3-15-1831/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1831

Haldusasi

OÜ Pärnamesi kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 5. märts 2015. a otsuse nr 13-6/291

ja 29. mai 2015. a vaideotsuse nr 13-4/15/33-1

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Pärnamesi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Pärnamesi,

Esindaja v.adv Hillar Villers

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Pärnamesi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. märtsi

2016 otsus muutmata.

2. Jätta OÜ Pärnamesi kulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. detsember 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. detsembri 2011

käskkirjaga nr 13-6/2694 rahuldati OÜ Pärnamesi taotlus põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks ja taotlejale maksti toetust 40 000 eurot

mesilasperede, korpustarude, meekäitlemisseadmete, mesilasemade kasvatamisseadmete,

tarude hooldamise seadmete, merekonteinerite ning kasutatud kaubiku ostmiseks.

2. 27. veebruari 2015 PRIA otsusega nr 13-6/247 nõuti osaühingult saadud toetusest

7 026,17 eurot tagastamist.

5. märtsi 2015 PRIA otsusega nr 13-6/291 tunnistati kehtetuks toetuse osalise tagasinõudmise

otsuse nr 13-6/247 ja nõuti OÜ-lt Pärnamesi toetuse tagasi 16 418,94 euro ulatuses. Toetuse

osalist tagasinõudmist põhjendati sellega, et investeering ehitise osas ei ole tähtaegselt ellu

viidud ning käibevara ostmine oli osaliselt tõendamata ning kaubiku ostmise kulud ei ole

abikõlbulikud.

3. vastavalt põllumajandusministri 08. juuni 2010. a määruse nr 68

"Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" .

4. OÜ Pärnamesi vaie jäeti rahuldamata PRIA 29. mai 2015. a vaideotsusega nr 13-

4/15/33-1.

5. 20. juulil 2015 esitas OÜ Pärnamesi kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes

PRIA 5. märtsi 2015 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/291 ja vaideotsuse

tühistamist.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016 otsusega jäeti OÜ Pärnamesi kaebus

rahuldamata.

7. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt luges PRIA kaebaja poolt

investeeringute tegemise tõendatuks ja abikõlblikuks 13 567,77 euro ulatuses (peaks

olema vähemalt 20 000 eurot ehk vähemalt 50% taotletava mahu summast) ja käibevara

ostmise tõendatuks 10 013,29 euro eest ning tagasinõutavaks summaks oli seega 16

418,94 eurot, kuna kaebajale oli määratud ja välja makstud toetus summas 40 000 eurot.

Vaidlustatud otsuse tegemisel ei võtnud PRIA arvesse kulutusi abihoone ehitamiseks,

kaubiku ostmiseks, tööjõukulu, käibevara osas jäi tõendamata käibevara ostmine 9986,71

euro ulatuses.

8. Kuna toetust taotleti ja maksti välja 2011 aastal, oli kaebajal investeeringu

tegemise lõpptähtajaks 31. detsember 2013. Vaidlust ei saa kuidagi olla selles, et kaebaja

kulutused abihoone ehitamisse on tehtud väljaspool abikõlblikkuse perioodi.

Hinnapakkumine abihoone ehitamiseks tehtud 15. jaanuaril 2014, ja ehitusarve 21.

jaanuaril 2014. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt osutanud, et ehitusregistri

andmetel väljastati kirjalik nõusolek väikeehituse püstitamiseks alles 22. aprillil 2014.

Asjaolu, et kohapealse kontrolli teostamisel 7. juulil 2014 puudus ehitisel kasutusluba

ilmestab seda, et ehitis ei olnud ka selleks ajaks valmis ega sihtotstarbeliselt kasutuses,

kuid oma asjas määravat tähendust. Samuti ei sõltu asja lahendamine sellest, kas kaebaja

oli PRIA-le teatamata õigustatud asendama algselt hoiuruumina kavandatud

merekonteinerite soetamise abihoone ehitamisega.

Kuigi kaebaja ühelt poolt väidab abihoone ehitamise kulude abikõlbulikkust, siis teisalt taotleb ta

kaebusega PRIA 5. märtsi 2015 otsuse nr 13-6/291 täielikku tühistamist. See tooks kaasa PRIA

27. veebruari 2015 otsuse nr 13-6/247 kehtivuse taastumise. 27. veebruari 2015 otsus tugineb

aga samuti asjaolule, et abihoone ehitamise kulud ei ole abikõlbulikud. Seega on kaebaja

seisukoht vastuoluline.

9. Vastustaja selgituste kohaselt oleks PRIA aktsepteerinud kaubikule tehtud

kulutusi, kui kaubiku iga oleks olnud alla 3 aasta, nagu on nõutud kasutatud seadme

puhul. Antud juhul oli kaubiku ehitusaastaks 2008, seega oli kaubik vanem kui 3 aastat.

Kuna kaebaja äriplaanis oli selgelt kirjas, et ostetakse kasutatud kaubik, äriplaan oli

aluseks toetuse määramisele ja mingeid piiranguid kasutatud kaubiku ostmiseks

vastustaja toetuse määramisel ei seadnud, oli kaebajal sisuliselt ka õigus toetuse arvelt

osta kasutatud kaubik. Kui toetuse taotlemisel ja toetuse määramisel ja väljamaksmisel

PRIA aktsepteeris kasutatud kaubiku omandamist, ehk toetatavaks tegevuseks on loetud

kasutatud kaubiku ostmine, siis ei ole hea haldusega kooskõlas samadel asjaoludel toetus

tagasi nõuda. Põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku

tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) § 13 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tuli toetuse saajal

investeeringutega seotud kulude tegemise kohta muu hulgas esitada tasumist tõendava

maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte. Seega sai kauba

ostmise eest tasuda maksekorraldusega ehk ülekande teel, sularahas tasumine ei ole

lubatud. Kuna kaebaja tasus sõiduki müügihinna sularahas, siis on toetuse

tagasinõudmine selles osas siiski õigustatud.

10. Korpustarude soetamiseks tehtud kulutusi on PRIA vastustaja kinnitusel

arvestanud ja selles osas ei ole kaebajalt toetust tagasi nõutud.

11. Toetuse saaja on esitanud käibevara tõendamiseks ka iseenda palgakulu, mis ei ole

abikõlbulik. Halduskohus nõustus, et meetme põhimõttega ei ole kooskõlas, kui ettevõtja

maksab toetuse arvelt endale või oma ettevõtte juhatusele palka või tasub riiklikke

makse. Vastustaja on märkinud, et palgakulu ei ole ka teistes investeeringumeetmetes

abikõlbulik. Seega on PRIA otsus ka selles osas õiguspärane.

12. PRIA 27. veebruari 2015 otsuse kehtetuks tunnistamine ja uue, kaebaja jaoks

koormavama otsuse tegemine ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Kuigi PRIA

5. märtsi 2015 otsuses puudub arvestus arvesse võetud kulude ja arvesse mittevõetud

kulude kohta, on see esitatud vaideotsuses. Otsuses puudub põhjendus varasema otsuse

kehtetuks tunnistamise kohta ja ülejäänud osas on põhjendused süstematiseerimata.

Samas on tegemist vormiliste puudustega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ega

too kaasa kaevatava otsuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. OÜ Pärnamesi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

10. märtsi 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et

abihoone ehitamise kulu mitteabikõlblikuna määratlemisel ei ole PRIA tuginenud hoone

kasutusloa puudumisele. PRIA on enne otsuse andmist nõudnud kaebajalt kasutusloa

esitamist ja kasutusloa puudumisele korduvalt otsuses viidanud. Samaaegselt

ehitusseadus ei nõu vaidlusaluse hoone kohta kasutusloa olemasolu. Abihoone on valmis

ehitatud ja sellega äriplaanis seatud eesmärk – mesindusinventari hoidmise koht ja

mesindusruumid – täidetud. Meelevaldne on halduskohtu seisukoht nagu oleks kaebaja

PRIA 27. veebruari 2015 otsuse vaidlustamata jätmisega kaudselt tunnistanud, et

abihoone ehitamise kulud ei ole abikõlblikud.

15. Kuigi halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja oli õigustatud soetama kasutatud

kaubiku ja kuludokumentide alusel peab olema võimalik kindlaks teha, kui palju ja mille

eest tasuti, on ta seejärel teinud põhjendamatu järelduse, et määruse nr 68 § 13 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi on lubatud tasuda üksnes sularahata ülekandega. Ilmselgelt saab

kuludokumentidega tõendada ka sularahamakseid. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on

kaubiku eest sularahas tasunud.

16. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

17. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et toetust ei

nõuta tagasi sel põhjusel, et abihoonel puudub kasutusluba. Toetuse tagasinõudmise

põhjuseks on asjaolu, et investeeringut ei ole ellu viidud selleks ettenähtud tähtaja

jooksul. Lisaks eelnevale ei teavitanud toetuse saaja PRIA-t vastavalt määrusele

äriplaanis kavandatavast muudatusest. Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 1 kohaselt tuleb

äriplaanis tehtavaks muudatuseks taotleda eelnevalt PRIA nõusolekut.

18. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 55 p 1 b kohaselt piirduvad

investeeringute puhul abikõlblikud kulutused uute masinate ja seadmete ostmisega.

Erandina punktist b võivad liikmesriigid vaid mikroettevõtete väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (16) tähenduses kehtestada

põhjendatud juhtudel tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika kulud olla

abikõlblikud. Määrus nr 68 § 3 lg 3 kohaselt võib toetatavaks tegevuseks teatud

tingimustel olla kasutatud seadme ostmise kulu, kuid toetatav ei ole kasutatud masina

ostmise kulu. Kaubik ei ole seade, vaid masin. Toetuse määramisel ei pidanud PRIA

teadma kaubiku vanust. Juhul kui olekski võimalik lugeda kaubiku ostmist toetuse saaja

jaoks soodsamalt abikõlblikuks (loeme tehnikaks ja arvestame toetuse saaja õiguspärast

ootust), siis ei vasta investeeringuobjekti vanus ikkagi määruses sätestatule ja pole

seetõttu ka abikõlblik. Investeeringute teostamise tõendamiseks tuleb kuludokumentidena

esitada muu hulgas arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist

tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte. Kaubiku

eest on makstud sularahas. Sularahamaksed ei ole abikõlblikud.

19. Meetme põhimõttega ei ole kooskõlas, kui ettevõtja maksab saadud toetuse arvel

endale (või osade omanikele) või oma ettevõtte juhatusele palka või maksab toetuse

rahadest riiklikke makse (sotsiaalmaks jne), sest toetus on eelkõige suunatud ettevõtluse

arendamisele ja teadmiste suurendamisele ning ettevõtluskogemuste saamisele (määruse

seletuskirjast).

20. Kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud. Vajalikud arvandmed otsuses toodu

põhjenduste juurde on esitatud vaideotsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016 otsus tuleb jätta

muutmata ja OÜ Pärnamesi apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. Apellatsioonkaebuses leiab OÜ Pärnamesi jätkuvalt, et 2014. aasta alguses PRIA-

le esitatud kuluteatise ja dokumentide alusel saab järeldada, et kaebaja PRIA 5. detsembri

2011 otsuse nr 136/2694 alusel talle makstud 40 000 eurose toetuse arvel tehtud

kulutused on täies ulatuses abikõlblikud ja tõendatud ning isegi kui esineb väiksemaid

vastuolusid kehtivate nõuetega, on PRIA toetuse tagasinõudmisel jätnud kaalutlusõiguse

teostamata.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

23. Kaebaja ja vastustaja on eri meelt selles, kas kuluteatises märgitud abihoone

ehituse, kasutatud kaubiku soetamise ning palgakulu on toetusmeetme raames

abikõlblikud kulud.

24. Pooled ei vaidle selle üle, et kuna kaebaja taotles ja sai toetuse 2011. aastal, siis 8.

juuni 2010 põllumajandusministri määrusega vastu võetud „Põllumajandusliku

tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) § 4 p 2 kohaselt pidi OÜ Pärnamesi toetuse

taotlemisel äriplaanis näidatud tegevused ellu viima hiljemalt 31. detsembriks 2013.

Toetuse taotlemisel on OÜ Pärnamesi toetusega kavandatud investeeringutena nimetanud

mesilasperede, korpustarude, meekäitlusseadmete, mesilasemade kasvatamise seadmete,

kasutatud kaubiku ja merekonteinerite ostmise. Merekonteinereid soovis kaebaja kasutada lao- ja

mesinduspinnana.

Haldusmenetluse toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja loobus merekonteinerite soetamist

ning korraldas selle asemel abihoone ehitamise. Määruse nr 68 § 12 lg 2 p 1 kohast teavitust

äriplaani muutmisest kaebaja PRIA-le ei saatnud, mistõttu ei ole vastustaja äriplaani muudatust

ka heaks kiitnud. Abihoone ehitanud OÜ Consto on tööde kohta hinnapakkumise esitanud

15. jaanuaril 2014 ja arve 21. jaanuaril 2014. Vastuseks PRIA sellekohasele järelepärimisele on

kaebaja selgitanud, et abihoone ehitamine alles 2014. aasta alguses on seotud raskustega sobiva

ehitaja leidmisel 2013. aasta teisel poolel pärast seda, kui samal otstarbel kavandatud

tootmishoone ostmine ei õnnestunud. Kaebaja ei ole seejuures väitnud, et ehitamisega oleks

alustatud juba 2013. aastal. See ei ole ka eluliselt usutav, kuna OÜ Consto kanti äriregistrisse

alles 9. jaanuaril 2014 ja abihoone ehitusel teostatud tööde akt ning tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt on koostatud vastavalt 30. juunil ja 1. juulil 2014, kusjuures viimases on

aruandeperioodiks märgitud 15. jaanuar kuni 30. juuni 2014.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus eeltoodu alusel

põhjendatult tuvastanud, et kaebaja on rikkunud üheaegselt nii kavandatud

investeeringute elluviimise tähtaega kui jätnud äriplaanis nimetatud investeeringu

merekonteinerite ostmiseks teostamata. Õige on OÜ Pärnamesi väide, et PRIA on

haldusmenetluses olulist tähelepanu pööranud abihoone kasutusloa puudumisele. Samas

ei saa kaebajaga nõustuda nagu hinnanuks PRIA abihoone ehituskulu abikõlblikkust

ainuüksi kasutusloa puudumisele tuginedes. Vaidlustatud otsuses on PRIA üheselt

mõistetavalt märkinud, et toetuse tagasinõudmise selles osas tingib investeeringu

tegemise tähtaja rikkumine.

Ringkonnakohus nõustub, et isegi kui möönda, et abihoone ehitamise kulu nn asendab äriplaanis

nimetatud merekonteinerite ostmise kulu, ei ole kaebaja esile toonud selliseid argumente, mis

õigustaksid investeeringu tegemise tähtaja ületamise. Toetuse taotlemisel kinnitas kaebaja, et

teeb äriplaanis nimetatud investeeringud taotluse esitamise aastale järgneva kahe majandusaasta

jooksul. Seetõttu ei saanud tähtaega kaebajale üllatuslik olla ning kaebaja pidi sellega arvestama.

Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et otsustused investeeringu elluviimiseks sõltusid

kaebajast endast, kuna toetuse kogu summa maksti talle välja juba 2011. aasta lõpul. Arvestades

et kaebaja jättis täitmata kohustuse teavitada vastustajat äriplaani muutmisest ning ka hiljem ei

ole täpsemalt selgitanud, mida ta on teinud selleks, et teostada investeering kaheaastase tähtaja

jooksul, ei saa pidada õigusvastaseks PRIA seisukohta, et abihoone ehitamise kulu osas kuulub

kaebajale makstud toetus tagasinõudmisele määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ja § 4 p 2 alusel.

26. Samuti on vastustaja põhjendatult lugenud kaubiku soetamise kulu abikõlbmatuks.

Määruse nr 68 § 3 lg 3 sätestab, et toetatavaks tegevuseks võib olla kasutatud seadme ostmise

kulu, kui kasutatud seadme ostab taotleja, kes on komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ

asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 09.08.2008, lk 3–47), artikli

2 punkti 7 tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja, ja kui nimetatud seade

ei ole toodetud rohkem kui kolm aastat tagasi, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi

ning nimetatud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ega ole uue samaväärse seadme hinnaga

võrdne või sellest kõrgem.

Toodud norm lähtub vahetult Komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 55 lg-st 1, milles

sätestatakse, et investeeringute puhul piirduvad abikõlblikud kulutused a) kinnisvara ehitamise,

omandamise, sealhulgas rentimise või parendamisega; b) uute masinate ja seadmete (sh tarkvara)

ostmise või liisimisega; c) punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkuludega. Erandina

esimese lõike punktist b võivad liikmesriigid vaid mikroettevõtete, väikese ja keskmise

suurusega ettevõtete puhul komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (16) tähenduses kehtestada

põhjendatud juhtudel tingimused, mille kohaselt võivad kasutatud tehnika ostmise kulud olla

abikõlblikud.

Seega on määruse nr 68 § 3 lg-ga 3 kehtestatud siseriiklik erand Komisjoni määruse

nr 1974/2006 art 55 lg 1 punkti b suhtes, millega siiski loetakse abikõlblikuks ka kuni kolme

aasta vanuste seadmete soetamise kulu.

27. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sõltumata sellest, et põhjendatud võib

olla kaebaja äriplaanis nimetatud kaubiku liigitamine masinaks, mitte seadmeks

Komisjoni määruse nr 1974/2006 art 55 lg 1 p b ja määruse nr 68 § 3 lg 3 tähenduses,

tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et kaubiku soetamise kulu kvalifitseerub abikõlblikuna

olukorras, kus PRIA toetuse taotluse rahuldamisel aktsepteeris kaebaja äriplaanis

nimetatud investeeringu tegemist toetatava tegevusena. Äriplaani aktsepteerimisega

vastustaja vähemalt möönis, et kaubiku soetamine toetuse arvel on lubatav määruse nr 68

§ 3 lg 3 alusel.

28. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et seetõttu tuleb

kaubiku soetamise kulu pidada abikõlblikuks sõltumata soetatud kaubiku vanusest. Kuna

määrus nr 68 § 3 lg 3 näeb ette erandi Komisjoni määruse nr 1974/2006 art 55 lg 1 p-ga b

kehtestatud reeglist, et abikõlblik on üksnes uute masinate ja seadmete soetamise kulu,

siis kaebaja äriplaani aktsepteerimise kaudu ei saanud kaebajal siiski tekkida ootust, et

abikõlblik on kuitahes vana sõiduki soetamine.

29. Kaebaja enda 4. novembril 2014 vastustajale esitatud selgituse kohaselt oli

kaubiku vanuseks selle ostmise ajal oli kolm aastat, kuus kuud ja neliteist päeva.

Vastavalt on kaubiku soetamine vastuolus abikõlblikkuse objektiivse kriteeriumiga ning

PRIA-l puudus alus kulu abikõlblikuks lugemiseks.

30. Ringkonnakohus nõustub siinjuures halduskohtu seisukohaga, et abikõlblikuna

saab arvesse võtta üksnes sularahata arveldusega tehtud kulutusi. Määruse nr 68 § 13 lg 2

p-s 2 nimetatud maksekorralduse või arvelduskonto väljavõttena ei saa mõista

sularahamakse kviitungit või sularaha üleandmise tõendavat muud dokumenti

31. Nõustuda ei saa vastustajaga selles, et põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetuse raames ei saa palgakulu mingil juhul olla abikõlblik kulu.

Määruse nr 68 § 4 p 1 järgi peab toetuse taotlemisel esitatud äriplaanist selguma, et

põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud investeeringute

rahaline maht kokku peab olema vähemalt 50% taotletava toetuse mahust. Määruse nr 68

§ 3 lg-s 5 on sätestatud, et äriplaanis kavandatavad tegevused ei tohi olla vastuolus

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71. Viimane omakorda näeb ette, et

kulutuste abikõlblikkuse eeskirjad sätestatakse riiklikul tasandil vastavalt teatavate

maaelu arengu meetmete jaoks sätestatud eritingimustele. EAFRD toetuste osas ei ole

abikõlblikud a) käibemaks, välja arvatud tagastamatu käibemaks; b) võlaintress; ja c)

maaost, mille maksumus ületab 10 % kõikidest asjaomase tegevuse abikõlblikest

kulutustest.

Eesti seisriiklikust õiguses ei ole sätestatud täiendavaid abikõlblikkuse kriteeriume kõnealuse

toetuse liigi kohta. Seetõttu ei saa välistada, et määruse nr 68 § 4 p-s 1 toodud 50% nõude

täitmisel võib ülejäänud osas olla abikõlblikuks ka palgakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on

selles osas tegemist vastustaja kaalutlusotsusega, kus tuleb hinnata kulu majanduslikku

otstarbekust ja vajalikkust toetuse eesmärgi saavutamiseks, ühes toetusraha otstarbeka ja

säästliku kasutamise hindamisega (määruse nr 68 § 3 lg 2). Kõne alla võib tulla näiteks ettevõtte

arendamiseks vajaliku tegevuse teostamine palgatööjõudu kasutades, kui see on otstarbekam

sama tulemuse saavutamiseks muu tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise kaudu.

32. Käesoleval juhul ei ole kaebaja äriplaanis ette näinud toetuse kasutamist

palgakulu kandmiseks. Samuti ei ole OÜ Pärnamesi teavitanud vastustajat sellisest

kavatsusest ega saanud selleks heakskiitu. Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisele

eelnenud haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole kaebaja esile toonud, mis

eesmärgi saavutamiseks konkreetne kulutus tehti või miks oli see eesmärgi saavutamiseks

otstarbekam viis.

Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et PRIA on vaidlusaluse palgakulu

mitteabikõlblikuks lugemisel tuginenud ebakohasele põhjendusele, kuid see ei too kaasa

kaevatava otsuse tühistamist nimetatud osas, kuna ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kujunenud olukorras ei ole PRIA-l võimalik teha teistsugust otsust.

33. Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006 art 31 p 1 kohaselt arvutatakse väljamaksed

selle põhjal, mis leitakse olevat abikõlblik, kusjuures toetuse summa vähendamise

aluseks on abikõlblikkuse kontrollimisel ilmnenud andmed. Vähendamist ei rakendata,

kui toetusesaaja suudab näidata, et ta ei ole süüdi mitteabikõlblike summade kaasamisel.

Järelkontrolli käigus avastatud mitteabikõlblikele kuludele kohaldatakse vähendamist

mutatis mutandis.

Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 näeb sarnaselt ette toetuse saaja kohustuste maksta toetusraha PRIA

nõudmisel osaliselt tagasi, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud määruse nr 68 § 4 p-des 1, 2 ja 5

sätestatud nõuded. Määruse nr 68 § 4 p 2 omakorda seob toetuse kasutamise äriplaanis

kavandatud tegevuste elluviimisega. Seega äriplaanis kavandamata tegevuse kulu ei ole

abikõlblik, isegi kui tegemist ei ole investeeringuga. Vastavalt on toetuse tagasinõudmine selles

osa põhjendatud, kui taotleja ei tõenda, et ta ei ole süüdi mitteabikõlblike kulude kaasamisel.

Käesoleval juhul ei ole OÜ Pärnamesi seda suutnud.

34. Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheidete ja halduskohtu seisukohtadega

vastustaja haldusmenetluse läbiviimise ja põhjendamisekohustuse täitmise kohta.

Sarnaselt halduskohtuga tuleb aga asuda seisukohale, et menetluslikud minetused ei anna

alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et kaebaja ei

oleks saanud haldusmenetluses esitada seisukohta ja tõendeid asja otsustamiseks oluliste

asjaolude kohta või haldusakti põhjenduste puudulikkus oleks tegelikult takistanud

kaebeõiguse teostamist. Kaebajat koormava otsustus on asjas kogutud materjalide pinnal

kontrollitav. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et vastustaja ei oleks saanud teistsugust

otsustust teha, siis ei too ka vastustaja osaliselt ebakohastele põhjendustele tuginemine

kaasa kaebuse rahuldamist.

35. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2016 otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

36. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt