2-12-45357/97 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-45357

Tsiviilasi

ITM

Inkasso

OÜ

hagi

V.P.

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

455 eurot 73 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. august 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): V.P. (isikukood: XXXX); advokaat

Aleksei Forstiman

Vastustaja (hageja): ITM Inkasso OÜ (registrikood:

111010041); lepinguline esindaja Marek Aunver

RESOLUTSIOON

1. V.P. apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2015 otsus,

millega rahuldati ITM Inkasso OÜ hagi V.P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta ITM Inkasso OÜ hagi

V.P. vastu rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ITM

Inkasso OÜ kanda.

5. Rahuldada V.P. avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning mõista ITM Inkasso OÜ-lt V.P.

kasuks välja V.P. menetluskulud ringkonnakohtus 125

(ükssada kakskümmend viis) eurot, s.o riigilõiv 100 eurot

ning sõidukulu kohtuistungile 25 eurot.

6. Mõista ITM Inkasso OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks

riigituludesse välja V.P. osutatud riigi õigusabi tasu ja

kulud (koos käibemaksuga) maakohtus 116 (ükssada

kuusteist) eurot 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti ning

ringkonnakohtus

(kakssada

kaheksakümmend

kaheksa) eurot, kokku 404 (nelisada neli) eurot 88

(kaheksakümmend kaheksa) senti. Riigi õigusabi tasu ja

kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse

jõustumisest

Maksu-

ja

Tolliameti

pangakontole

Swedbank AS-is nr EE502200221014193355, SEB Pank

AS-is nr EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti

filiaalis nr EE873300333499990003 või Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis nr EE401700017002872300

unikaalse viitenumbriga 99916700081550. Selgitusse tuleb

märkida

tsiviilasja

nr 2-12-45357. Riigi õigusabi tasu ja kulude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Kanda ITM Inkasso OÜ poolt kohtu tagatiste kontole

viitenumbriga 99916100016497 25. augustil 2016 tasutud

282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ettemaksu

ekspertiisitasu katteks riigituludesse. Sellega lugeda

ekspertiisitasu ITM Inkasso OÜ poolt kantuks.

8. Kohtuotsus

toimetada

kätte

pooltele

ja

Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile ning saata resolutsiooni p 7

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 6. novembril 2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.P.

(kostja) vastu. Seoses õigeaegselt esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja menetlus

hagimenetluse korras.

25. jaanuari 2013 hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 15. juunil 2012

SMS kiirlaenulepingu nr 310097830 laenu 300 euro saamiseks. Laenu saamiseks pidi kostja

logima ID-kaarti kasutades sisse www.smsmoney.ee internetikeskkonda ning enne laenu

saamist käima postkontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasus on tuvastatud

15. juunil 2012 Tallinna postkontoris kell 15.26 juhiloa nr XXXX alusel. Pärast isikusamasuse

tuvastamist kell 15.31 kanti laenusumma 300 eurot kostja pangakontole.

Kuna tegemist oli kampaanialaenuga pidi kostja võetud laenu tagastama ilma intressideta

hiljemalt 15. juuliks 2012. Kuivõrd kostja ei tagastanud kampaanialaenu tähtaegselt, siis

kohustus ta saadud laenu 300 eurot tagastama koos intressidega. 300 euro saamisel

laenuperioodiga 30 päeva tuli tasuda intressi 26 eurot. Kostja ei reageerinud Placet Group OÜ

poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustusi ka täiendava tähtaja

jooksul. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 1. septembriks 2012.

Placet Group OÜ loovutas oma nõude hagejale.

Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 431 eurot 64 senti, s.o põhivõlg 300 eurot,

intressid 26 eurot, sissenõudmise kulu 90 eurot 03 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 15

eurot 61 senti ja viivis alates 26. jaanuarist 2013 0,022% päevas põhisummast 390 eurot 03

senti kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.

Kui kostja leiab, et ta ei ole sõlminud 15. juunil 2012 laenulepingut, peab ta tagastama alusetlust

saadu 300 eurot koos viivistega alates 16. juunist 2012, sest kostja pole tõendanud, et hagejal ei

ole õigust raha tagasi saada. Alternatiivselt palus hageja 15. juunil 2012 saadud laenu 300 eurot

tagastamist ja viivist alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.

Hageja täpsustas 18. septembri 2015 menetlusdokumendis (I kd, tl 174–179) nõuet, loobus

intressi 26 euro, sissenõudmise kulude 93 eurot 06 senti ja viivise nõudest laenu tagastamisega

viivitatud päevade eest alates 16. juulist 2012. Alternatiivselt laenulepingu puudumise

tuvastamise korral palus hageja mõista kostjalt välja alusetu rikastumise sätete alusel saadud 300

eurot ning viivised alates 16. juunist 2012 seaduses kehtestatud määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole esitanud 15. juunil 2012 Placet Group OÜ-le laenu

taotlust ega viibinud sellel kuupäeval Tallinnas. Allkiri isikusamasuse ankeedil ei kuulu

kostjale. Kostjal on kadunud juhiluba ning teadmata isik on kostja juhiluba kasutades sõlminud

lepinguid erinevate isikutega ja võttis kostja pangakontolt raha. Kostja esitas 26. juunil 2012

politseile kuriteoteate, mille alusel alustati kriminaalmenetlus nr 12240102844. Kriminaalasi

lõpetati, kuna ei tuvastatud isikuid, kes kuriteo toime panid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 300 eurot, intressid 26 eurot, sissenõudmise kulud 90 eurot 03 senti, seisuga

25. jaanuar 2013 sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 61 senti ning alates 26. jaanuarist

2013 viivise 0,022% päevas põhivõlgnevuselt (300 eurot) kuni põhinõude tasumiseni.

Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 215 eurot, s.o riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 140 eurot ning viivise

menetluskuludelt (215 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Maakohus leidis, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingust tulenev tasumiskohustus,

mida kostja on rikkunud.

Maakohus ei pidanud kostja väiteid usutavaks. Kostja väitel on tema nimel tundmatu isik tema

juhiloaga võtnud kiirlaenu ja täitnud isikusamasuse ankeedi. Maanteeameti poolt väljastatud

juhilubadel ei ole märgitud isiku elukoht, töökoht ja panga arveldusarve numbrid. Ankeedile

(I kd, tl 25) märgitud aadress, töökoht ja panga arveldusarve number kuuluvad kostjale, seega

pidi ankeedi täitnud isik olema nimetatud andmetest teadlik. Ankeedi täitmisel ei pidanud kostja

viibima Tallinnas, kuna arvutit sai kostja kasutada ka Ida-Virumaal.

Kostja ei esitanud kohtule väljavõtet pangakontost, kus oleks näha raha laekumine ja hilisemad

tehingud. Kostja esitas kohtule teate, et kostja kasutab panga arveldusarvet tänase päevani ja

raha võeti välja Tallinnas Foorumi kontorist. Väheusutav on asjaolu, et kostja, olles teada

saanud, et keegi tundmatu isik vahetas tema pangakaardi internetiparooli kostja teadmata,

kasutab sama panga arveldusarvet edasi kuni tänaseni (laekuvad töötasud jne).

Kostja väite kohaselt viibis ta sularaha väljastamise päeval tööl Ida-Virumaal, kuid selle

toimingu võis teha kostja teadmisel kostjale lähedane isik.

VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab

võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja 9. juunil 2012 kaotanud oma juhiluba nr XXXX, mis

on tuvastatav Politsei- ja Piirivalveameti 29. mai 2013 teatisega (I kd, tl 121).

Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et Placet Group OÜ internetikeskkonnas

www.smsmoney.ee laenutaotluse esitamiseks on vaja isikul sisse logida ID-kaarti kasutades.

Laenutaotluse kostja nimel võis 15. juunil 2012 esitada ka kolmas isik.

Kostja isiku tuvastamine 15. juunil 2012 ja samal päeval laekunud laenu väljastamine toimus

Tallinnas. 15. juunil 2012 kell 8.00–16.00 oli kostja tööl Ida-Virumaal Mäetaguse vallas, mis

on tõendatud kostja tööaja arvestuse tabeliga (I kd, tl 140–143) ja Viru Keemia Grupp AS

kirjaga (I kd, tl 148). Kuna kostja viibimine 15. juunil 2012 tööl Ida-Virumaal on tõendatud,

siis mitte kostja, vaid kolmas isik ilmus postkontorisse isiku tuvastamiseks ja sai Swedbank

AS-i kontoris kostja kontolt raha kätte.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja ega hageja ei ole väitnud, et keegi tundmatu

isik oli vahetanud kostja pangakaardi internetiparooli, samuti kohtule ei ole esitatud selle kohta

dokumente. Swedbank AS 24. septembri 2015 tõendis (I kd, tl 187) on nimetatud, et sularaha

väljastati Foorumi kontorist 15. juunil 2012 kell 15:53:52.

Maakohus on jätnud kohaldamata tahteavalduse tegemise ja tehingu sõlmimist reguleerivad

materiaalõiguse normid. Kostja vaidlustas 15. juuni 2012 isikutuvastamise ankeedi ehtsuse

(I kd, tl 25), sest kostja allkiri on sellel ankeedil võltsitud. Puuduvad tõendid, et kostja tegi

tahteavalduse Placet Group OÜ-ga lepingu sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu

ei saa laenulepingut Placet Group OÜ-ga lugeda sõlmituks (VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TsÜS § 67

lg 1) ning eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi.

Kostjale ei ole teada, mil viisil kostja kadunud juhiluba kasutanud isik sai andmed kostja

pangakonto numbri ja töökoha kohta. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, s.o

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-d 7 ja 8, jättes tähelepanuta kostja vastuväite,

et kostja ei olnud 15. juunil 2012 Tallinna postkontoris kostja isiku tuvastamisel, kuna oli tööl

Ida-Virumaal, ning et isikutuvastamise ankeedil olev kostja allkiri on võltsitud.

Kuna kostja pangakontole 15. juunil 2012 Placet Group OÜ-lt laekunud raha väljastati

kolmandale isikule, ei ole kostja rikastunud. Kuna on tegemist rikastumise äralangemisega

VÕS 1033 lg 1 järgi, puudub alus välja mõista kostjalt 300 eurot ka alusetu rikastumise alusel.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Vastuse kohaselt kajastab Politsei- ja Piirivalveameti teatis üksnes kostja enda kajastatud

informatsiooni ning ei ole tõendiks kostjal väidetavalt 9. juunil 2012 kadunud juhilubade osas.

Kui kostja juhiluba oleks tegelikult kaotsi läinud ning kostja avastas selle alles 25. juunil 2012,

siis ei oskaks ta väita, millal ta oma juhiloa kaotas ja kus see juhtus.

Tähtsust ei oma, kes esitas kostja nimel laenutaotluse, sest seda võis teha kostja kaastöötaja

kostja palvel või keegi pereliige või muu isik. Kuna kostja sai taotletud laenu enda kontole ning

andis ise või võimaldas kolmandal isikul seda sealt edasi toimetada, siis peab ta saadu

laenuandjale tagastama.

Kostja tööaja arvestuse tabel ei ole tõendina veenev. Tööaja arvestuse tabel ei kajasta töötaja

tegelikku töökohal viibimise fakti, vaid tööle tulemise ja töö lõpetamise fikseeringut. Töötaja

võis seoses tööülesannetega töökohalt lahkuda ning hiljem tagasi tulla.

Väide, et juhiloa varastanud isiku poolt esitatud laenutaotluse ja isikusamasuse tuvastamise

ankeedi alusel on võimalik võtta kostja kontolt raha välja, on ebatõenäoline. Kostja ei ole

väitnud, et temalt oleks kadunud koos juhilubadega pangakaart või panga koodikaardid. Samuti

ei ole kostja tõendanud, et ta oleks vastavaid koode või kaarti välja vahetanud. Vastupidi, kostja

on kinnitanud, et ta kasutab jätkuvalt sama pangakontot edasi. Ei ole usutav, et kostja ei

märkaks 9. juuni 2012 – 25. juuni 2012 oma juhilubade ja pangakaardi kadumist, kui tegemist

on pangakontoga, millele laekub kostja palk. Pangakonto internetiparoolide vahetamisega ei

ole võimalik sularaha pangaaparaadist välja võtta, selleks on vaja pangakaarti.

Internetiparoolide vahetamine või mittevahetamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna see

ei väära raha ülekandmist kostja pangakontole. Arusaamatu on, miks kolmas isik, kes on

varastanud kostjalt tema juhiloa eesmärgiga kostja pangakontolt võtta raha, ei ole võtnud

rohkem raha, kui laenutaotluses esitatud.

Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi ning üritanud temaga ühendust võtta, kuid ka siis ei

ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet hageja nõuetele. Paljasõnalised on kostja väited tema

allkirja isikusamasuse tuvastamise ankeedil võltsimise kohta. Kostja ei ole taotlenud käekirja

ekspertiisi või allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi tegemist.

6. 23. septembri 2016 ekspertiisiakti nr 16E-DK0106 järgi ei ole 15. juuni 2012 Placet Group

OÜ isikusamastuse tuvastamise ankeedile kirjutatud nimi tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse ning viivise saamiseks. Hageja

18. septembri 2015 menetlusdokumendi järgi nõuab hageja kostjalt üksnes laenu 300 eurot

tagastamist (I kd, tl 177). Maakohus ei ole hageja esitatule kui võimalikule nõudest osaliselt

loobumisele tähelepanu pööranud ning mõistnud kostjalt välja põhivõlgnevuse, intressi,

sissenõudmise kulud ja viivise. Ringkonnakohtu istungil 23. augustil 2016 avaldas hageja

esindaja, et hageja on loobunud kõrvalnõuetest, väites samas, et hageja tegi menetluses

kompromissettepaneku. Kuna hageja on nimetatud menetlusdokumendis väitnud selgelt, et

hageja ei nõua kostjalt intresse 26 eurot ja sissenõudmise kulusid 90 eurot 3 senti, lähtub

ringkonnakohus sellest, et nimetatud osas on hageja oma nõudest loobunud, kuid maakohus on

selle summa kostjalt alusetult välja mõistnud. Viivise suhtes on hageja seisukohad

18. septembri 2015 menetlusdokumendis olnud vastuolulised ning lähtudes hageja avaldatust

ringkonnakohtule on hageja nõudeks ringkonnakohtus põhivõlgnevuse 300 euro ning viivise

saamine.

Ringkonnakohtule 10. oktoobril 2016 saadetud menetlusdokumendi kohaselt jääb hageja

kõikide oma nõuete juurde ning ei muuda oma menetluses esitatud seisukohti. Seega nõuab

hageja kostjalt võlgnevust 15. juunil 2012 sõlmitud laenulepingu alusel, alternatiivselt alusetu

rikastumise alusel.

9. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja on menetluses esitanud tõenditena laenutaotluse, laenulepingu üldtingimused, laenu

ülekande maksekorralduse ja isikutuvastamise ankeedi (I kd, tl 18 jj). Kostja on kogu menetluse

kestel vaielnud laenulepingu sõlmimisele vastu, leides, et Tallinna postkontoris allkirjastatud

isikusamasuse tuvastamise ankeedile ei ole alla kirjutanud kostja. Muud hageja poolt esitatud

laenulepingu sõlmimist tõendavad dokumendid on koostatud elektrooniliselt ja mitte kostja

poolt.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses määranud ebaõigesti

tõendamiskoormise. Kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud,

siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab

dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest,

sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Seega kui hageja tugineb kehtivale

laenulepingule, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (Riigikohtu

14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10).

Tartu Ringkonnakohus viis hageja taotlusel menetluses läbi käekirjaekspertiisi. 23. septembri

2016 ekspertiisiakti nr 16E-DK0106 järgi ei ole 15. juuni 2012 Placet Group OÜ

isikusamastuse tuvastamise ankeedile kirjutatud nimi tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt.

Olukorras, kus laenutaotlus on tehtud elektrooniliselt ilma kostja allkirjata, Placet Group OÜ

poolt koostatud isikusamasuse ankeet ei ole suure tõenäosusega allkirjastatud kostja poolt, ei

ole põhjendatud lugeda kostja ja Placet Group OÜ vahel laenuleping sõlmituks. Hageja esitatud

tõendid kostjale raha ülekandmise kohta ei tõenda pooletvahelist lepingulist suhet. Seega

puudub hagejal kostja vastu nõue laenulepingu alusel.

10. Hageja väitel tuleb kostjal hagejale tagastada 300 eurot ja viivise alusetu rikastumise sätete

alusel, sest olenemata sellest, kes on isikusamasuse tuvastamise dokumendile alla kirjutanud,

puudub vaidlus selles, et raha laekus kostja pangakontole.

Praegusel juhul on hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevat asjaolu

tõendanud: hageja esitas pangakonto ülekande (I kd, tl 24), mille kohaselt on Placet Group OÜ

kandnud kostjale 15. juunil 2012 üle 300 eurot.

Kostja on menetluses esitanud hageja nõudele rikastumise äralangemise vastuväite

(VÕS § 1033 lg 1). Viidatud sätte järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust

hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustamise tõttu või

muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise

eelduseks on see, et kostja oli rikkumise äralangemisel heauskne VÕS § 1035 lg 1 ja 2 mõttes.

VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud

(Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14). Heausksuse ja

rikastumise äralangemise tõendamiseks esitas kostja teatise kriminaalmenetluse alustamise

kohta (I kd, tl 121), mille kohaselt pöördus kostja politsei poole seoses juhilubade kaotamisega.

Teatise kohaselt on kostja nimele vormistatud mitmed krediidid, esemed (mh mobiiltelefonid

ja sülearvuti) ja kostja nimel on sõlmitud mitmed laenulepingud. Kostja esitas tõendi ülekande

tegemise ajal 15. juunil 2012 tööl viibimise kohta (I kd, tl 140). Kostja töökoht asub

Ida-Virumaal Mäetaguse vallas. Kostja esitas Swedbank AS-i tõendi, mille kohaselt väljastati

sularaha 298 eurot 77 senti Foorumi kontorist 15. juunil 2012 kell 15:53:52.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid

tõendanud. Kõik hageja menetluses esitatud vastuväited kostja tõenditele on paljasõnalised.

Hageja väide, et kostja esitatud tööaja arvestuse tabelid on fabritseeritud ei ole põhjendatud.

Tabelid sisaldavad paljude töötajate tööaega ning hageja ei ole esitanud ühtegi usutavat väidet

selle kohta, et kostja on esitanud ebaõigeid andmeid. Kostja töökoht asub Tallinnast ligikaudu

paari sõidutunni kaugusel. Ringkonnakohtu istungil kahtles hageja esindaja kostja juhilubade

kadumises, hageja esitas kohtu nõudel oma juhiloa, mis on väljastatud 2014. aastal. Hageja

väide, et on väheusutav, et pangatöötaja ei suuda identifitseerida telleri juurde tulnud isikut,

võib olla küll üldjuhul õige, kuid nimetatu ei välista, et juhilubadel oleva foto põhjal on

võimalik isikusamasuses ka eksida.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta VÕS § 1033 lg 1 alusel

rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamata

jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi

rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS

§ 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Viru Maakohtu 27. aprilli 2015 määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseiks

ning anti kostjale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

kohustuseta. Kostjat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses advokaat Aleksei Forstiman

Advokaadibüroo Narlex OÜ-st.

Viru Maakohus rahuldas 26. jaanuari 2016 määrusega advokaat A. Forstimani taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt,

määras Advokaadibüroo Narlex OÜ advokaat A. Forstimanile makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, tasu koos käibemaksuga 96 eurot.

Maakohus määras hüvitada Advokaadibüroo Narlex OÜ advokaat A. Forstimanile riigi õigusabi

osutamisel kantud sõidukulud 17 eurot 40 senti, millele lisandub käibemaks 3 eurot 48 senti,

kulu koos käibemaksuga 20 eurot 88 senti. Tasu ja kulu kokku on 116 eurot 88 senti. Maakohtu

määrus jõustus 11. veebruaril 2016.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. novembri 2016 määrusega advokaat A. Forstimani taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks

osaliselt, määras Advokaadibüroo Narlex OÜ advokaat A. Forstimanile makstava riigi õigusabi

tasu suuruseks 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, tasu koos käibemaksuga 288

eurot.

TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud,

mõistab kohus hagi rahuldamata korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel. Sellest tulenevalt tuleb hagejalt mõista riigi tuludesse välja Viru Maakohtu

26. jaanuari 2016 määrusega väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu summas 116 eurot 88

senti ning Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2016 määrusega väljamõistetud tasu 288 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalistena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabi kulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seetõttu tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks

välja mõista kostjale osutatud riigi õigusabi eest riigi õigusabi tasu ja kulu maakohtus 116 eurot

88 senti ning ringkonnakohtus 288 eurot ning kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 9 tuleb märkida, et

riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostjale anti apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ning võimaldati kostjal tasuda

riigilõiv 100 eurot nelja osamaksena. Kostja on riigilõivu 100 eurot perioodil 6. mai – 20. juuli

2016 täies ulatuses tasunud. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi. Kostja on tasunud

apellatsioonkaebuselt seaduses ettenähtud riigilõivu, ning see kuulub vastaspoolelt kostja

kasuks väljamõistmisele. Kostja taotleb ringkonnakohtu istungile sõidu kulu hüvitamist

summas 25 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on menetlusosalise sõidukulu, mis on kantud seoses

menetlusega, kohtuväline kulu. Vaidlust ei ole, et kostja elukoht on Kohtla-Järvel ning ta osales

ringkonnakohtu istungil 23. augustil 2016 Tartus. Ehkki kostja ei ole esitanud oma sõidukulu

kohta kuludokumente, peab ringkonnakohus võimalikuks mõista hagejalt kostja kasuks välja

mõistlik transpordikulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette menetlusosalise kohustust

esitada sõidukulu suuruse tõendamiseks kuludokumendid. Arvestades kostja elukoha ja

ringkonnakohtu istungi toimumise koha vahemaad (ca 135 km üks suund), kütuse keskmiseid

hindu istungi toimumise ajal (bensiin ja / või diisel ca 1 euro 1 sent), ning sõidukite keskmist

kütusekulu 100 kilomeetri kohta (6–8 liitrit) on kostja taotletud sõidukulu summas 25 eurot

mõistlik ning kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele.

TsMS § 159 lg 1 esimese lause kohaselt tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja

hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud.

Hageja on vastavalt ringkonnakohtu 24. augusti 2016 määrusele ning kooskõlas

kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 p-ga 9 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 282

eurot. Eeltoodu ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (alusel tuleb määrata käesolevas

tsiviilasjas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud käekirja ekspertiisi tasuks 282 eurot.

KES § 26 lg 5, § 261, TsMS § 151 lg 2, § 159 lg 1 alusel tuleb nimetatud raha kanda

riigituludesse ja sellega lugeda käekirjaekspertiisitasu hageja poolt kantuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke