3-14-53203/63 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53203

Haldusasi

GK ja MJ kaebus Harju maavanema 14.11.2014

korralduse

nr

1-1/2133-k

tühistamiseks

Kernu

ümbersõitu km 37,2–39 puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – GK ja MJ

Vastustaja – Harju Maavalitsus, volitatud esindajad

Ahto Pahk ja Joel Jesse

Kolmas isik – TJ

Kaasatud haldusorgan – Kernu vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

GK ja MJ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta GK ja MJ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

14.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-53203 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-53203

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kernu Vallavolikogu kehtestas 16.04.2009 otsusega nr 18 Sarapuu detailplaneeringu, mis

hõlmab kolme maaüksust: GK-le kuuluvat Sarapuu (katastritunnus 29701:005:0396) ja

Pähklioru kinnistut (29701:005:0395) ning MJ-le ja tema abikaasale TJ-le kuuluvat Orava

kinnistut (29701:005:0397). Detailplaneeringuga anti ehitusõigus Orava kinnistule üksikelamu

püstitamiseks. Kernu Vallavalitsus andis 02.06.2009 ehitusloa Orava kinnistule üksikelamu

püstitamiseks.

2. Harju maavanem algatas 13.05.2009 korraldusega nr 1215-k teemaplaneeringu

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

12,0–44,0".

3. Kernu Vallavolikogu jättis 17.11.2011 otsusega nr 44 teemaplaneeringu kooskõlastamata,

kuna leidis, et trassivariandil 1A (olemasoleva maantee koridoris) I klassi maantee

väljaehitamine häiriks kümneid majapidamisi ning mõned neist tuleks ka lammutada, kuigi see

lahendus koos õgvendusega vastaks 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu

lahendusele ning 2005. aastal kehtestatud Kernu valla üldplaneeringule. Samuti ei pooldanud

Kernu Vallavolikogu kooskõlastamisele saadetud materjalides olnud alternatiivi 1C, mis

mööduks Kernus külakeskusest lääne poolt, kuna selle trassikoridori kasutamine läheks

vastuollu valla arenguplaanide ja kehtiva üldplaneeringu lahendusega. Kernu Vallavolikogu

pooldas idapoolset trassialternatiivi 1B, mis sisaldus keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande võrdluses, kuid mis jäeti planeeringulahendusest välja kui majanduslikult

ebaotstarbekas.

4. Harju Maavalitsus korrigeeris 2012. aasta mais planeeringulahendust, jättes alles vaid

trassialternatiivi 1A kui kehtiva maakonnaplaneeringu ja Kernu valla üldplaneeringuga

kooskõlas oleva lahenduse ning saatis planeeringu uueks kooskõlastamiseks. Harju maavanem

teatas Kernu Vallavalitsusele, et loeb teemaplaneeringu trassialternatiivi 1A osas

kooskõlastatuks (kuni 30.06.2015 kehtinud) planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 4 alusel.

5. Harju maavanem võttis 21.08.2012 korraldusega nr 1202-k teemaplaneeringu vastu ning

suunas avalikule väljapanekule. Kuna Harju Maavalitsus otsustas arvestada avaliku

väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ning kavandada uus maantee korrigeeritud

trassialternatiivile 1C, kooskõlastati muudetud teemaplaneeringu lahendus uuesti Kernu

Vallavolikoguga. Harju maavanem võttis teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu valda

puudutavas osas vastu 14.02.2013 korraldusega nr 287-k ning planeering suunati uuele

avalikule väljapanekule 04.03.2013 kuni 01.04.2013. Maavalitsus otsustas avaliku arutelu järel

kanda planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus toodud

esialgse eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridori. Trassikoridorid tähistati 1C1 (esialgne

1C trassikoridor) ning 1C2 (04.03.2013 kuni 01.04.2013 avalikul väljapanekul olnud

trassivariant). Seoses sellega, et 1C1 trassikoridor läbib kinnistuid, mis varem jäid

trassikoridorist välja, korrati planeeringu kooskõlastamist Kernu ümbersõidu osas riigiasutuste

ja kohaliku omavalitsusega. Kernu Vallavolikogu toetas oma 20.06.2014 otsuses nr 26

trassivarianti 1C2.

3-14-53203

3(10)

6. Harju maavanem võttis teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu ümbersõidu kahe

alternatiiviga nende erinevuste ulatuses vastu 27.06.2013 korraldusega nr 1255-k ning suunas

planeeringu uuele avalikule väljapanekule 15.07.2013 kuni 12.08.2013. Avaliku väljapaneku

järel asus Harju maavanem seisukohale, et kehtestatavas planeeringus nähakse ette kavandatava

uue I klassi maantee asukohaks trassikoridor 1C1.

7. RK esitas 02.10.2013 ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole

selliselt, et see läbiks idapoolse kinnistu asemel läänepoolset (Orava) kinnistut. Harju

Maavalitsus ettepanekuga ei nõustunud, kuna sellisel juhul tuleks vähendada projekteeritud

piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei vastaks planeeringu

lähteülesandes püstitatule.

8. Harju Maavalitsus esitas 03.03.2014 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid

Siseministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu

avalikustamisel lahendamata jäänud vastuväidete osas.

9. Siseministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et teemaplaneeringu koostamise menetluses

ei ole Kernu vallale tehtud PlanS § 7 lg-st 5 tulenevat ettepanekut Kernu valla üldplaneeringu

muutmiseks.

10. Harju maavanem selgitas 06.05.2014 kirjas nr 4/2014/2190 Kernu Vallavalitsusele, et kui

vald ei nõustu variandiga 1C1, siis on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee

kavandamiseks olemasoleva maantee trassil.

11. Kernu Vallavolikogu kooskõlastas oma 22.05.2014 otsusega nr 21 teemaplaneeringu

lahenduse, mis näeb ette perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 koridoris ning nõustus

Kernu valla üldplaneeringu muutmisega vastavalt teemaplaneeringule.

12. Siseminister andis 20.10.2014 teemaplaneeringule heakskiidu.

13. Harju

maavanem

kehtestas

14.11.2014

korraldusega

nr

1-1/2133-k

Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–44,0“.

Planeeritav I klassi maantee koridor on 2+2 sõiduraja ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga,

kus trassikoridori laius on 650 m. Trassikoridoris paikneb 150 m laiune tee- ja teekaitsevööndi

ala.

Kernu ümbersõit kavandatakse avalikul arutelul olnud trassialternatiivile 1C1, kuna sellel on

võrreldes alternatiiviga 1C2 parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem

liiklusohutus), väiksem pikkus ja kogujateede maht, millest tulenevalt on ka maantee

ehitusaegsed kulud ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Trassikoridor 1C1 möödub lähedalt

ühest olemasolevast ning ühest rajatavast majapidamisest. Trassialternatiivi 1C2 valimisel

kaasneksid tee ehitamise ja hooldamisega suuremad kulud, kuna lisaks pikemale teele tuleb

ehitada ka uusi kogujateid, mida alternatiivi 1C1 puhul ei rajata. Samuti on 1C2 koridoris

halvem geomeetria, sest kurvid tuleb rajada väiksema raadiusega, mille tõttu väheneb nähtavus

ja seetõttu ka liiklusohutus. Lisaks otsestele negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva

majapidamise osas tuleb alternatiivi 1C2 puhul perspektiivne maantee lähemale ka teistele

piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele.

Teemaplaneeringu alusel koostatakse tee-ehitusprojekt, millega määratakse täpne maa-ala tee

rajamiseks. Tee-ehitusprojekti koosseisu kuuluvas krundijaotuskavas määratakse ehitustööde

ja edasise teehooldusega arvestav tehniliselt vajalik teemaa, mille ulatuses nähakse ette maa

võõrandamine ja sellel maal paiknevate hoonete ning rajatiste likvideerimise vajadus. Maantee

ehitamiseks vajalike maade omandamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud

teehoiukavale. Pärast vastava teelõigu või objekti teehoiukavasse võtmist ning selle

3-14-53203

4(10)

realiseerimiseks vajalike rahade eraldamist alustab Maanteeamet maade omandamise

menetlust. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel teelõigul võib kinnistuid edasi

kasutada nende senise sihtotstarbe järgi.

14. GK ja MJ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 14.11.2014

korralduse tühistamiseks Kernu ümbersõitu km 37,2–45,3 puudutavas osas.

1)

Kuna nii olemasolevad ehitised GK omandis oleval K kinnistul (29701:005:0398) kui ka

ehitusjärgus olevad ehitised Orava kinnistul jäävad planeeritud maantee trassi koridori

puhveralasse (650 meetrit), muutuvad nimetatud kinnistud ja neil asuvad ehitised

kasutamiskõlbmatuks. Rajatav maantee eraldaks K kinnistu Orava kinnistust ning ühelt

kinnistult teisele pääsemiseks tuleb teha mitme kilomeetri pikkune ring.

2)

Algsest kolmest trassi asukoha variandist – valla üldplaneeringu kohane ümbersõit (1A),

idapoolne ümbersõit (1B) ja läänepoolne ümbersõit (1C) – mõjutaks olemasolevat ning

kavandatud asustusstruktuuri ja maakasutust kõigist asukohaalternatiividest kõige vähem

alternatiiv 1B. Maavanem aga välistas selle alternatiivi eelkõige põhjusel, et see ümbersõit on

kõige kõrgema ehitusmaksumusega. Maavanema kaalutlused alternatiivi 1A välistamisel ei

olnud õiguspärased. Maavanem ei kaalunud, kas kaebajate ja teiste trassi 1C äärde jäävate

kinnistute omanike õiguste riive raha säästmise eesmärgil on põhjendatud, iseäranis arvestades,

et tasuvusarvutuste tulemus on kõikide trassialternatiivide puhul negatiivne. Kernu vald välistas

variandi 1A, kuna see mõjutab kohaliku elu toimimist teiste trassialternatiividega võrreldes

kõige enam. 1C kahest variandist eelistas maavanem trassivarianti 1C1, ehkki Kernu vald toetas

20.06.2014 otsuses varianti 1C2. Ka siinkohal lähtus maavanem eelkõige majanduslikest

kaalutlustest, hindamata trassivaliku mõju kaebajate õigustele (sh kinnistute edasise kasutamise

ja elamu ehitamise võimalusi) ja riive proportsionaalsust.

3)

Kernu valla üldplaneering näeb ette Haiba ja Kernu väljaarendamist ühtseks

tõmbekeskuseks. Selleks on kahe asula vahele planeeritud ulatuslik elamuala. Kaebajad rajasid

planeeringualale oma kodud teadmises, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaga.

Maanteetrassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab üldplaneeringu edasist realiseerimist

kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe asula kokkukasvamist. Kehtestatud

üldplaneeringut saab muuta vaid mõjuval põhjusel. Maavanema 06.05.2014 kirjas, millega tehti

Kernu vallale ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks, ei ole selliseid mõjuvaid põhjuseid

esitatud. Üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole toimunud avalikku arutelu.

4)

RK palus vastustajal alternatiivselt kaaluda maantee nihutamist lääne poole (üle Orava

kinnistu). Maanteeametist saadud info kohaselt on kõnealusel lõigul kahe tee ristumisel

põhimaanteega ette nähtud piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks

piirkiirust 110–120 km/h. Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et vastavale lõigule on

planeeritud piirkiirus 120 km/h. Kuna trassi nihutamine ei too kaasa piirkiiruse alandamist,

langeb ära põhjus, miks trassi nihutada ei saa.

15. Harju Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajate väide, et variant 1B jäeti kõrvale üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on

ebatäpne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt oli variant 1C, mis ühtib

1C1 trassivariandiga, puhul rohkem põhjuseid selle eelistamiseks ja vähem põhjuseid selle mitte

eelistamiseks võrreldes variandiga 1B. Variandi 1B eelistamise vastu räägivad nii positiivsete

majanduslike mõjude puudumine, põhjendamatu mõju kultuuriväärtustele, halb mõju

looduskeskkonnale ning kõrgem maksumus ja ressursikulutus. Riigieelarve raha kulutamise

vastu on avalik huvi ning see küsimus puudutab tervet riiki, mitte üksnes teemaplaneeringuga

hõlmatud alasse jäävate maade omanikke. Trassikoridori asukoha valikul on piisavalt kaalutud

kahjustatavaid õigusi, avalikku huvi ning teemaplaneeringu eesmärke ja teostatavust.

3-14-53203

5(10)

2) RK 02.10.2013 ettepanekuga nihutada uus maantee lääne poole üle Orava kinnistu, oleks

olnud võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100

km/h-ni. See aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule ning ühtlasi halveneks tee

geomeetria, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ja

liiklusohutust. Lisaks tähendaks trassi nihutamine uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle

maadele uus maantee nihkuks.

3) Trassivariandi 1C elluviimise korral jääb Pähklioru kinnistu sisuliselt täies ulatuses teemaa

alla ning see kinnistu tuleb sundvõõrandada. Lisaks tuleb sundvõõrandada osa K kinnistust.

Orava kinnistut planeeritav maantee ei läbi ning see jääb ka teekaitsevööndist välja. Seega saab

MJ oma kinnistul poolelioleva ehitise lõpuni ehitada.

16. Kernu vald palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Sarapuu detailplaneeringu elluviimise täpsemad võimalused selguvad pärast tee-

ehitusprojekti koostamist. Praeguse seisuga on aga üsna kindel, et Sarapuu detailplaneeringu

realiseerimine muutub vähemalt osaliselt võimatuks. Tõenäoliselt saab planeeringut

realiseerida üksnes Orava kinnistu osas.

2) Kernu

Vallavolikogu

22.05.2014

otsusega

nr

kooskõlastati

Harju

maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering Kernu valla territooriumi osas ning nõustuti

Kernu valla üldplaneeringu muutmisega. Seejuures nõustus volikogu maavanema poolt

trassialternatiivi 1C1 kasuks esitatud põhjendustega liiklusohutuse ja kulutuste kohta. Juba enne

seda, s.o 17.04.2014 on volikogu oma otsusega nr 14 „Kernu valla üldplaneeringu

ülevaatamine“ lugenud uue üldplaneeringu koostamise vajaduse selgitatuks. Volikogu leidis, et

kehtiva

üldplaneeringu

elluviimise

võimalused

on

piiratud

ning

üldplaneeringu

põhilahendused, sh ka Kernu ja Haiba külade vahelise elamuala osas, vajavad muutmist. Kernu

valla nõusolek üldplaneeringu muutmiseks oli menetlustoiming teemaplaneeringu menetluses.

Eraldiseisvat Kernu valla üldplaneeringu muutmise menetlust ei toimunud ega pidanudki

toimuma. Teemaplaneeringu menetlus viidi läbi vastavalt planeerimisseadusele. Harju

maavanema 06.05.2014 kirjas Kernu vallale tehtud ettepanek muuta üldplaneeringut vastavalt

teemaplaneeringule ning kooskõlastada avalikustamise järel täpsustatud teemaplaneeringu

lahendus Kernu valla territooriumi osas, oli põhjendatud. Haiba ja Kernu külade vahele jäävale

üldplaneeringuga kavandatud elamualale mõjub ühtviisi maantee paiknemine nii 1C1 kui ka

1C2 trassikoridoris.

17. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1)

Toimiku materjalidest nähtub, et Pähklioru maatükk jääb täies ulatuses teemaa alla ning

see kinnistu tuleb sundvõõrandada. Osaliselt jäävad teemaa alla ka Sarapuu ja K maaüksused,

millest viimasel asub GK-le kuuluv elamu ja kõrvalhooned. Ebaõige on aga kaebajate väide, et

teemaplaneering takistab ehitusõiguse realiseerimist Orava kinnistul. Ehitatav elamu ei jääks

kavandatava maantee kaitsevööndisse. Seega ei piira teemaplaneering MJ õigust ehitada talle

kuuluval kinnistul. Küll aga mõjutab vaidlustatud planeering MJ elukeskkonda ja kinnisasja

kasutamist. GK aga jääb teemaplaneeringu realiseerimisel ilma võimalusest realiseerida

ehitusõigus Pähklioru kinnistul ja kaotab selle kinnistu suhtes omandiõiguse. Samuti jääb GK

osaliselt ilma Sarapuu ja K maaüksustest. Vastustaja selgitusest nähtub, et Pähklioru kinnistu

sihtotstarve muudeti maatulundusmaast elamumaaks alles 10.07.2014 ehk ligi viis aastat pärast

teemaplaneeringu menetluse algatamist, mil võis eeldada, et elamut kinnistule ehitada ei saa.

2)

Vaatamata sellele, et trassi asukoha valikuga riivatakse GK õigusi, ei ole tegemist

olukorraga, kus planeering tuleks jätta vastu võtmata. Praegusel juhul ei esinenud asjaolusid,

mis oleksid takistanud planeeringu vastuvõtmist.

3-14-53203

6(10)

3)

Kaebajate väide, et variant 1B jäeti kõrvale üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu,

on ebatäpne. 1B trassivaliku eeliseks on see, et tegemist on positiivse lahendusega suuremale

arvule Kernu ja Haiba piirkonnas elavatele inimestele, samas aga on KSH aruandes toodud

välja, et sellel variandil on negatiivne mõju looduskeskkonnale (trass kulgeb üle turvastunud

ala, mille paksus pole teada, lõikab läbi terviklikud metsamassiivid, killustab loomastiku

elupaiku, trassi alla jääb enim I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure toitumispaiku) ja

kultuuriväärtustele. Lahenduste valikul on ka oluline välja selgitada majanduslikult parim

lahendus. Kuigi tasuvusarvutuse tulemus on negatiivne kõikide trassivariantide hulgas, nähtub,

et trassivariant 1B on teistest variantidest majanduslikult oluliselt kahjulikum: projekti

puhasväärtus 1A korral on -4,33 milj eurot, 1B korral -11,37 milj eurot ning 1C korral -2,62

milj eurot. Lisaks variandile 1B on kõrvale jäetud ka 1A, mis mõjutaks enim kohalikku elu.

Ehkki variant 1C takistab Kernu valla üldplaneeringu elluviimist ning läbib detailplaneeringu

ala, kus on elamumaa sihtotstarbega kinnistud, räägib selle eelistamise kasuks ka asjaolu, et

olemasolev teedevõrk säilib peaaegu tervikuna ning Kernu ja Haiba vaheline ühendus ei muutu

maantee ehitamise tõttu halvemaks. Trassikoridori valikul on lähtutud avalikust huvist ning

valitud erinevate kriteeriumide osas enim eelistusi saanud trassikoridor. Kaalumisel arvestati

ka asjaoluga, et variant 1C läbib detailplaneeringu ala (kaebajate kinnistud). Seega on ebaõige

kaebajate väide, et nende õigustega ei arvestatud.

4)

Seoses

vastuväidetega

trassi

asukoha

osas

37.–39.

kilomeetril

pakuti

planeerimismenetluses välja kaks alternatiivset lahendust: variant 1C1 (esialgne 1C) ning

kaebajate eelistatud variant 1C2. 1C1 korral on põhitee pikkuseks 1987 m ja sõidutee pikkuseks

400 m, 1C2 korral aga vastavalt 2134 m ja 1035 m. Teemaplaneeringu seletuskirjast nähtub, et

variant 1C1 valiti parema geomeetria, väiksema pikkuse ja väiksema sõiduteede mahu tõttu

võrreldes alternatiiviga 1C2. Samuti on seletuskirjas ja maavanema korralduse põhjendustes

välja toodud, et trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud on

madalamad. Vastustaja esitas oma seisukoha GK 13.02.2014 ettepanekule trassikoridori

nihutamiseks K talust eemale üle Orava kinnistu. Vaidlust pole selles, et variant 1C1 on parema

geomeetriaga ning seega liiklejatele ohutum. Ehkki üldised nõuded liiklusohutusele võivad iga

trassivaliku puhul olla tagatud, pole põhjust haldusorganile ette heita, et ta tegi valiku kõige

ohutuma trassivariandi kasuks. Lisaks arvestati sellega, et variandi 1C2 puhul oleks üks

majapidamine ülejäänud külast ära lõigatud, maantee asuks teistele majapidamistele lähemal

ning tuleks rajada enam sõiduteid. 1C1 puhul on ka hilisemad hoolduskulud väiksemad.

Trassivariandi valikul arvestati nii liiklusohutuse, majandusliku aspekti kui ka elanike

huvidega. Erinevaid huve kaaludes langetas vastustaja valiku trassivariandi 1C1 kasuks. Ehkki

esialgu ehitatakse välja 2+1 maantee, kus piirkiirus ei vasta teemaplaneeringus märgitud

nõuetele, ei väära see seda, et tulevikus saab välja ehitada planeeringukohase 2+2 maantee.

5)

Asjaolu, et kaebajate kinnistud eraldatakse maantee rajamisel, ei ole teemaplaneeringu

tühistamise aluseks. Arvestades, et GK-le jääb suuremas osas alles kinnistu, millel asub tema

majapidamine, ning MJ-l on võimalik oma kinnistul ehitusõigus realiseerida, ei ole kaebajate

õiguste riive nii intensiivne kui kaebuses väidetakse. Kaebajate elukeskkonna muutus on

paratamatu. Rajatav maantee on üleriigilise tähtsusega maantee ning riigi üks olulisemaid

rahvusvahelisi trassikoridore. Maantee rajamise vastu esineb oluline avalik huvi. Kernu valla

üldplaneeringuga Kernu ja Haiba asulate vahele kavandatud ulatuslik elamuala ei välista

teemaplaneeringu kehtestamist. Riigikohus on lahendis 3-3-1-12-07 leidnud, et kehtestatud

üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud

tingimuste muutumatuna säilimise vastu. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev

elukeskkond võib muutuda.

6)

Põhjendamatu on kaebajate väide, et üldplaneeringu muutmise küsimuses ei toimunud

avalikku arutelu. Maakonnaplaneering asub kehtestamise järel üldplaneeringu asemele teetrassi

3-14-53203

7(10)

asukoha osas ning üldplaneeringu muutmine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus

vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele normidele. Vaidlustatud korraldusest

nähtub, et teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud toimusid Saue linnas,

Saku, Saue ja Kernu valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses 24.09.2013–25.10.2012, uute

lahenduste osas 04.03.2013–01.04.2013 ja 15.07.2013–12.08.2013. Teated avalike arutelude

toimumise kohta avaldati asjakohastes ajalehtedes ja valdade veebilehtedel ning iga avaliku

väljapaneku järgselt toimusid avalikud arutelud. Kuivõrd üldplaneeringu muutmine toimub

teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele

normidele, on selge, et avalik diskussioon on ühtlasi toimunud ka üldplaneeringu muutmise

küsimuses ning avalikkusele tagati planeeringu menetlemise käigus nõuetekohane võimalus

menetluses osalemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

18. GK ja MJ paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Kohtu järeldused trassivaliku küsimuses on vastuolulised. Vaidlustatud otsuses asus

kohus seisukohale, et vastustaja on planeeringumenetluses trassivaliku tegemisel selgelt

kaalunud erinevaid huve, samas kui 12.01.2015 määruses on kohus leidnud, et vastustaja ei

saanud trassi rajamisega kaasnevaid mõjusid välja selgitamata ning vastavaid uuringuid

teostamata anda majandusliku tasuvuse hinnanguid või arvestada nt trassilõikude läbimise

kiirusi vms üksikasju. Otsuses on kohus leidnud, et trassivalikul ei lähtutud üksnes piirkiiruse

seadmise küsimusest, vaid arvestati ka halvema geomeetriaga. Sellist põhjendust vaidlustatud

teemaplaneeringus esitatud ei ole. Ainus põhjus, miks vastustaja ei nõustunud kaebajate

pakutud variandiga, oli piirkiiruse langus. Varasemalt leidis halduskohus, et sõidukiiruse

langemine maantee lühikeses lõigus 120 km/h-lt 100 km/h-ni ei tohiks välistada alternatiivseid

võimalusi. Seega võttis kohus menetlusnorme rikkudes otsuse langetamisel aluseks valed

eeldused, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kui maantee trassi nihutada Orava kinnistu poole, oleks

tegemist sirge teega, st nähtavus ei halveneks võrreldes 1C1 variandiga. 1C2 trassivariandi

puhul säiliks praegune olukord kõigi Kohatu küla elanike jaoks, sest tee asukoht jääks

praktiliselt samaks. Mõlema variandi puhul jäävad Kohatu küla majapidamised maanteest

võrdsele kaugusele.

2)

Maanteeameti selgituse kohaselt on kõnealusel teelõigul kahe tee ristumisel

põhimaanteega ette nähtud piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks

kiirust 110–120 km/h. Maanteeameti kinnitusel ei ole vajadust rajada eritasandilist ristmikku,

kuna maantee kasutajaid ei ole piisavalt ning hinnanguliselt ei teki seda vajadust lähema 80

aasta jooksul. Lisaks ei ole riigil eritasandilise ristmiku väljaehitamiseks ka raha. Vastustaja

kinnitas, et GK ettepanekuga oleks saanud arvestada, kui vähendada projekteeritud piirkiirust

vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni. Arvestades, et piirkiirus jääb alla 100 km/h, on

liiklusohutus samal määral tagatud ka variandi 1C2 puhul. Maanteede projekteerimisnormide

kohaselt ei saa Via Balticast I klassi maanteed, kuna I klassi maanteeks loetakse liiklussagedust

alates 14 500 sõidukit ööpäevas, kuid lõigus 35,2–45,3 km on vastav statistika 6244 sõidukit

ööpäevas.

3)

Trassivaliku 1C1 kohta märgitud kogujateede maht ei vasta tõele. Otsuse tegemisel on

tuginetud ebaõigetele andmetele, mistõttu pole maavanema korraldus kontrollitav. 08.04.2015

toimunud KSH aruande avalikul väljapanekul selgus, et Orava kinnistule ei olegi ette nähtud

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kuivõrd projekti kohaselt lõigatakse olemasolev

juurdepääs K kinnistu poolt Orava kinnistu poole läbi. Seega selgus, et vastav kogujatee tuleb

lisaks ette näha.

3-14-53203

8(10)

4)

Vastustaja eelistas põhjendamatult trassivarianti, mille kohaselt kavandatakse maantee

VH-le kuuluvast Kullamaa kinnistust eemale. 2013. aasta märtsis toimunud avalikul

väljapanekul esitas VH vastuväited trassi asukoha suhtes, kuigi nii tema kui ka GK olid

arvestanud, et maantee planeeritakse nende kinnistute vahele. Pärast VH vastuväidet tõsteti

maantee asukoht maavanema ettepanekul trassivariandile 1C1. Kernu vald otsustas kolmel

korral variandi 1C2 kasuks, kuid maavanem otsustas sellest hoolimata, et tee kavandatakse

variandile 1C1. Maavanem pani Kernu valla sundseisu, ähvardades, et kui vald ei nõustu

variandiga 1C1, on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandada

olemasoleva maantee trassil. Harju maavanem ei toiminud teemaplaneeringu menetluses heas

usus. Seejuures tekitab küsimusi maavanema seotus VH-ga ning viimasele sobiva trassivaliku

eelistamine.

5)

Sarapuu detailplaneering, mis nägi ette Pähklioru kinnistu sihtotstarbe muutmise

elamumaaks ning ehitusõiguse (sh elamumaa sihtotstarbe) Orava ja Pähklioru kinnistutele,

kehtestati enne teemaplaneeringu algatamist, kuid vald jättis vastava muudatuse registris

tegemata. Sihtotstarvet muudeti alles pärast GK sellekohast kirja.

19. Harju Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohtu 12.01.2015 määrusel ei ole kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas mingit

tähtsust. Kohtuotsuses on hinnatud teemaplaneeringus ja KSH aruandes esitatud põhjendusi

piisavalt, omistamata ühele või teisele kriteeriumile suuremat kaalu.

2)

Praeguse trassivaliku ja teemaplaneeringu koostamise üheks põhjuseks on suurema

piirkiiruse (120 km/h) võimaldamise vajadus. Kaebajate väide, et piirkiiruse küsimust ei

käsitletud Harju maavanema 14.11.2014 korralduses, ei ole asjakohane, kuna teemaplaneeringu

seletuskirja p 3 käsitab nõudeid, millele peab I klassi maantee vastama, viidates piirkiiruse

nõudele, kurviraadiustele ja kõverate pikkusele. Maanteeamet esitas täpsustavad selgitused

alles 2015. aasta mais ehk pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist.

3)

Teemaplaneeringuga

nähakse

ette

kaugesse

tulevikku

suunatud

lahendused.

Trassikoridori valik sellisena, nagu see on kehtestatud teemaplaneeringus, on vajalik, et ka

tulevikus oleks võimalik teed ehitada. Ajaks, mil riik on valmis investeerima täiemahulisse 2+2

maantee ehitusse, võib kuluda aastaid. Selline lahendus, et riik peaks hiljem hakkama uut

teemaplaneeringut koostama ning taas alustama sundvõõrandamise menetlust, ei oleks mõistlik.

20. Kernu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajad taotlevad Harju maavanema 14.11.2014

korralduse tühistamist Kernu ümbersõitu 37,2–45,3 km puudutavas osas. Samas täpsustab

vaidlustatud korraldus trassi asukohta km 12,0–44,0 osas. Asja materjalidest nähtub, et

kaebajate õigusi saab puudutada Kernu ümbersõidu km 37,2–39, mistõttu lähtub

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel sellest.

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

3-14-53203

9(10)

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid

piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-9-98, 3-3-1-8-02 (p

6) ja 3-3-1-42-02 (p 10)). HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi

planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige

õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka

planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse

õiguspärasus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-02, p 6). Planeerimisdiskretsiooni teostades peab

haldusorgan kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks

menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud.

Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades

arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-42-02, p 11).

24. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Harju Maavalitsus oleks planeeringu kehtestamisele eelnevas

menetluses rikkunud oluliselt menetlusnorme või teinud trassi asukoha küsimuse otsustamisel

olulisi kaalumisvigu, mis tingiksid vaidlustatud korralduse ja sellega kinnitatud

teemaplaneeringu tühistamise kaebajaid puudutavas osas. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et

pärast 04.03.–01.04.2013 toimunud avalikku väljapanekut otsustati lisaks avalikul väljapanekul

olnud trassivariandile kanda planeeringulahendusse kilomeetritel 37–39 ka esialgne eskiisi

tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor, mis tähistati vastavalt 1C2 ja 1C1. Variant 1C1 kohane

trass kulgeb olemasolevast maanteest lääne pool ning läbib muu hulgas GK-le kuuluva

Pähklioru kinnistu. Variant 1C2 kohane trass aga jääks lühikesel teelõigul ida poole

olemasolevat maanteed ega mõjutaks kaebajaid oluliselt rohkem kui olemasolev maantee,

mistõttu eelistasid kaebajad seda varianti. Vastustaja otsustas aga 1C1 trassivariandi kasuks,

kuna sellel on võrreldes variandiga 1C2 parem geomeetria, väiksem pikkus ja kogujateede

maht, mistõttu on rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Lisaks

on maavanema korralduses ja selle seletuskirjas (lk 19) välja toodud, et variandi 1C1 puhul

jäävad olemasolevad majapidamised ühele poole I klassi maanteed, variant 1C2 aga eraldab ühe

olemasoleva majapidamise ülejäänud külast. Ainukese negatiivse asjaoluna variandi 1C1 kohta

on märgitud, et see möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast

majapidamisest, mille all on ilmselgelt mõeldud GK majapidamist ja MJ ehitusjärgus elamut.

Ringkonnakohtu hinnangul on maavanem tuginenud asjakohastele ja õiguspärastele

kaalutlustele. See, et otsus tehti kaebajate jaoks ebasoodsama variandi kasuks, ei tähenda, et

kaebajate huvidega ei arvestatud. Vaidlustatud korraldusest järeldub, et maavanema hinnangul

kaalub avalik huvi – suurem liiklusohutus ja avalike vahendite kokkuhoid – üles kaebajate

õiguste riive. Ka Kernu Vallavolikogu on 22.05.2014 kooskõlastuskirjas (I kd, tl 24) nõustunud

maavanema poolt trassialternatiivi 1C1 kasuks esitatud põhjendustega. Seda arvestades on

põhjendamatu kaebajate arvamus, justkui oleks Kernu vald kooskõlastanud teemaplaneeringu

trassivariandiga 1C1 üksnes maavanema „ähvarduse“ tõttu, et kui Kernu vald

teemaplaneeringut ei kooskõlasta, rajatakse maantee olemasoleva maantee trassil.

25. Isegi kui vastaks tõele apellatsioonkaebuses esitatud väide, et trassivaliku 1C1 puhul

märgitud kogujateede maht on ebaõige, ei nähtu, et see asjaolu oleks võinud otsustamist

mõjutada. Kaebajate oletuslikud väited, mis puudutavad maantee nihutamist eemale VH-le

3-14-53203

10(10)

kuuluvatelt Kullamaa kinnistutelt, ei anna põhjust arvata, et VH vastuväide oleks trassivariandi

valikul olnud ainsaks või peamiseks kaalukeeleks.

26. Pärast seda, kui vastustaja otsus, mille kohaselt nähti teemaplaneeringus kavandatava

maantee asukohana ette trassikoridor 1C1, oli teatavaks tehtud, esitas RK oma 02.10.2013 kirjas

Maanteeametile ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole selliselt, et see

läbiks Pähklioru kinnistu asemel Orava kinnistut. Samasisulise ettepaneku tegi ka GK oma

13.02.2014 kirjas (I kd, tl 98). Harju Maavalitsus selle ettepanekuga ei nõustunud, kuna sellisel

juhul tulnuks vähendada piirkiirust vastaval lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei oleks

vastanud planeeringu lähteülesandes püstitatule. Lisaks selgitas Harju Maavalitsus oma

03.03.2014 vastuskirjas (I kd, tl 99) GK-le, et halveneks ka tee geomeetria, sest kasutada tuleb

väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ning liiklusohutust; lisaks tähendaks

trassi nihutamine uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks.

Kuna K-d said oma ettepanekule personaalse vastuse, on alusetu apellatsioonkaebuse etteheide,

et teemaplaneeringu põhjendustes toodi välja vaid piirkiiruse argument. Ringkonnakohtul pole

vastustaja 03.03.2014 kirja arvestades põhjust kahelda, et selles esitatud põhjused olid K-de

ettepaneku kõrvale jätmise aluseks.

Kaebajad leiavad, et nende ettepanek jäeti põhjendamatult kõrvale, kuna Maanteeameti

selgituse kohaselt on kavandatavaks piirkiiruseks vastavas lõigus 70 km/h. Ringkonnakohus

leiab, et K-de ettepanekut kõrvale jättes ei toiminud vastustaja õigusvastaselt. Üleriigilise

tähtsusega maantee kavandamisel ei lähtuta mitte lähiaastate perspektiivist (erinevalt

detailplaneeringust), vaid pikaajalistest suundumustest ja vajadustest. Seega asjaolu, et esialgu

ei ehitata välja 2+2 sõidurajaga I klassi maanteed, ei tähenda, et maantee planeerimisel ei saaks

tuleviku perspektiive arvestades reserveerida sellele vastavat trassikoridori. Siinkohal tuleb

arvestada, et haldusorganil on planeerimisotsustes ulatuslik kaalutlusõigus.

27. Apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust (HKMS § 197 lg 1). Halduskohtu poolt enne otsuse tegemist

väljendatud seisukohtadel ei ole otsuse seaduslikkuse kontrollimisel üldjuhul erilist tähtsust.

Esialgse õiguskaitse lahendamisel ei pruugi kohtule olla teada kõik olulised asjaolud ning

kaebuse perspektiivi kohta saab kohus anda vaid esialgse hinnangu. Seega pole sugugi

välistatud, et otsuse tegemisel annab kohus asjaoludele esialgse õiguskaitse määruses või mõnes

korraldavas määruses avaldatust erineva hinnangu. Oluline on see, et kohtuotsuse põhjendustes

vastuolusid ei esineks. Praegusel juhul ei ole kohtuotsuse põhjendused vastuolulised.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning teised menetlusosalised ei ole taotlenud oma

menetluskulude väljamõistmist kaebajatelt, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks