2-16-4656/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-4656

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Kaja

Lilloja 11.03.2016.a otsusele täiteasjas nr

195/2016/269

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2016 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik

(Politsei- ja Piirivalveameti, registrikood 70008747,

asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060, e-post XXX

kaudu), lepinguline esindaja Agne Niido (e-post: XXX)

Puudutatud isik I: J.C (isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik II: kohtutäitur Kaja Lilloja (isikukood

XXXXXXXXXX, asukoht XXX, e-post:XXX),

lepinguline esindaja kohtutäituri asendaja Piret Altosaar

(e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) määruskaebus rahuldada

osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2016 määrus ja Tallinna kohtutäitur Kaja

Lilloja 11.03.2016 otsus täiteasjas nr 195/2016/269 ning kohustada kohtutäiturit

Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) 16.02.2016 kaebust uuesti

läbi vaatama.

3. Jätta menetluskulud maakohtus ja määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud ringkonnakohtus Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja kanda.

Puudutatud isik I ja avaldaja ei ole taotlenud puudutatud isikult II

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

menetluskulude väljamõistmist.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 23.03.2016 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Harju Maakohtule

kaebuse kohtutäitur Kaja Lilloja 11.03.2016 otsusele täiteasjas nr 195/2016/269 ning

palus tunnistada otsus õigusvastaseks ja tühistada, samuti tunnistada õigusvastaseks ja

tühistada kohtutäituri tasu otsus 15.02.2016.

2. Kaebuse kohaselt esitas PPA 16.12.2015 avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja

jaotamise infosüsteemi TARN kaudu avalduse rahatrahvi sundtäitmisele pööramiseks.

Kohtutäitur määrati 22.12.2015, avaldus jõudis täiturini 12.01.2016 ja võeti täitmiseks

vastu 28.01.2016.

3. Kohtutäitur esitas 15.02.2016 PPA-le nõude täitemenetluse alustamise tasu ja

kohtutäituri põhitasu hüvitamiseks kogusummas 139,76 eurot põhjendusel, et

täiteasjas 195/2016/269 on sissenõudja esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

alustamiseks 22.12.2015, kuid võlgnik on nõude sissenõudja ees tasunud 21.12.2015.

4. PPA ei nõustunud nimetatud tasu väljamõistmisega ja vaidlustas 16.02.2016

kohtutäitur Kaja Lilloja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr

195/2016/269.

5. 14.03.2016 otsusega (dokumendi kuupäev otsusel on 11.03.2016, digiallkirjastatud ja

PPA-le edastatud 14.03.2016) jättis kohtutäitur sissenõudja kaebuse rahuldamata. PPA

kaebus jäeti rahuldamata põhjendusel, et antud täiteasjas on võlgnik tasunud nõude

enne avalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitamist, mistõttu kuulub

rakendamisele kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõige 1.

Puudutatud isiku I (võlgniku) seisukoht

6. Puudutatud isikule I (võlgnikule) edastati menetlusse võtmise määrus tähtsaadetisena

12.04.2016 aadressil XXX. Kaebuse lahendamise ajaks puudutatud isik I maakohtule

kaebuse osas enda seisukohta ei esitanud.

Puudutatud isiku II (kohtutäituri) seisukoht

7. Kohtutäitur esitas 06.04.2016 maakohtule seisukoha, milles leidis, et esitatud kaebus

on põhjendamatu, palus jätta selle rahuldamata ning selgitas, et jääb enda 11.03.2016

tehtud otsuses märgitud seisukohtade juurde.

8. Kohtutäituri otsuses on selgitatud, et kohtutäiturimäärustiku § 522 lg 1 järgi on

infosüsteem Justiitsministeeriumi ühetasandiline elektrooniline andmekogu ning

määrustiku § 523 kohaselt on infosüsteemi vastutav töötleja Justiitsministeerium.

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

9. Väide, et Politsei- ja Piirivalveamet ei saa iseseisvalt hankida tõendeid

Justiitsministeeriumi hallatava infosüsteemi kohta ja vastavad tõendid saanuks

kohtutäitur hankida ise Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja kaudu, ei ole

asjakohane.

10. Kohtutäitur lähtub oma töös formaliseerituse põhimõttest, mis tähendab, et menetlusse

tuleb võtta kõik täitedokumendid, mis vastavad TMS § 2 lg-s 1 välja toodud

täitedokumentidele esitatud nõuetele. Kohtutäituril puudus alus trahvi menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Kohtutäituril on võimalik jälgida avaliku võimu kandja

nõuete kohtutäiturile menetlusse saatmise aega TARN sündmuste logi juurest ning

antud nõude juures seisab esitamise rea juures esitamise tähtaeg 12.01.2016 (tl 23).

11. Kohtutäitur on seisukohal, et sissenõudja vastutab täitmisavalduses olevate andmete

õigsuse eest ning kohtutäituri kohustus ei ole enne täitemenetluse alustamist

sissenõudjalt üle küsida, kas soovitakse ikka menetlust alustada ning kas avalduses

olevad andmed on vahepeal muutunud. Kohtutäitur saab ainult eeldada, et esitatud

andmed on õiged.

Maakohtu määrus

12. Harju Maakohus jättis 25.04.2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata,

puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud avaldajalt välja

mõistmata, kuna puudutatud isikud I ja II ei ole taotlenud avaldajalt menetluskulude

väljamõistmist.

13. Sisuliselt taandub vaidlus sellele, kas olukorras, kus PPA esitas infosüsteemi TARN

kaudu täitmisavalduse 16.12.2015, võlgnik tasus trahvi 21.12.2015 ning täiturini

jõudis täitmisavaldus alles 12.01.2016 (täitur alustas täitemenetlust 28.01.2016), oli

täituril õigus alustada täitemenetlust ning nõuda PPA-lt täitemenetluse alustamise tasu

ning poolt kohtutäituri tasust.

14. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mis tähendab seda, et kohtutäitur

peab vaid veenduma, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse

nõuetele, mitte kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid (kas nõue on üldse olemas,

kas nõue on tekkinud seaduspäraselt, kas kohustus on enne täituri poole pöördumist

täidetud jms). TMS § 23 lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub

kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Seega pidi

kohtutäitur käesolevas asjas TARN kaudu täitmisavalduse saamisel kontrollima

avalduse olemasolu ning seda, kas täitmiseks esitatud dokument on täitedokument

TMS § 2 lg 1 mõttes. Infosüsteemist TARN nähtus täitmisavalduse esitamine ning

täitedokument, milleks oli PPA poolt määratud trahv (ehk täitedokument KTS § 2 lg 1

mõttes). Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, alustades avalduse alusel

täitemenetlust. Seda vaatamata asjaolule, et PPA oli täitmisavalduse esitanud TARN

vahendusel täitmiseks 16.12.2015 ning täitur sai selle enda menetlusse alles

12.01.2016, alustades menetlust 28.01.2016 (tl 6, 23). Kohtutäituril puudub

formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt kohustus ja ka õigus kontrollida enne

täitemenetluse alustamist sissenõudega seonduvaid asjaolusid, muu hulgas seda, millal

sissenõudja on täitmisavalduse koostanud ja kas võlgnik on nõude juba rahuldanud.

Olukorras, kus sissenõudja esitab seaduse nõuetele vastava täitmisavalduse ja

täitedokumendi, ei tohi kohtutäitur keelduda avalduse menetlusse võtmisest ja

täitemenetluse alustamisest.

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

15. Nõuetekohase avalduse esitamise ja nõude sisu osas lasub formaliseerituse

põhimõttest tulenevalt vastutus sissenõudjal. Seda isegi olukorras, kus sissenõudja ei

olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik nõude täitmise takistustest (näiteks sellest,

et nõue on juba täidetud). Seadus kohtleb selles olukorras ühetaoliselt nii

sissenõudjaid, kel on vaid üks täiteasi kui ka neid, kes peavad esitama menetlemiseks

tuhandeid täiteasju (nt trahve määravad asutused). Kohus möönab, et kui

täitmisavalduse täiturini jõudmisel tekkinud ajalise viibe (ligi kuu aega) põhjustas

infosüsteemi TARN rike, ei pruugi juba täidetud nõude täitmiseks esitamine olla PPA-

le etteheidetav. PPA on infosüsteemi TARN volitatud töötleja ja ei vastuta selles

sisalduvate andmete õigsuse eest. Samas ei saa selle eest vastutada ka kohtutäitur, kes

on avalduse õigesti menetluse võtnud. Vajadusel saab PPA kaaluda kahju hüvitamise

nõude esitamist TARN volitatud töötleja vastu.

16. Täitmisavalduse näol on sisuliselt tegu sissenõudja tahteavaldusega täitemenetluse

alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg-s 1 on sätestatud, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Seega on täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks hetk, mil avaldus

jõuab täiturini (olenemata sellest, millal sissenõudja avalduse esitamist alustas). Täitur

sai täitmisavalduse infosüsteemi TARN väljatrüki kohaselt kätte 12.01.2016 (tl 6, 23).

Seega tuleb lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks 12.01.2016.

17. Kuna kohus tuvastas, et kohtutäituri tegevuses rikkumisi ei esinenud ja ta võttis

avalduse õigesti menetlusse, on põhjendatud ka tasu nõudmine sissenõudjalt

kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-s 1 on

sätestatud, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees

nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile,

maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Täitur sai

täitmisavalduse kätte 12.01.2016, kuid nõue oli täidetud juba 21.12.2015. Eeltoodu

alusel tuvastab kohus, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud

enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile ning sissenõudja on

kohustatud tasuma kohtutäiturile KTS § 41 lg 1 alusel menetluse alustamise tasu ja

pool menetluse põhitasust. Kohtutäitur on enda tasu otsuses (tl 8, 9) määranud

kohtutäituri tasu suuruse KTS 41 lg 1 järgi (põhitasu 19,16 eurot ja pool põhitasust,

milleks on 120,60 eurot. Vastavalt ülalmärgitule tuvastab kohus, et kohtutäituri

15.02.2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on seaduslik. Eeltoodust tulenevalt

on korrektne ka kohtutäituri 11.03.2016 otsus sissenõudja kaebusele.

18. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et täitur on tegutsenud seaduslikult ning tema

tegevuses rikkumisi ei esine. PPA kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata.

19. PPA oli kaebusega kohtusse pöördumisel TsMS § 145 alusel riigilõivu tasumisest

vabastatud. Seega riigilõivu kui menetluskulu käesolevas asjas ei esine. Tulenevalt

TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas

tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda. Puudutatud

isik I ega puudutatud isik II ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud.

Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust.

Määruskaebus

20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse

tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada, tunnistada kohtutäitur Kaja

Lilloja täitekulude nõue täiteasjas nr 195/2016/269 sissenõudja vastu õigusvastaseks ja

tühistada avaldaja vastu esitatud täitekulude nõue summas 139,76 eurot, kaasata

menetlusse arvamuse andmiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

21. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määruse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud

materiaalõigusnorme ja oluliselt rikutud menetlusnormi. Oluliste asjaolude hindamisel

on jäetud arvestamata, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist tavapärase

täitemenetlusega võlaõiguslikus mõistes, vaid TARN-i kaudu esitatud avalik-õigusliku

nõudega karistusõiguslikus tähenduses.

22. Formaliseerituse põhimõte hõlmab üksnes täitedokumendi (sissenõude) sisu.

Käesoleval juhul on tegemist ebareeglipärase täitemenetlusega, milles puudub vaidlus

sissenõude täidetavuse üle, kuid on vaidlus täiteavalduse esitamise-vastuvõtmise

tehniliste toimingute üle.

23. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et formaliseerituse põhimõte laieneb

igale üksikule täituri toimingule, millest võiks järeldada, et kohtutäitur ei peagi

täitemenetluse käigus kontrolli teostama.

24. Formaliseerituse põhimõte ei ole samatähenduslik pealiskaudsusega. Täiteasja

formaalne menetlussevõtmine ei vabasta täiteorganit rutiinsest kontrollikohustusest.

Kohtutäiturimäärustiku (edaspidi määrustik) § 15 lõige 3 sätestab, et kui dokumentide

kontrollimisel ilmneb puudusi, registreeritakse dokument üldises korras ja

dokumentide esitajale saadetakse teade, milles antakse kümme päeva aega puuduste

kõrvaldamiseks.

25. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamise põhimõtted sätestab TMS § 23¹ lõike 1 alusel

kehtestatud „Avalik-õiguslike nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord“ § 2, mille

lõige 1 nimetab, et avaliku võimu kandja nõuded jaotab kohtutäituritele täitmiseks

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda või KPK koda). Vastavalt

TMS § 23¹ lõikele 5 avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise

korraga hõlmatud nõude täitmiseks esitamine on lubatud üksnes koja vahendusel

infosüsteemi TARN kaudu. Sissenõudjal puudub õigus, võimalus ja kohustus

täitmisavalduse kohtutäiturini jõudmist mõjutada, jälgida või kontrollida. Avalik-

õigusliku nõude esitaja ei esita nõuet kohtutäiturile, vaid ta esitab nõude KPK kojale.

26. Kohus on märkinud, et täitmisavalduse näol on sisuliselt tegu sissenõudja

tahteavaldusega täitemenetluse alustamiseks, läbiviimiseks ja nõude täitmiseks.

Maakohtu järeldus, et täitmisavalduse täiturile esitamise ajaks on hetk, mil avaldus

jõuab täiturini, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole tahteavalduse saaja avalik-õigusliku

nõude esitamisel. Sissenõudja ei esita avaldust kohtutäiturile, kuna täiteavalduse KPK

kojale esitamise ajal ei ole kohtutäitur määratud.

27. Eeltoodut silmas pidades on tahteavalduse saajaks TsÜS tähenduses koda, mitte

kohtutäitur. Asjaolu puhul, et vastavalt kehtestatud korrale tehakse sissenõudja tahtest

sõltumata veel teatud toiminguid, et asi täiturile üle anda, on tegemist vastuvõtja

viivitusega. Sellest tulenevalt on ebaõige lugeda täitmisavalduse esitamise ajaks selle

täitmiseks vastuvõtmise aega 12.02.2015 vaid selle tegelik esitamise aeg 16.12.2015.

28. Arvestades, et de facto on avalduse esitanud sissenõudja asemel kolmas isik (koda), on

ka kohtutäituril kõrgendatud hoolsuskohustus kontrollida, saamaks kinnitust, et

tegemist on kehtiva reaalselt olemasoleva nõudega. Kohtutäituril piisanuks

tähelepanelikult tutvuda TARN kannetega vaidlusaluses täiteasjas tehtud toimingute

kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise aluse puudumises. Nõude tasumise

andmed kajastuvad TARN-i vastavas lahtris võlgniku kohta. Kui kohtutäitur oleks

kontrollinud täitmisavalduste materjale piisava hoolsusega, ei oleks tänaseks välja

kujunenud olukorda tekkinud. Täituril piisanuks lugeda TARN andmeid trahvi

tasumise kohta, et veenduda täitemenetluse alustamise vajaduse puudumises.

29. Kohtutäitur on heitnud PPA-le ette, et viimane pidanuks trahviotsuse täitmist ise

kontrollima ja avalduse tagasi võtma, kuid ei täitur ega kohus ei ole arvestanud

asjaoluga, et sissenõudjal selline võimalus puudub. Küll aga oli kohtutäituril

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

määrustiku § 15 lõike 3 alusel õigus ja võimalus jätta täiteavaldus n.ö käiguta ja anda

PPA-le aega täitemenetluse alustamise vajaduse kinnitamiseks või avalduse tagasi

võtmiseks.

30. Vaidlusalune olukord, kus sissenõudja on korrektselt esitanud täiteavalduse, kuid

kohtutäitur ei võta seda viivitamata täitmisele ning see jääb TARN-i süsteemi n.ö

„hõljuma“, on säärane vastuvõtuviivitus seaduses reguleerimata. Olukorras, kus

sissenõudjal ei ole võimalik esitada avaldust vahetult otse täiturile, vaid teatud

vahelüli kaudu, ei saa ka kohtutäitur jääda passiivseks avalduse vastuvõtmisel ning ka

täituril peab olema kõrgendatud hoolsuskohustus.

31. TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet

ning selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Oma ülesannete

piisavalt hoolika täitmise korral pidanuks kohtutäitur nägema, et täitmisavaldus oli

koostatud oluliselt varasemalt.

32. PPA on asja täitemenetlusse suunamisel käitunud kooskõlas seadusega. Kohtutäituril

puudub õiguslik alus käesolevas täiteasjas PPA-lt tasu nõuda, kuna sissenõudjalt KTS

§ 41 lõikes 1 nimetatud täitetasu väljamõistmise eeldused on täitmata. Võlgnik täitis

nõude sissenõudja ees pärast täiteavalduse esitamist ja kohtutäituril oli võimalus

veenduda selles, et isik on rahatrahvi ära tasunud ning täituril puudus vajadus

täitetoimingute tegemiseks.

33. KTS § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda

sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

Vaidlusaluse juhtumi korral seadus sissenõudjale kohtutäituri tasu maksmise kohustust

ei sätesta, seega ei ole kohtutäituri tasu nõudmine Politsei- ja Piirivalveametilt

õiguspärane.

Menetluse edasine käik

34. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada

seisukohad.

35. Puudutatud isik I (võlgnik) määruskaebusele ei vastanud.

36. Puudutatud isik II (kohtutäitur) leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus

tuleb jätta muutmata ja poolte menetluskulud jätta endi kanda. Kohtutäitur jäi tehtud

otsuse ning esitatud kirjaliku

seisukoha juurde.

Täitemenetluses kehtib

formaliseerituse printsiip. Seadus reguleerib avalik-õiguslike nõuete jaotamist, kuid ei

loo kohtutäiturile nimetatud nõuete osas eraldi kriteeriume, st et ka nende nõuete osas

tuleb kohtutäituril kontrollida menetluse alustamiseks vajalikke eeldusi. Vaidlusaluse

nõude puhul teostas kohtutäitur menetluse alustamiseks vajamineva eelduste kontrolli

ning dokumentide kontrollimisel ei ilmnenud puudusi. Kohtutäitur kontrollib

infosüsteemist TARN nõude menetlusse võtmisel mh ka sündmuste logi, et veenduda,

et seal ei oleks infot, mille põhjal ei peaks saama menetlust alustada, näiteks nõude

tasumine otse sissenõudjale. Kohtutäituritel on võimalik sündmuste logi juures näha

toiminguid, mis on tehtud peale konkreetsele kohtutäiturile nõude menetlusse saatmist.

TARN infosüsteemis sündmuste logi juures nähtub esimese kandena nõude

kohtutäiturile esitamise kuupäev 12.01.2016. Eelnevast tulenevalt ei olnud

kohtutäituril võimalik TARN infosüsteemi kaudu näha, et nõue on sissenõudjale

tasutud. Asjaolu, et täitmisavaldusel olev kuupäev on märgatavalt varasem sellest

kuupäevast, millal nõue kohtutäiturile saadeti, ei anna alust kohtutäiturile uurida, mis

antud nõudega varem on tehtud. Täiteasjas 195/2016/269 on tegemist piisavalt suure

trahvi nõudega, millelt saab soovi korral ettemaksu küsida ning mittetasumise korral

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

lükatakse nõue tagasi ja nõue läheb uuesti teisele kohtutäiturile, kuid kuupäev

täitmisavaldusel jääb samaks.

37. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

38. Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tulenevalt TsMS § 176 lg 4 tähtaja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks määruskaebusmenetluses kantud

menetluskulude kohta.

39. Menetlusosalised kohtu poolt määratud tähtaegadeks menetluskulude nimekirjasid ei

esitanud.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

40. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 leiab, et avaldaja määruskaebus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt, vaidlustatud maakohtu 25.04.2016 määrus ja kohtutäituri

11.03.2016 otsus avaldaja 16.02.2016 kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb

tühistada. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohtul tühistada

kohtutäituri 15.02.2016 tasu väljamõistmise otsus, kohtutäiturit tuleb kohustada

avaldaja 16.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.

41. Käesolevas asjas on vaidluse põhikeskmeks küsimus, kas kohtutäituril on õigus nõuda

sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu maksmist juhul,

kui sissenõudja on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud kohtutäiturile avalik-

õiguslike nõuete sissenõudmiseks loodud süsteemi kaudu, kuid avaldus on

kohtutäiturini jõudnud peale võlgniku poolt sissenõudja nõude rahuldamist.

42. Vaidluse lahendamise huvides taotles avaldaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja (KPK) kaasamist, kuna oma pädevusest lähtuvalt jaotab avaliku võimu kandja

nõuded kohtutäiturite vahel KPK. Ringkonnakohus palus KPK-l esitada kirjalik

seisukoht (tlk 79), mille KPK esitas kohtule 23.09.2016 (tlk 83-84).

43. Avaldaja leidis määruskaebuses, et puudutatud isik II (edaspidi kohtutäitur) on

rikkunud hoolsuskohustust. Eeltoodust tulenevalt kogus ringkonnakohus TsMS § 477

lg 7 alusel omal algatusel asjas tõendeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt

(edaspidi RIK) (tlk 61, 70), kes vastas kohtule 12.09.2016 (tlk 66-68) ja 16.09.2016

(tlk 75-78). RIK on tulenevalt Kohtutäiturimäärustiku § 36 ja § 523 lg 3 avalik-

õiguslike nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi (edaspidi TARN) halduriks.

44. Ringkonnakohus palus täiendavaid selgitusi ka avaldajalt (tlk 60), kes vastas kohtule

16.09.2016 (tlk 72-74). Menetlusosalised eelnimetatud seisukohtadele ja kohtu poolt

kogutud tõenditele arvamusi ega vastuväiteid ei esitanud.

45. Määruskaebuse ühe põhiväite kohaselt on maakohtu järeldus, et käesoleval juhul tuleb

täitmisavalduse täiturile esitamise hetkeks lugeda hetk, mil avaldus täiturini jõudis,

ebaõige. Teise põhiväite kohaselt puudus kohtutäituril käesoleval juhul õigus nõuda

avaldajalt tasu. Kolmanda põhiväite kohaselt on kohtutäitur rikkunud

hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga kahe esimese

põhiväite osas, kuid ei nõustu sellega, et kohtutäitur on rikkunud hoolsuskohustust.

46. KTS § 41 lg 1 sätestab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude

sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist

kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse

põhitasust.

47. Seega on oluline tuvastada, millisest hetkest tuleb käesolevas juhul avaldaja

täitmisavalduse kohtutäiturile esitatuks lugeda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvad

erinevad kuupäevad: 1) avaldaja poolt täitmisavalduse üleslaadimine E-toimikusse

16.12.2015; 2) täitmisavalduse edastamine E-toimiku poolt TARN-i programmi

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

22.12.2015; 3) täitmisavalduse jagamine kohtutäituri menetlusse TARN-i programmi

siseselt 12.01.2016; 4) täitmisnõude vastuvõtmine kohtutäituri poolt 28.01.2016 (tlk

6).

48. Kohtutäitur on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et avaldaja täitmisavaldus tuleb

talle esitatuks lugeda ajast, mil tema on täituriks määratud, so 12.01.2016 (tlk 21).

KPK on seisukohal, et avaldaja täitmisavaldus tuleb kohtutäiturile esitatuks lugeda

hetkest, mil täitmisavaldus laeti üles e-toimikusse, so 16.12.2015 (tlk 83 pöördel).

Avaldaja on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et avalduse kohtutäiturile esitamise

hetkeks tuleb lugeda selle kinnitamise aeg e-toimikus, so 16.12.2015 (tlk 2) ning

täiendavalt selgitanud, et PPA saadab nõuded infosüsteemi TARN vastavalt

kohtutäiturimäärustikus sätestatule politseiinfosüsteemist e-toimiku kaudu (kasutades

infosüsteemide andmevahetuskihti x-tee). X-tee on asutuste ja isikute vahelist turvalist

ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile

turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline

keskkond (RT I 2008, 18, 129). Nimetatud nõuete TARN-ile e-toimiku kaudu

edastamise kohustuse paneb Kohtutäiturimäärustiku § 525, mille kohaselt esitatakse

avalik-õiguslikud rahalised nõuded, mis on tekkinud tsiviil-, haldus-, väärteo- ning

kriminaalmenetluse kohtu- ning kohtueelse menetluse käigus infosüsteemi e-toimiku

süsteemi kaudu (tlk 73). Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus selles, et

avaldaja on nõude edastamiseks kasutanud X-teed.

49. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri eelnimetatud seisukohaga, kuna avaliku võimu

kandjate nõuete esitamisele kehtib erikord.

50. Nimelt sätestab TMS § 23¹ lg 5, et avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel

jaotamise korraga hõlmatud nõue esitatakse täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja vahendusel, edastades vastava nõude kojale avaliku võimu

kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu. Sellisel juhul ei või

kohtutäitur võtta nimetatud korraga hõlmatud nõuet täitmiseks muul viisil kui koja

vahendusel.

51. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli avaldajal võimalik esitada

täitmisavaldus üksnes KPK vahendusel ehk avaldaja ei saanud täitmisavaldust esitada

otse kohtutäiturile.

52. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalides sisalduvast X-tee logist, et avaldaja

esitaski täitmisavalduse rahatrahvi sundtäitmiseks elektrooniliselt TMS § 23 lg 6 ja §

231 lg 2 alusel avalik-õiguslike nõuete esitamiseks ja jaotamiseks ettenähtud

infosüsteemi e-toimiku kaudu ning toiming kinnitati 16.12.2015, TARN-i jõudis

täitmisavaldus hilinemisega, so 22.12.2015 ja edastati samal päeval esimesele

kohtutäiturile Kaire Põltsile ning kohtutäitur Kaja Lillojale alles 12.01.2016 (tl 6).

RIK poolt ringkonnakohtule edastatud selgituste kohaselt ei võtnud TARN programm

16.12.2015 sõnumeid vastu tarkvarast tingitud tehnilise vea tõttu (tlk 67, 76).

53. Maakohus möönis, et avaldaja ei vastuta avalduse esitamisest kuni selle kohtutäiturini

jõudmiseni infosüsteemis TARN tekkinud viivituse eest, kuid tegi siiski järelduse, et

avaldaja peab maksma kohtutäituri tasu. Ka leidis maakohus, et täitmisavalduse

esitamise ajaks tuleb lugeda 12.01.2016, so kohtutäiturini jõudmise aeg.

54. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega ning leiab avaliku võimu kandjate

nõuete esitamise suhtes kehtivast eriregulatsioonist tulenevalt, et täitmisavalduse

esitamise ajaks KTS § 41 lg 1 mõistes tuleb käesoleval juhul lugeda 16.12.2015, s.o

päev, mil avaldaja esitas täitmisavalduse infosüsteemile TARN, kinnitades selle e-

toimikus. Ringkonnakohus osutab ka, et näiteks TsMS § 336 lg 2 esimesest lausest

tuleneb, et elektrooniline dokument loetakse esitatuks, kui see on salvestatud

dokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi.

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

55. Eelviidatud X-tee logidest nähtuvalt tegi avaldaja sissenõudjana kõik toimingud, mis

olid vajalikud täitmisavalduse esitamiseks 16.12.2015 (tlk 6). TARN süsteemile

edastamine ning esitatud täitmisavalduse jaotamise aeg konkreetsele kohtutäiturile

TARN süsteemi siseselt ei sõltunud enam sissenõudja tegevusest, mistõttu ei saanud

avaldaja kontrollida ega mõjutada selle edastamist kohtutäiturile. Eeltoodust tulenevalt

ei saa mistahes põhjusel tekkinud võimalikud viivitused täitmisavalduse jaotamisel

konkreetsele kohtutäiturile mõjutada täitmisavalduse esitamise aega.

56. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus puudutatud isik I (võlgnik) avaldaja

sissenõudes nimetatud rahatrahvi 21.12.2015 (tlk 26). Ringkonnakohus leidis

eelnevalt, et kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise ajaks tuleb lugeda 16.12.2015.

Seega täitis võlgnik nõude pärast täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile.

Ringkonnakohus leiab, et avaldajal sissenõudjana ei saa lasuda vastutus täitekulude

eest juhul, kui ta on täitmisavalduse seaduses sätestatud korras esitanud ja pärast seda

on nõue võlgniku poolt täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

kohtutäitur ei olnud õigustatud avaldajalt täitemenetluse algatamise tasu ja kohtutäituri

põhitasu nõudma.

57. Konkreetsel juhul kohtutäitur Kaja Lilloja süülist käitumist oma kohustuste täitmisel

ringkonnakohus ei tuvastanud.

58. Tsiviilasjas kogutud tõendite alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et üldjuhul saab

kohtutäitur TARN programmist täitemenetluse alustamise eelselt kontrollida andmeid

nõude täitmise kohta. Nimelt nähtub RIK vastusest, et info nõude täitmise (laekumise)

kohta on näha kohtutäituri vaates „Sündmused“ ning konkreetsel juhul oli esimesena

määratud kohtutäiturile (Kaire Põlts) info nõude täitmise kohta TARN programmis

„Sündmused“ vaates näha. Logidest nähtuvalt on kasutaja Kaire Põlts laekumise kohta

edastatud teavitusega tutvunud (tlk 76). Lisaks on süsteemi logidest näha, et aadressilt

noreply@kpkoda.ee on edastatud aadressile kaire.polts@taitur.just.ee kaks

automaatteadet laekumiste kohta (tlk 76 pöördel).

59. Eeltoodust järeldub ringkonnakohtu hinnangul see, et TARN süsteemi siseselt on

esimesena määratud kohtutäituritele tagatud võimalus kontrollida avaliku võimu

kandja nõuete täitmist, lisaks tagati käesoleval juhul esimesena määratud

kohtutäiturile nõude täitmise topeltkontroll läbi e-posti teavituse.

60. Tõendite kogumisel saadud RIK täiendavast vastusest selgus, et juhul, kui

täitmisavaldus on eelmise kohtutäituri poolt tagasi lükatud, edastab süsteem

täitmisavalduse automaatselt järgmisele kohtutäiturile, kuid vastavalt TARN-is

realiseeritud ärireeglitele ei edastata uuele kohtutäiturile infot laekumiste kohta.

Ümberjagamisel eelnev laekumiste info ei olnud konkreetsel juhul uuele täiturile

TARN-is nähtav, ainult kohtutäitur Kaire Põltsil oli ja on võimalus kontrollida TARN-

ist nõude täitmist ehk laekumisi. Kaja Lillojal seda infot süsteemis ei ole (tlk 76

pöördel).

61. Asjaolu, et eelnevate kohtutäiturite toiminguid kohtutäitur, kellele on täitmisavaldus

ümber jaotatud (antud juhul Kaja Lilloja) täitmisavalduse menetlemisel ei näe,

kinnitas ringkonnakohtule ka KPK oma vastuses, nagu ka seda, et erisusi

kohtutäituritele oma kohustuste täitmisel seoses avaliku võimu kandjate nõuete

täitmisega kehtestatud ei ole (tlk 83 pöördel).

62. Eeltoodust loeb ringkonnakohus tuvastatuks asjaolu, et kohtutäitur Kaja Lillojal

puudusid enne täitemenetluse algatamist igasugused võimalused kontrollida, kas

avaldaja nõue võib olla täidetud. Kohtutäitur on selle asjaolu ka vastuses

määruskaebusele välja toonud, et „Sündmuste“ vaatest talle infot ei nähtunud (tlk 54).

63. Sellest järeldub ringkonnakohtu hinnangul, et kõne alla ei saa tulla väidetav

hoolsuskohustuse rikkumine kohtutäituri poolt. Tuvastatud asjaoludest nähtub üheselt,

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-16-4656

et kohtutäituril ei olnud infot avaldaja nõude täitmise kohta, mistõttu puudus alus

täitemenetluse algatamisest keeldumiseks.

64. Kohtutäitur oli menetluses läbivalt seisukohal, et avaldaja sissenõudjana on

kohustatud ka ise kontrollima nõude täitmist ning vastavate eelduste olemasolul

avalduse tagasi võtma. Avaldaja on määruskaebuses asunud seisukohale, et temal

selline võimalus puudub.

65. Ringkonnakohus palus avaldajal täiendavalt selgitada, millisel põhjusel ei saa avaldaja

nõuete laekumist kontrollida. Kohtule edastatud vastusest selgub, et avaldaja ei

kontrolli laekumisi e-toimikust ega TARN-ist, kuna laekumiste andmestik edastatakse

e-toimikusse ja selle kaudu TARN-i politseiinfosüsteemi POLIS alamsüsteemi MIS

poolt iseseisvalt (tlk 73). Asjaolu, et täitmisavalduste ja nõuete täitmise info liigub

sõltumatult süsteemide vahel, kinnitas ringkonnakohtule ka RIK (tlk 67).

66. Ringkonnakohus leiab, et sellisel viisil info edastamisega saab sisuliselt lugeda

täidetuks sissenõudja hoolsuskohustuse kontrollida nõude võimalikku täitmist, kuna

info laekub lõppastmes TARN programmi ja peaks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt

olema nähtav igale määratud kohtutäiturile.

67. Tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on TARN programmis antud võimalus nõude

võimalikku täitmist üle kontrollida esimesena määratud kohtutäiturile, käesoleval

juhul isegi topeltkontrolliks. Kuna analoogne võimalus puudus järgmisena määratud

kohtutäituril (puudutatud isikul II), ei vastuta tekkinud olukorra eest ei avaldaja ega ka

kohtutäitur, kuna lahendus nimetatud probleemile peitub TARN programmi

infotehnoloogilises arenduses analoogsete olukordade vältimiseks.

Menetluskulud ja edasikaebeõigus

68. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu

määruse, muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust, jättes

menetluskulud kohtutäituri kanda. Samuti jäävad määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.

69. Ringkonnakohus küsis menetlusosalistelt menetluskulude nimekirjasid, kuid neid ei

esitatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldajal määruskaebemenetluses

menetluskulusid tekkinud, kuna TsMS § 145 järgi on avaldaja riigilõivu tasumisest

vabastatud ning avaldaja esindajaks on avaldaja enda töötaja.

70. TMS § 218 lg 3 tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Ande Tänav

Iko Nõmm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)