2-16-114546/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-114546

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. november 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114546

Tsiviilasi

Bondora Servicer OÜ hagi Tarmo Tartu vastu

1986,31 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2121,79 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Bondora Servicer OÜ (rk 12831019; asukoht

A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska, e-post jurist@julianus.ee;

kostja Tarmo Tartu (ik XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora Servicer OÜ hagi Tarmo Tartu vastu osaliselt.

2. Välja mõista Tarmo Tartult Bondora Servicer OÜ kasuks 447,68 eurot, millest

428,86 eurot on põhinõue ja 18,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.09.2016 seisuga.

3. Välja mõista Tarmo Tartult Bondora Servicer OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt

428,86 eurot alates 15.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte enam kui 410,04 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta poolte menetluskulud 23% ulatuses Tarmo Tartu ja 77% ulatuses Bondora

Servicer OÜ kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-114546 Bondora Servicer OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 400 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

7. Välja mõista Tarmo Tartult Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskulud 92 eurot.

8. Välja mõista Tarmo Tartult Bondora Servicer OÜ kasuks viivis menetluskulult 92 eurot

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2(3)

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1693,49 eurot, intressi 217,93 eurot,

14.09.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74,89 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise

seadusjärgses määras põhinõudelt alates 15.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on 10.12.2013 esitanud isePankur AS portaalis

www.isepankur.ee 3400 euro väljastamiseks laenutaotluse (tl 20-32), mis on rahuldatud ning

16.12.2013 on kostja kontole kantud 3290 eurot (tl 35), kuivõrd kostja tasus laenusummast

laenuandja

teenustasud.

Sellega

on

lepingupooled

kohtu

hinnangul

sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses (16.12.2013 kehtinud

redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede

eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu

olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust

tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu

tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud

andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk

investoriks isePankur AS kasutaja, kes on oksjoni võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning

krediidi kulukuse määr aasta kohta.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles,

et kostja on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb

VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata

jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et

hagejal on õigus saada intressi alates 16.12.2013 kuni 26.02.2016 maksimaalselt 9,50 eurot

(intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Kuivõrd

kostja on hagiavaldusest nähtuvalt hagejale intressi katteks tasunud 1262,96 eurot ja 15.11.2016

seisukohtadele lisatud laenu väljavõttest nähtuvalt võlaintressi katteks 11,17 eurot, tuleb hageja

nõue kostjalt 217,93 euro väljamõistmiseks intressi katteks jätta rahuldamata ja VÕS § 415 lg 2

3(3)

p 2 alusel arvestada 1264,63 eurot (1262,96 + 11,17 – 9,50) võlgnetava põhisumma katteks.

Arvestades laenusumma katteks tasutud 1706,51 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 428,86 euro ulatuses (3400 – 1706,51 –

1264,63). Nimetatud summalt on hagejal õigus alates 27.02.2016 arvestada viivist. Hageja

viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 18,82 euro ulatuses.

Viivise arvestus ajavahemiku 27.02.2016 kuni 14.09.2016 kohta on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades.

5. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 447,68 euro ulatuses, millest 428,86 eurot

on põhinõue ja 18,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.09.2016 seisuga. Eeltoodud

summale lisanduvad TsMS § 367 alusel alates 15.09.2016 viivised põhinõudelt seadusjärgses

määras, kuid mitte rohkem kui 410,04 eurot.

6. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt,

so ~23% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja

kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).

Hageja poolt tasutud riigilõiv 250 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise

esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema

TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Hagiavaldusest ja 14.09.2016 arvest nr 2076697

nähtuvalt on hageja õigusabikulud 950 eurot (esindustasu kostja kohtumenetluses). Kohus leiab,

et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist

nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 150 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 400 eurot (250 + 150).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 92 eurot

(23% 400 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

92 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik