistu perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt

sama paragrahvi lg-s 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri

elukoha aadressi alusel määratud isikutest. Sama paragrahvi lg 3 järgi on igal Eesti kodanikul

ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel õigus registreeruda perearsti nimistusse ja

vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti.

23. Viidatud sätetest nähtuvalt ei ole perearsti nimistu ja perearsti teeninduspiirkonna vahel

üks-ühest seost. Perearsti nimistusse võivad kuuluda ka isikud, kes ei ela perearsti

teeninduspiirkonnas. Igal isikul on õigus vabalt valida endale sobiv perearst ja sellist õigust ei

ole piiratud tema elukohaga või muul moel territoriaalselt. Nimistu ja teeninduspiirkonna vahel

on seos juhul, kui nimistusse määrab isikuid vastustaja (vt Määruse nr 47 1. peatüki 3. jagu).

24. Erinevalt tegevusloa andmisest on teeninduspiirkonna määramine kaalutlusotsus. TTKS

§ 9 lg-st 2 ja § 35 lg-st 5 nähtuvalt tuleb vastustajal arvestada üldarstiabi parema korralduse ja

kättesaadavuse tagamise kaalutlustega. Perearsti nõusolek oli vastustajal antud juhul olemas,

sest Anželika Kovešnikova taotles ise täiendava teeninduspiirkonna määramist. Viidatud

sätetest nähtuvalt on teeninduspiirkonna määramisel kaalutavad asjaolud sätestatud patsientide

huvidest lähtuvalt, mitte samas piirkonnas juba tegutsevate perearstide ja üldarstiabi osutavate

äriühingute majandustegevuse kaitsmise eesmärgil. Viidatud sätetest ei järeldu, et nende

eesmärk on tagada piirkonnas juba tegutsevatele perearstidele võimalikult suur nimistu

täituvus. Viidatud sätetest ja TTKS §-st 91 nähtuvalt on perearsti teeninduspiirkonna määramise

eesmärk

tagada

teeninduspiirkonnas

elavatele

isikutele

nõuetekohane

üldarstiabi

kättesaadavus. TTKS sätted (sh § 9) ei näe ette, et teeninduspiirkond peab jääma vaid ühe

maakonna või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile. Maapiirkondades, kus elab vähem

inimesi, suudab perearst teenindada suuremas teeninduspiirkonnas (mitme kohaliku

omavalitsuse territooriumil) elavaid isikuid kui linnapiirkonnas töötav perearst. Seetõttu ei

keela TTKS mitme kohaliku omavalitsuse territooriumi hõlmava teeninduspiirkonna määramist

ega ka sama kohaliku omavalitsuse territooriumi hõlmava teeninduspiirkonna määramist

mitmele perearstile.

25. Antud juhul ei ole vastustaja 17.03.2016 otsusest näha, millistest kaalutlustest on

haldusakti andmisel lähtutud. Kolmandad isikud põhjendasid uue tegevuskoha loomist ja

täiendava teeninduspiirkonna taotlemist asjaoluga, et nende patsientidel oleks võimalik saada

tervishoiuteenust tervisekeskuses, kuhu oleks koondatud lisaks üldarstiabi osutajatele ka

eriarstiabi osutajad ning kus oleks võimalik teostada kohapeal erinevaid protseduure ja

3-16-606

10(12)

uuringuid. Kolmandate isikute selgitustest nähtuvalt on patsiendid eelistanud välja pakutud

valikuvariantide hulgast Elvat kui kõige hõlpsamini ligipääsetavat asulat. Sellised põhjendused

on asjakohased üldarstiabi parema korraldamise huvides. Täiendava perearsti lisandumine

piirkonda ei muutnud kindlasti teeninduspiirkonnas elavate isikute jaoks üldarstiabi

kättesaadavust raskemaks. Kuna Anželika Kovešnikova jätkas üldarstiabi osutamist ka Puka

vallas, siis ei muutunud ka Puka valla elanike jaoks tervishoiuteenuse kättesaadavus raskemaks.

Teeninduspiirkonna muutmine võinuks osutuda problemaatiliseks juhul, kui Anželika

Kovešnikova oleks loobunud teeninduspiirkonnast Puka vallas. Antud juhul sellise olukorraga

tegemist ei ole. Elva linnas ei ole usutavasti ka probleeme ühistranspordiga perearsti juurde

pääsemiseks. Lisaks nähtub kolmandate isikute selgitustest, et ka Puka valla elanikel on Elvaga

parem ühistranspordiühendus. Võib eeldada, et vastustaja lähtus otsuse andmisel neist

kaalutlustest.

26. Kohus saab haldusakti tühistada vaid juhul, kui see rikub kaebajate õigusi. Kohtu

hinnangul ei riku vastustaja 17.03.2016 otsus praegusel juhul kaebajate õigusi ning selle

tühistamiseks puudub alus.

27. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole perearsti nimistu seotud perearsti

teeninduspiirkonnaga. Perearstil on kohustus teenindada tema nimistusse kuuluvaid patsiente

ka juhul, kui need ei ela tema teeninduspiirkonnas, kuigi sellisel juhul ei ole tal kohustust teha

neile koduvisiite. Samuti on perearstil kohustus teenindada oma teeninduspiirkonnas elavaid

isikuid vältimatu abi vajaduse korral, isegi kui need isikud ei kuulu tema nimistusse. Seega on

nimistuga ja teeninduspiirkonnaga seotud õigused ja kohustused erinevad. Perearstile piisava

koormuse ja üldarstiabi osutavale äriühingule piisava sissetuleku peab tagama perearsti nimistu,

mitte teeninduspiirkond, mis on kehtestatud patsientide huvidest lähtuvalt. TTKS § 8 lg-ga 41

kehtestatud nimistu piirsuurused peavad tagama selle, et ühelt pool on perearst oma erialaste

teadmiste ja pädevuse säilitamiseks piisavalt koormatud ning tal on ka piisav sissetulek

(minimaalne piirsuurus), teisalt peab olema perearst suuteline kõiki oma nimistusse kuuluvaid

patsiente ka teenindama (maksimaalne piirsuurus). See, et nimistu ja teeninduspiirkond ei ole

omavahel seotud, ei muuda nimistu moodustamist konkursi korras mõttetuks. Kuna nimistute

arv on piiratud, siis peab see tagama perearstidele kogu Eesti elanike arvu arvestades teatud

arvu patsiente.

28. Samas ei saa nimistu ja teeninduspiirkonna omavahelist seost täielikult välistada.

Ajavõitmise ja mugavuse huvides valivad patsiendid sageli endale perearsti, kes töötab nende

elukoha läheduses, kui neil ei ole muid isiklikke eelistusi. TTKS § 8 lg 41 järgi on perearsti

nimistu piirsuurus 1200–2000 isikut või 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele

osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.

Antud juhul ei ole kaebajate kaudu tegutsevate perearstide nimistute suurused vastustaja

17.03.2016 otsuse tagajärjel langenud alla minimaalset piirsuurust ega ka märkimisväärselt

muutunud võrreldes nimetatud otsuse tegemisele eelnenud ajaga. Kõigi kaebajate kaudu

tegutsevate perearstide nimistute maksimaalseks piirsuuruseks on Terviseameti registri

andmetel 2000 isikut. Perearst Merle Raidoja nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga

1782 isikut (vabu kohti 218) ja 01.03.2016 seisuga 1804 isikut (tl 16), seega vähenes nimistus

olevate isikute arv 22 võrra. Perearst Ülle Hanseni nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga

1567 isikut (vabu kohti 433) ja 01.03.2016 seisuga 1582 isikut (tl 15p), seega vähenes nimistus

olevate isikute arv 15 võrra. Perearst Helgi Andre nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga

1207 isikut (vabu kohti 793) ja 01.03.2016 seisuga 1234 isikut (tl 16p), seega vähenes nimistus

olevate isikute arv 27 võrra. Perearst Signe Ustavi nimistu suuruseks oli 01.11.2016 seisuga

1964 isikut (vabu kohti 36) ja 01.03.2016 seisuga 1947 isikut (tl 15), seega suurenes nimistus

olevate isikute arv 17 võrra. Kuna perearst Signe Ustavi nimistus olevate isikute arv hoopis

suurenes, mitte ei vähenenud, siis ei saanud vastustaja 17.03.2016 otsus OÜ Lastearst/Perearst

3-16-606

11(12)

Signe Ustav huve kahjustada. Kui vaadata samal ajal ka perearst Anželika Kovešnikova nimistu

suurust 01.11.2016 seisuga (1323, vabu kohti 677) ja 01.03.2016 seisuga (1285 – tl 14), siis on

nimistus olevate isikute arv suurenenud vaid 38 isiku võrra, seega vähem kui perearstide Merle

Raidoja, Ülle Hanseni ja Helgi Andre nimistutest lahkunud isikute arv kokku (64). Neist

nimistutest lahkunud isikute arv ületab isegi perearst Anželika Kovešnikova ja perearst Signe

Ustavi nimistutega liitunud uute isikute arvu. Samuti on asjakohane Anželika Kovešnikova

esitatud tabel (tl 101), millest nähtub, et perearstide Merle Raidoja, Helgi Andre ja Ülle Hanseni

nimistutes olevate isikute arv on alates aastast 2011 järjepidevalt vähenenud. Ainult perearst

Signe Ustavi nimistus olevate isikute arv on järjepidevalt kasvanud. Seega ei saanud

vaidlusalune haldusakt omada kaebajatele sellist mõju, nagu nad on püüdnud väita, vaid nimistu

suuruse vähenemise taga peavad olema muud põhjused (nt patsiendi kolimine, surm, teise

perearsti teenuse või tegevuskoha eelistamine vms).

29. Vastustaja seisukoht, et nimistu suuruse vähenemise ja kaebajate sissetulekute vähenemise

vahel ei saa olla mingil juhul põhjuslikku seos, ei vasta kohtu hinnangul tõele. Määruse nr 138

§-st 2 nähtuvalt maksab Eesti Haigekassa perearstile perearsti nimistusse kantud kindlustatud

isikule vajalike tervishoiuteenuste osutamise kulude katmiseks pearaha, seega sõltub perearstile

makstava summa suurus nimistusse kuuluvate isikute arvust (aga ka vanusest). Kuigi Määrus

nr 138 ja sotsiaalministri 19.01.2007 määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise

kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava

tasu arvestamise metoodika“ § 4 räägivad perearstile makstavatest summadest, nähtub

ravikindlustuse seaduse § 36 lg-st 51, et ravi rahastamise leping sõlmitakse perearsti nimistu

alusel üldarstiabi osutava isikuga. Kui perearst osutab üldarstiabi äriühingu kaudu, sõlmitakse

ravi rahastamise leping äriühinguga. Seega saab nimistu suurusega seotud sissetulekute

vähenemine omada kaebajatele mõju.

30. Samas ei ole perearstide Merle Raidoja, Ülle Hanseni ja Helgi Andre nimistutest lahkunud

isikute arv märkimisväärne ja sellega ei saa kaasneda kaebajate tulu märkimisväärset

vähenemist. Veel vähem saab see olla tingitud ainuüksi vastustaja 17.03.2016 otsusest, sest

eeltoodud andmetest nähtuvalt on nimistute suurused vähenenud juba enne selle otsuse

tegemist. Pealegi ei saanud kaebajatel TTKS regulatsiooni alusel tekkida õiguspärast ootust, et

Elva linna ühelegi perearstile enam teeninduspiirkonnaks ei määrata. TTKS-ga ei sätestata

vastustajale kohustust tagada kaebajate perearstidele nimistute täituvus maksimaalses määras

ega tagada kaebajatele teatud suuruses sissetulek. Kaebajate kaudu tegutsevate perearstide

nimistute suurus ei ole vähenenud alla piirmäära. Soovi korral on ka kaebajate kaudu

tegutsevatel perearstidel võimalik otsida endale uusi patsiente nimistuga liitumiseks ning

taotleda täiendava teeninduspiirkonna määramist. TTKS ei anna vastustajale alust kaebajate

soovitud konkurentsi piiravate meetmete kohaldamiseks kolmandate isikute suhtes.

Kolmandatel isikutel on kaebajatega samasugune huvi suurendada patsientide arvu ja selle

kaudu oma sissetulekuid. Kaebajate huvid ei ole kaalukamad kolmandate isikute omadest.

Seejuures on kõigi kaebajate juures töötavate perearstide peale Helgi Andre nimistute suurused

tunduvalt suuremad Anželika Kovešnikova nimistu suurusest ja seda ka pärast vaidlusaluste

haldusaktide väljaandmist.

Otsus ja menetluskulud

31. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.

32. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1

alusel kaebajate kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud kohtule tähtajaks

menetluskulusid ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad nende

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

3-16-606

12(12)

33. Kohus jätab tähelepanuta kolmandate isikute kahju hüvitamise nõude, sest kolmandatel

isikutel puudub õigus esitada praeguse haldusasja raames iseseisvaid nõudeid. Kuna kahju

hüvitamist nõutakse eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, saab sellise nõude esitada maakohtule,

mitte halduskohtule, kelle pädevusse kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine (HKMS § 4 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik