1-13-6111/708 · 1-13-6111/708 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6111 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (V kohtumaja) 3. aprilli 2014

õru määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatavad .H ja A.M määruskaebus B , ed RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 3. aprilli 2014

. määrus jätta muutmata

2.

Määruskaebus jätta rahuldamata. ed Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenet

luse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 28.12.2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajja

süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-10-17160. Tartu Maakohtu esimehe 01.03.2011 korraldusega

saadeti s edasi Tartu Maakohtu kohtumajja R.P. uses ee Võru süüdist KarS § 3892 lg 2; § 3891 lg 2; § 3811

lg 1, 344 lg 1 -

uses § 22 lg 2, § 345 lg 1 järgi; A.M i süüdist KarS § 389 - 2 lg 2 järgi;

B.H süüdist KarS § 389

uses 2 lg 2; § 3891

lg 2 ja § 3811

A.A. uses lg 1 järgi; süüdist KarS §

344 lg 1 ja 345 lg 1 - XXX uses § 22 lg 3 järgi; OÜ süüdist KarS § 389 2 lg 3; § 3891 lg 3; § 3811 lg 3 järgi. Tartu Maakohtu 24.07.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-17160 anti R.P. , A.M, . B H

A.A. XXX

, ja OÜ süüdistatavatena kohtu alla.

2. Tartu Maakohtu Võru kohtumajja saadeti 03.07.2013 süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-13-

6111 OÜ süüdist KarS § 389

XXXXX uses 2

-te 2, 3 - lg § 25 lg 1, 2 ja 3811

lg 3 järgi; T.R. i

süüdist KarS § 389 uses 2

lg 2 - R.P. uses 25 lg 1, 2 järgi ja süüdist KarS § 3892 lg 2 - § 25 lg 1, 2

järgi. Prokurör esitas taotluse kriminaalasjade nr 1 6111 ühendamiseks. -10-17160 ja 1-13-

3. Tartu Maakohtu 21.10.2013 määrusega liide kriminaalasjad nr 1-10-17160 ja 1-13-6111, ti

ühendatud kriminaalasja numbriks jäeti 1 ja OÜ -13-6111 ning R.P. T.R. , XXXXX anti

süüdistatavatena kohtu alla. 21.10.2013 kohtumäärusega määrati ühendatud kriminaalasi arutamisele avalikul kohtuistungil ajavahemikul 31.03.-20.06.2014 (v.a 7.-16.04.2014).

4. Süüdistatavad .H, A.M B ja A.A. esitasid kohtule taotlused kriminaalasja nr 1-13-6111 lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 alusel.

2

5. Tartu Maakohus A.A. taotlused 03.04.2014 määrusega jättis .H , A.M i ja B -

rahuldamata. . Kohtumääruses esitatud motiivid olid järgmised

5.1 Uurimisasutusest on kriminaaltoimik saadetud prokuratuuri oktoobris 2008 (siinkohal

ringkonnakohus parandab ilmse eksimuse ja märgib, et kriminaalasi saabus prokuratuuri 04.03.2010). Prokuratuur tegi seejärel asjassepuutuvaid toiminguid, päringuid pankadesse ning mh

ka . ja . B H B H kaitsja taotlusel käekirja ekspertiisi. Menetlustoiminguid tehti A.M i-

suhtes A.A. 06.01.2009, kui toimusid läbiotsimised ja suhtes kahtlustatavana ülekuulamisel 11.10.2009. Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 28.12.2010 edastanud süüdistusakti kriminaalasjas nr

1-10-17160 Tartu Maakohtu Valga kohtumajja, mis edastati Tartu Maakohtu esimehe 01.03.2011 korraldusega Tartu Maakohtu Võru kohtumajja. Eelistung nimetatud asjas määrati 23.05.2012.

Prokurör esitas taotluse kriminaalasjade nr 1 6111 ühendamiseks. Tartu

-10-17160 ja 1-13- Maakohtu 21.10.2013 kohtumäärusega ühendati kriminaalasjad nr 1-10-17160 ja 1-13-6111 ja asja kohtulik arutamine määrati ajavahemikul 31.03.2014 kuni 20.06.2014.

5.2 Kohus

tuvastas .H ja A.M i puudutavalt, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse B - neid maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille

tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. Samuti süüdistatakse .H B

maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja valeandmete esitamises maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni ning raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate

saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Seega süüdistatakse .H esimese B

astme kuritegude ja teisme astme kuriteo toimepanemises ning A.M-i esimese astme kuriteos.

Kokkuvõtvalt süüdistuse kohaselt riigile maksudena laekumata jäänud kokku 25 021 533 krooni, on seega on käesolevas kriminaalasjas olemas suur avalik huvi.

5.3 Kohus selgitas, et süüdistatavate taotlused kriminaalasja lõpetamiseks menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu on esitatud enne kriminaalasjas toimunud põhiistungit ning enne asja sisulist

arutamist. Käesolevas kriminaalasjas on istungite toimumise aeg juba kindlaks määratud ning puuduvad takistused kriminaalasja sisuliseks arutamiseks. Kriminaalasjas on kokku 7 süüdistatavat ning suur hulk tõendeid. Maksukuritegude raskust tuleb hinnata mh ka valeandmete esitamise tõttu

riigile laekumata jäänud maksusumma suuruse järgi lleks käesoleva , mi lt on 25 021 533 krooni.

5.4 Kohus asus seisukohale, et isegi kui tuvastada kohtumenetluse käigus menetluse mõistliku aja

möödumi e, saab süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul n

heastada muul viisil, -s 61 toodud näiteks KrMS § 306 lg 1 p alusel süüdimõistva kohtuotsuse

tegemisel kergendada süüdistatavatele mõistetavat karistust või õigeksmõistva kohtuotsuse

tegemisel mõista süüdistatavate kasuks riigilt välja ebamõistlikult pika kohtueelse

kriminaalmen

etlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis.

6.

Tartu Maakohtu 03.04.2014 määruse vaidlustasid .H ja A.M, kes taotlevad B maakohtu

lahendi vad nr 1-13-6111 menetlus seoses tühistamist ja palu lõpetada kriminaalas mõistliku ja

menetlusaja möödumis nendes esitatud põhiargumendid e . Kaebused on omavahel kattuvad ning ga ja etteheited on järgmised.

6.1 Kohus ei ole järginud Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu seisukohti, et menetlusaja

mõistlikkust tuleb hinnata kohtuasja asjaolude põhjal 1) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja käitumine 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.

6.2 Kaebaja leiab, et tegemist ei ole keeruka ega mahuka kriminaalasjaga. Toimikus on küll 8

köidet, millest aga kaebajatega on seotud pooled toimikud, milles on palju korduvaid materjale.

Neis on ka menetlusele vajalikke dokumente, millised aga ei muuda kriminaalasja keeruliseks.

Samuti on prokurör 06.11.2012 eelistungil öelnud

, et tegemist ei ole keeruka ja mahuka

3

kriminaalasjaga. Nii Maksukuritegude Uurimise Keskuse kui Prokuratuuri peamised

uurimistoimingud on olnud järelepärimised avalikele registritele, pankadele või Maksu- ja

Tolliametile. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-6-11 p-s 18.3 on asunud seisukohale, et selliseid toiminguid ei saa pidada keerukaks ja aeganõudvaks.

6.3 Kaebajad uurimisorganitele ja endi käitumist hinnates leiavad, et nad on kogu aeg olnud kohtule kättesaadavad ning ei ole teinud omalt poolt midagi, et menetlust venitada.

6.4 Määruskaebustes tehakse etteheiteid riigivõimu käi Kaebajad märgivad, et nii tumisele.

kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses on liidetud kriminaalasju, millega kaebaja l pole te

mingit pistmist. Kõiki kolme kriminaalasja ühendab ainult üks isik. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-43-10 möönnud, et teatud juhtudel võib siiski olla õige lahendada isegi ühe ja sama süüdistatava erinevaid tegusid erinevate kriminaalasjade raames. Seda

enam tuleb hoiduda erinevate kriminaalasjade liitmisest, kui enamus süüdistatavaid ei oma teiste

kriminaalasjadega seost. Käesoleval juhul on kohtu all 5 füüsilist isikut ja 2 juriidilist isikut. Ja ainult 1 füüsiline isik omab puutumust kõigi kolme liidetud kriminaalasjaga. Ülejäänud isikutele on

lihtsalt koormavaks kohustuseks osaleda ka teda mitte puudutavate kriminaalasjade lahendamisel.

Otseselt on selle tulemuseks kohtuistungite edasilükkumine ja istungite pikkuse hüppeline kasv.

Kui algselt oli määratud istungite perioodiks 04.11.2013 kuni 29.11.2013, siis peale viimase

kriminaalasja liitmist on istungite perioodiks määratud 31.03.2014 kuni 20.06.2014 (v.a 07.-

16.04.2014) uratuur saatis kriminaalasja . Samuti on ebamõistlikult pikk aeg hetkest, millal prok kohtusse, 28.12.2010, kuni istungite alguseni 31.03.2014.

6.5 B.H leiab, et tänu kriminaalasjade liitmisele on istungite periood veninud sellise

pikkuseni, mille tõttu muutub võimatuks oma töökohustuste täitmine. temal Kuna see asjaolu ise ei

pruugi olla piisavaks, tuleb lisada, et paralleelselt kriminaalasjaga on MTA samas asjas teinud

vastutusotsuse nr. 13-7/324-8, millega nõudis kaebajalt välja 20 241,11 eurot. Kaebaja sõlmis

MTA-ga ajatamisgraafiku, sest ei oma sellist finantsilist seisukorda, et tasuda antud summa

koheselt. Kaotades sissetuleku, t, mis toob kaasa kaob ka võimalus jätkata ajatamisgraafiku täitmis sellest johtuvad tagajärjed.

6.5.1 B H . ohus e, kas on asjaolusid, ja A.M i arvates on k jätnud vaatluse alt välja küsimus - mis süvendavad riivet õigusele mõistliku menetlusaja jooksul. Kaebajale on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 06.01.2009. Tänaseks on elukohast lahkumise keeld kehtinud 5 aastat ja 3

kuud. Prokuröri arvamuse kohaselt on võimalik jõustunud lahendini jõudmine 2,5 aasta jooksul,

selleks hetkeks elukohast lahkumise keeld kehtinud juba üle 7 aasta. Riigikohtu

Kriminaalkolleegium on määruse 14 öelnud, et pikaajaline elukohast lahkumise nr 3-1-1-63-13 p-s keeld süvendab arvestatavalt ka riivet isiku õigusele asja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

6.7 Kaebuses leitakse veel, et kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas eksisteerib arvestatav

tõenäosus kriminaalasja lahendamise võimalikkusest lähiajal.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium on

antud küsimusele viidanud lahendi 18. Nagu prokurör arvas, on lahendini

nr 3-1-1-63-13 p-s võimalik jõuda 2,5 aasta jooksul. Antud arvamus on realistlik. Kui arvestada mõistliku menetlusaja

alguseks kohtu poolt välja toodud 06.01.2009 siis menetluse lõppedes 2016 lõpus on mõistlik

menetlusaeg lõppenud ka arvestamata riivet, et kaebajale on koha datud tõkendina elukohast l lahkumise keeld.

6.8 Allakirjutanud leiavad, et nende

põhistatud taotlust läbi vaadates on kohus jätnud vastamata

olulistele argumentidele, mille nemad olid esitanud. Kohtu vastav kohustus tuleneb aga EIK

lahenditest (kohtuotsus 07.10.2010, avaldus nr 5231/04) ja kohtuotsus 10.02.2011, avaldus nr 4909/04).

7. B - .H ja A.M i määruskaebustele vastuseks esitas oma kirjalikud seisukohad

v , kes muutmata ja anemprokurör K. Laas palub jätta Tartu Maakohtu 03.04.2014 määruse

4

määruskaebused rahuldamata. Prokurör peab õigeks kohtu järeldust, et

maa rikutud ei ole

süüdistatava ja A.M i õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ning isegi kui kohus - te . B H

selle riive tuvastab, on võimalik seda heastada muul viisil. Mõlemat t süüdistatakse esimese isiku

astme kuriteos. Mida raskem on süüdistus, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada kriminaalasja lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebus Tartu Maakohtu 03.04.2014 määrus tuleb jätta muutmata ja .H B tega, leiab, et

ning A.M-i kaebused rahuldamata. Seda apellatsiooni

seisukohta põhistab kohus järgnevalt.

9. KrMS 274 § 2

1 kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole lg sätestab, et

võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja

arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

KrMS § 2052

nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Euroopa

Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust (EIK)

konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest:

1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja

4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König Saksamaa,

otsus 28.06.1978, p-d 99 ja 111; Kudla . Poola, p 124; leriy Kovalenko . Venemaa, Va

otsus 29.05.2012, p 58). Ringkonnakohus soostub eelnimetatud kriteeriume es esimese järgid

kohtuastme järeldusega, et mõistlik menetlusaeg arutatavas asjas ei ole möödunud veel .

10.

Esmalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et ja kulgu tuleb mõistliku menetlusa

kriminaalasjas hakata arvestama ajast, mil A.M i ja .H suhtes teostati läbiotsimisi, - B

s.o alates 06.01.2009, kuna sellest ajahetkest on uurimistoimingud hakanud vahetult mõjutama ka nimetatud

süüdist järeldust ei ole vaidlustanud ka A.M ega .H. B atavaid. Eeltoodud Ringkonnakohus

loeb seega põhjendatuks seisukoha, et kriminaal kestnud käesoleva määruse tegemise menetlus on ajaks nii A.M i kui .H suhtes ca viis aastat ja viis kuud. - B

11. Teiseks on esimene kohtuaste arvesse võtnud süüdistatavate suhtes menetlusaja mõistlikkust

mõjutavaid (loetletud määruse punktis 9) asjaolusid. Ringkonnakohus maakohtu vastavate seisukohtadega nõustub, kuid peab vajalikuks lisada ka omapoolseid põhjendusi.

12. Määruskaebustes on leitud, et käesolev kriminaalasi ei ole piisavalt mahukas ega keerukas, tingimaks kohtumenetluse toimumise nii pika aja jooksul. Vastavale seisukohale asumisel võtavad

nad aga aluseks vaid neid endid puudutavad materjalid. Ringkonnakohus süüdistatavate vastava

arvamusega ei nõustu, vaid leiab, et kriminaalasja mahukust ja keerukust tuleb hinnata kogu kriminaalasja kontekstis. Seda tehes selgub, et asjas on kaheksa kohtutoimikut, seitse süüdistatavat

ja palju kuriteoepisoode. Seega t pidada pigem mahukaks. Ka t võib tõendikogumi õenduslikust

küljest tuleb kriminaalasja da keskmisest keerukamaks, kuivõrd läbi on viidud mitmeid luge

erinevaid menetlustoiminguid ekspertiise, ulatuslikke vaatlusi, – jälitustoiminguid, läbiotsimisi nii juriidiliste isikute asukohtades kui süüdistatavate eluruumides, välja on nõutud mitmeid dokumente,

tehtud päringuid pankadesse jne. Saadud tõendi ja läbitöötamist tuleb kahtlemata pidada te kogumist aeganõudvaks ning keerukaks tegevuseks.

12.1 Kohtupraktikas ja õigusteoorias on kohtuasja keerukuse hindamisel kaalu omavana arvestatud

ka kuriteo raskust, s.t avalikku positsiooni huvi. Ringkonnakohus jagab maakohtu ja prokuröri

avaliku huvi olemasolu kohta käesoleva kriminaalasja lahendamisel. Nimelt on A.M-ile ja

B - .H le esitatud süüdistus maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil (KarS § 3892

lg 2), mille tulemusel maksudena laekumata enam kui 5 000 jäi

000 krooni lisaks veel . .H süüdistatakse maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja B

5

valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil (KarS § 389

1 lg 2), millega seoses

jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni raamatupidamise korraldamise nõuete ; samuti teadvas rikkumises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase

varalisest seisundist 381

(KarS § 1

lg 1). , Käsitledes kriminaalasja tervikuna on süüdistustes

kirjeldatud tegevusega kahju tekitatud kokku 000 000 miljoni krooni. Apellatsioonikohus on üle 25

seisukohal, et antud juhul on just kahju suurus aluseks avaliku huvi ning seeläbi kohtuasja

keerukuse jaatamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma nii suure kahju tekitamise puhul erilist

tähendust asjaolu, et kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Maksunõude eripära tõttu ei ole maksukahju üldjuhul võimalik kriminaalasjas hageda.

13. Ringkonnakohus sedastab, et vaatamata kohtumääruse eelmises punktis toodud järeldusele ei

pruugi kriminaalasja mahukus ja keerukus iseeneses veel olla piisavaks õigustuseks menetluse pikaajalisusele. Arvestada tuleb teisigi tegureid, mida kohtukolleegium hindabki alljärgnevalt.

14. Vaadeldes käesolevas kriminaalasjas asjaomaste asutuste käitumist, on ringkonnakohus järgmistel seisukohtadel.

14.1 Samaselt prokuröriga leiab kriminaalkolleegium esmalt, et kohtueelse menetluse etappi mingi tegevusetuse periood ei ilmesta ja seda ei ole väitnud ka süüdistatavad. Kõik nende etteheited on

suunatud kohtumenetluse veni misele. Seejuures leiavad nad, et esmajoones tingis selle ta kriminaalasjade liitmine ühiseks menetlemiseks, mida nad peavad toimunuks põhjendamatult.

14.2 Ringkonnakohus märgib esmalt, et A.M i ja .H käitumisele kriminaalmenetluse - B

kestuse osas mingeid etteheiteid teha ei saa. Tähelepanu väärib aga siiski, et esialgselt 2012

novembris toimuva pidanud kohtuistungid jäid ära, kuna üks kaitsjatest (M. Krautmann) ei olnud kriminaalasja materjalidega tutvunud ega võimeline oma kaitseülesandeid täitma. Mainima peab, et

nimetatud kohtuistungil on nii kaitsjad R. Napa, A. Tooming kui M. Angerjärv nimetanud

kriminaalasja mahukaks ja selle läbitöötamist väga aeganõudvaks Edasi määras kohus tegevuseks.

kriminaalasja nr 1-10-17160 sisuliseks arutamiseks kohtuistungid ajavahemikule 04.-30.11.2013.

Kuivõrd 03.07.2013 saabus süüdistusakt kriminaalasjas nr 1 Tartu Maakohtusse uus -13-6111, kus

üheks süüdistatavaks oli ka R.P. , siis toimus asjas 02.09.2013 eelistung. Ka nimetatud istungil ei

olnud kõik kaitsjad valmis kaitseülesandeid täitma, taotledes tähtaja pikendamist erinevatel põhjustel.

Järgmisel, s.o 04.10.2013 toimunud eelistungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjade

nr 1-10-

17160 ja nr 1-13-6111 ringkonnakohtule esitatud kirjalikes

ühendamiseks. Prokurör on

seisukohtades selgitanud, et kui selgus kriminaalasja arutamisega 2013 alustamise võimatus

detsembris vandeadvokaat M. Angerjärve isapuhkuse tõttu ja põhjusel, et kaitsjad esitasid taotlusi selliste tõendite uurimiseks (tunnistajate ülekuulamiseks), mis juba oma olemuselt ei saanud omada

kriminaalasjas tõenduslikku tähendust, loobus kriminaalasjade ühiseks menetlemiseks liitmise

ta

taotlusest. Edasi nähtub kohtuistungi protokollist, et kui kohus küsis kõikide kaitsjate arvamust

kriminaalasjade liitmise küsimuses mitte üksk ühendamis , siis i kaitsja ei vaielnud ele vastu ega

tõstatanud mõistliku menetlusaja küsimust. Vastupidi, .H kaitsja oli üks kaitsjatest, kes B

nõudis kriminaalasjade liitmist, öeldes, et asjad on vaja ühendada ja selleks esineb mõistlik alus.

Ringkonnakohus leiab, et k kriminaalasjade uivõrd süüdistatavate huve esindavad kaitsjad on

ühendamisega nõustunud ja isegi seda vajalikuks pidanud (kuigi seetõttu lükkus edasi kriminaalasja

menetlemise algus ja pikenes menetlemisele kulunud aeg), siis ei saa edasises menetluses tugineda kriminaalasjade liitmisele, kui mõistliku menetlusaja riivet põhjustanud asjaolule.

15. Ringkonnakohus märgib, et muude asjaolude hulgas tuleb menetluse mõistliku aja

möödumise hindamisel tähelepanu pöörata ka n ö olulistele asjaoludele, mis on süüdistatava jaoks -

konkreetses menetluses kaalul. Nii on .H oma kaebuses leidnud, et kohtuistungite venimise B

tõttu muutub tal võimatuks oma töökohustuste täitmine ning sissetuleku kaotamine võtab temalt

võimaluse tasuda MTA vastutusotsusega nr 8 temalt välja nõutud 20 13-7/324- 241,11 eurot. Samuti

6

leiavad .H ja A.M , et nende suhtes kohaldatud tõkend (elukohast lahkumise keeld) B süvendab riivet nende õigustele.

Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungite tõttu tuleb süüdistatavatel vahel töölt ära olla. Samas

nähtub Tartu Maakohtu 02.04.2014 kohtuistungi protokollist, et kohus on lubanud lahkuda nii

B.H kui tema kaitsjal istungilt, kus temaga seotud episoode ei arutata. Seega on maakohus omalt poolt arvestanud võimaluse piires ka kohtumenetluse poolte soove.

Kriminaalkolleegium lisab veel, et kumbagi süüdistatavat ei ole vahistatud ja nende varasid ei ole

arestitud, ehk teisiti öelduna, intensiivseid põhiõiguste riiveid kriminaalmenetlus

maksimaalselt

neile seni kaasa toonud ei ole. Tõsi, nende mõlema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise

keeldu alates 07.01.2009, kuid nimetatud tõkendi kohaldamine ei süvenda süüdistatavate õiguste

riivet nii arvestatavalt, et see muude asjaolude taustal tingiks kriminaalmenetluse kohese lõpetamise. Mis puutub määruskaebustes toodud viitesse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-63-13, siis

selles kohtukaasuses oli tõkendi kohaldamise perioodiks juba ligikaudu 7 aastat ning

ringkonnakohus ja Riigikohus tuvastasid asjas riigivõimu käitumise minetused (eeskätt sellele, et

prokuratuur saatis kriminaalasja kohtusse alles 2 aastat 3 kuud ja 18 päeva pärast seda, kui uurimisasutus oli kriminaaltoimiku prokuratuurile edastanud). Ka oli selles kaasuses tegemist teise astme kuriteoga.

16. Apellatsioonikohus peab oluliseks, et praegusel hetkel on kriminaalmenetlus jõudnud faasi,

kus juba 31.03.2014 alustati asja sisulise arutamise ja tõendite uurimisega. Seega ei lähe

kohtuotsuseni jõudmiseni kindlasti enam kahte ja poolt aastat. Samal veendumusel on kirjalikes seisukohtades ka asja menetlev prokurör, leides, et selleks ajaks on veel ehk aasta. Ringkonnakohtu

hinnangul, arvestades sisse veel potentsiaalselt kuluva aja, kuluks

süüdistatavate .H ja B A.M i suhtes lõpliku lahendini jõudmiseks kokku ca kuus ja pool aastat. Käesoleva kriminaalasja - lahendamiseks, arvestades selle mahukust ja keerukust, ei ole see aeg ülemäärane.

17. Ringkonnakohus märgib , et isegi kui isiku õigust kriminaalasja menetlemisele mõistliku veel

aja jooksul on rikutud, ei tähenda see automaatselt seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada.

KrMS § 2742

lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse

rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada.

Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61

ette nähtud

alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-85-

09, 3-1-1-63-13). Nimelt on kolleegium varem selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga

konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt

poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt

poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda

ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (Vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-6-

11, p 19.1 ja nr 3-1-1-34-13, p 18). Seejuures tuleb eeltoodud hindamiskriteeriume, sh kuriteo raskust, käsitleda iga süüdistatava puhul eraldi.

18. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kriminaalkolleegium seisukohal, et mõistlik

menetlusaeg ei ole käesolevas kriminaalasjas möödunud ning jätab juhindudes KrMS §

-dest 390 ja

337 lg 1 p-st 1

d rahuldamata. maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas