2-14-62440/52 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

2-14-62440

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Rapla kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

23.november 2016, Pärnu

Tsiviilasja number

2-14-62440

Tsiviilasi

G. K. hagi xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks;

tsiviilasja hind 6480 eurot

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja: G. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: A. K. (e-post: xxx)

Kostja: xx Xxxxxx Xxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, asukoht

Xxxxxx x, xxxxx xxxxx, e-post: xxx), seaduslik esindaja M. L.

(e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata G. K. hagi Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx vastu xxxxxxxxxxxxx

poolt liikmete nimel tegutsedes ja volitusi ületades rahalise kohustuse võtmisega hagejale

tekitatud kahju 2789,64 eurot ja ehitusseaduse nõuete rikkumisega hageja korterile tekitatud

kahjustuste kõrvaldamise eeldatavast maksumusest 3210,36 eurot hüvitmiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja G. K. kanda. Kohus määrab tsiviilasja kõigi menetluskulude

suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK, HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. G. K. esitas 11.12.2014 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagiavalduse Xxxxxxxxxxxxx

Xxxxxx Xxxxxxx, M. L., M. N.i ja E.-E. A. vastu kahju hüvitamiseks ühes taotlusega tõendite

kogumiseks.

2. Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2016 määrusega tühistas Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja)

14.08.2015 otsuse ja saatis G. K. hagi xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Sama kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohus jättis läbi

vaatamata G. K. hagi M. L., M. N.i ja E.-E. A. vastu kahju hüvitamiseks. Tallinna

Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Seega praegu on tsiviilasjas 2-14-62440 maakohtu

menetluses üksnes G. K. kahjuhüvitamise nõue xx Xxxxxx Xxxxxxx vastu.

3. Asja menetlenud kohtuniku I. Saare haigestumise tõttu anti asja menetlus 17.05.2016 üle

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtunikule H. Käpale. 19.05.2016 määrusega kohus jättis

hagi käiguta ning kohustas hagejat ringkonnakohtu otsuses antud juhiste kohaselt kahju

hüvitamise nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid täpsustama.

4. 09.06.2016 saabus kohtule G. K. uuendatud hagiavalduse tekst Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx

Xxxxxxx vastu kahju hüvitamiseks summas 6000 eurot. Hageja tuletab meelde, et tema nõuded

2-14-62440

tulenevad kostja poolt 2007 – 2010 korraldatud ebaseaduslikest ehitustöödest, nende

finantseerimiseks seadust rikkudes võetud krediidist ning ehitustöödega hageja korteriomandile

(korter xx) tekitatud kahjustustest. Hageja märgib, et kohtumenetluses ei ole poolte vahel

vaidlust selles, et korterelamu Xxxxxx x fassaadi soojustamise jm ehitustööd teostas OÜ

Xxxxxx, kes sõlmis kostjaga töövõtulepingu.

5. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahjuüvitis 6000 eurot, mõista kostjalt välja viivis VÕS §

94 lg 1 sätestatud määras kohtu poolt väljamõistetud kahjuhüvitise maksmisega viivitamise

korral kuni selle tasumiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis

VÕS § menetluskuludelt 94 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi terviktekstis esitatud nõuetega

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt 6380 eurot, millelt nõutav riigilõiv on 425

eurot. G. K. on selles summas riigilõivu tasunud juba esialgse hagi esitamisel.

6. Hagiavalduse kohaselt koosneb kahjunõude summa kahest osast: a) korteriomandi seaduse

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 2789,64 eurot ning b) ehitusseaduse nõuete

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue 3210,36 eurot.

6.1. Korteriomandi seaduse rikkumisest tulenev nõue.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomandi seaduse § 17 lg-t 1: 21.04.2009 korteriomanike

üldkoosoleku protokolli ja otsuse punkti 2.1. kohaselt on otsustatud ehitusööde finantseerimiseks

sõlmida laenuleping AS-iga Swedbank summas 875 400 kroon. Protokollist ei nähtu, et juhatusel

oleks olnud volitused sõlmida töövõtjaga OÜ Xxxxxx 1404.2009 ehitusleping nr 5 või et

juhatusel oleksid olnud volitused sõlmida töövõtuleping 2007.aastal – 17.12.2007 on KÜ

alustanud OÜ-le Xxxxxx maksete tegemist ilma igasuguse korteriomanike nõusolekuta.

Kostja sõlms14.05.2009 laenulepingu nr 09-04012-Ji AS-iga Swedbank summas 55 948,25

eurot (intress 7,055% esimesel viiel aastal, hiljem 6 kuu euribor + 4,4%). Samas ehitajale OÜ-

le Xxxxxx on xx juhatus teostanud makseid ilma selleks korteriomanike nõusolekut ja otsust

omamata summas 112 069,58 eurot (1 753 508 krooni). Seega on xx juhatus kulutanud

korteriomanike vara ilma selleks volitusi omamata ja KOS sätteid rikkudes summas 56 121,33

eurot (=112 069,58 – 55 948,25). Hageja leiab, et selles summas on xx tekitanud hagejale ja

teistele ühistu liikmetele kahju. Ehitisregistris Xxxxxx x, xxxxxx asuva korterelamu suletud

netopinna 1954 m2 ja üldkasutatavat pinna 433,1 m2 alusel tuletab hageja korteriomandite

reaalosade kogupinna 1520 m2. Üldkoosoleku protokolli punkti 2.3 järgi jagatakse korterelamu

remondi maksumus korteri üldpinna ruutmeetri arvestuse järgi, hageja korteri nr 23 pindala on

75,6 m2, seega hageja osa xx poolt üldkoosoleku otsuses kokkulepitut rikkudes tehtud kuludest

on seega 2789,64 eurot (= 56 121,33 €/1520,90 m2*75,6 m2).

Lisaks hageja märgib, et 21.04.2009 üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja seega õigustühine:

koosolekul osalejate nimekiri on hiljem panga ja kohtu jaoks fabritseeritud ning sellel olevad

allkirjad

võltsitud,

2009.a

ei

kasutatud

koosoleku

protokolli

lisana

osavõtjate

nimekirja/registreerimise lehte; nimekirjas puudub koosolekul tegelikult osalenud hageja allkiri,

osalejateks on märgitud korteriomanikud, kes tegelikult üldkoosolekul ei osalenud ning

nimekirjas märgitud volitusi ei ole ilmselt olemas, sest hagejale neid ei ole esitatud ega näidatud.

Seega ei ole reaalselt võimalik, et 25-st korteriomanikust osales koosolekul 23 omanikku ning

et nad hääletasid protokollis kajastatud otsuste poolt. Protokolli võltsimise ja korteriomanike või

nende esindajate tegelikku koosolekult puudumise tõendamiseks taotleb hageja üle kuulata 9

tunnistajat. Hageja taotleb 21.04.2009 korteriomanike üldkoosoleku võltsitud ja seetõttu

õigustühist protokolli asjas tõendina mitte arvestada.

6.2. Ehitusseaduse nõuete rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

Hageja märgib, et varasemad pöördumised kostja poole ehitustööde dokumentatsiooni

saamiseks tulemust ei andnud, kuid kohus rahuldas hageja taotluse ja nõudis AS-ilt Swedbank

välja OÜ-ga Xxxxxx sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud ehitustööde dokumentatsiooni.

Hageja leiab, et sellest faktist tulenevalt on kostja poolne seaduserikkumine vaieldamatu. Hageja

arvates ilmneb dokumentidest üheselt, et teostatud ehitustööde käigus on jämedalt rikutud

ehitustööde dokumenteerimise nõudeid: puuduvad nii projekt, ehitus- kui kasutusluba. Puudub

2-14-62440

igasugune dokumentatsioon ehitustööde teostamise, kasutatud materjalide ning ehitusnõuete

täitmise kohta. xx, tegutsedes oma liikmete nimel ja kulul, on jämedalt rikkunud ehitustööde

tellijale kui ehitise omanikule tulenevaid nõudeid, sh kohustust tagada omanikujärelevalve

teostamine. Ainuüksi juba nende seadusest tulenevate kohustuste täitmine oleks võimaldanud

vältida ehitaja poolt toime pandud seaduserikkumised ja neist tuleneva kahju hagejale ning

teistele xx liikmetele. xx, tegutesedes oma liikmete poolt valitud juahtuse kaudu, on üles

näidanud tavatut hoolimatust ja hooletust. Kostja on eiranud elementaarseid ehitusseaduse

nõudeid, samuti KOS § 17 lg 1 nõudeid ning ületanud xx liikmete poolt üldkoosoleku otsusega

xx-le antud volitusi (võttes liikmete nimel rahalisi kohustusi, mida xx liikmed ei ole soovinud

ega lubanud). Xx poolne seaduse rikkumine on seega ilmselge.

Tõsine viga ja eksimus ning korertiomanike raha kuritarvitamine on xx juhatuse liikmete otsus

telllida hoone soojustamistööd läbimõtlemata, ekspertiisita ja ilma projektita. Nii ei ole

ehitustöödega soovitud efekti saavutatud. xx juhatuse liikmed on sellise mõtlematu tegevusega

eksinud kõige elementaarsemate ning levinud tõdede vastu – nt ebapiisava soojustuse

kasutamine, ventilatsiooni nõuete rikkumine, hoone soojustus tuleb lahendada terviklikult.

Nende rikkumistega on xx tekitanud oma liikmetele, sh hagejale, kahju. Hageja poolt kohtule

esitatud asjatundja arvamus ehitusnõuete rikkumise ja seeläbi hoonele ning hageja korterile

tekitatud kahjustuste asjus, mille järgi on tööde teostamisel rikutud mitmeid ehitustehnilisi

nõudeid, mille tõttu on saanud kannatada mh korterite sisekliima ning tekitatud kahju

korteriomanikele:

-

Soojustusmaterjali valik peab vastama renoveeritava hoone eripäradele ning projektile,

mitte olema juhuslik nagu praegusel juhul. Igasuguste välispiirete soojustuse korral

muutub sisekliima hoones ja õhuliikumise vajadus on pratamatus, muidu läheb kõik

hallitama.

-

Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb järgida vastavaid juhiseid, et vältida ebatihedat

kinnitamist ja külmasildasid;

-

Soojustamiseks tuleb kasutada materjale, mille soojafüüsikalised näitajad sobivad kokku

piirete põhimaterjalidega;

-

Olmaniiskuse läbilaskvus välispiirdes peab suurenema välispiirde külmema pinna poole;

-

Otsesed külasillad on ka paneelides arvates katuseääre plekkidest;

-

Ei ole tõendeid, et nimetatud ja teisiti nõudeid oleks ehitustööde läbiviimisel järgitud.

Seetõttu tekib niiskus soojustuse ja välispiirde vahele ning hagjea korteri aknad

niiskuvad.

-

Xxxxxx x korterelamu on ehitatud gaaspaneel konstruktsioonile, mille ehitusmaterjal on

poorne ja urbse omadusga. See tähendab, et sellesse imendusb kergelt elamu sisekliimas

tekkiv niiskus. Kui katta välissein ühesuguste mittehingava materjaliga, jääb soe ja niiske

õhk peatuma seinakonstruktsiooni. Vahtpolüstürool ja gaaspaneel on liiga suurte

erinevustega soojapidavus ja õhu läbilaske/hingamise näitajate poolest, võrreldes

samastes olukordades tavaliselt kastutatava raudbetooniga.

Hageja viitab eksperdi kinnitusele, et nõuetele mittevastavate ehitustööde protsessi ja

ehitusvigade tulemusel on rikutud korterite, sh hageja korteri sisekliima – kadunud on elupinna

ventilatsioon ja nn „loomulik hingamine“, mille tulemusena akende pindadele kondenseerub

vesi, liigniiskus ja hoone fassaadi väär soojustamine on tekitanud korteri seintel vohava tervisele

ohtliku hallituse. Seega, lisaks otsesele varalisele kahjule, on kostja oma rikkumistega loonud

ohu ka hageja tervisele.

Hageja korteris tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tuleb minimaalselt teha järgmised

ehitustööd: asendada neli niiskusest ja hallitusest kahjustunud akent ning aknalauda koos

kahjustunud aknapalede remondiga (krohvimine, kipsitööd, pahteldamine, värvimine). Tuleb

välja töötada ja teostada korterile uus õhutamise lahendus (nn freshklapidega aknad või

ventilatsiooni avaus läbi seina vms lahendus). Hagejal puuduvad vahendid selliste remonttööde

teostamiseks, kuid intenetis aknatootjate kohta tehtud päringute järgi hindab hageja ühe akna

2-14-62440

maksumuseks kuni 500 eurot, lisanduvad paigaldustööde maksumus, aknapalede remont,

ventilatsiooni lahenduse väljatöötamine ja teostamine. Kogu remonttöödest tulenev kulu võib

küündida 5000 euroni, millest hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega 3210,36 euro tasumist.

Väljatoodud asjaolusid – korterelamu fassaaditöid tehti mittenõuetekohaselt, hageja korteris

ilnesid kirjeldatud kahjustused peale fassaaditööde teostamist – saab hageja tõendada tunnistaja

ütlustega, tunnistjaaks on hageja kohal elav naaber, kellel samuti on oma korteriga pärast

fassaadiööde teostamist ilmnenud sarnased probleemid – aknaplekid on kaldega akna poole,

sadeveed ja sulav lumi tuleb korterisse ja koguneb radiaatori ala vesi jookseb soojustuse ja

välisseina vahele, mis põhjustab omakorda seintel hallituse teket.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hageja 09.06.2016 hagiavalduse terviktekstiga, leiab, et hagi tuleb jätta läbi

vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt kohus

võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust; kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

8. Kohus 19.05.2016 määrusega hagi käiguta jätmisel kohustas hagejat oma nõuet ja selle aluseks

olevaid asjaolusid täpsustama ning tõendama. Eelkõige tuli hagejal konkreetselt välja tuua,

millised kahjustused kostja korteris tekkisid ja millal, mis on see xxxxxxxxxxxxx tegu või

tegevusetus, mille tõttu kostja korteris kahjustused tekkisid ning kui suur on kahjustuste

parandamise kulu.

Kohus selgitas hagejale, et ringkonnakohtu 26.02.2016 kohtuotsuse punktis 55 selgituste järgi

saab hagis esitatud asjaoludel olla hageja kahjuks hageja korteriomandis kostja tegevuse või

tegevusetuse tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus. Ringkonnakohus osutas, et

hagejal on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohustus tõendada kostja I kohustuste rikkumine,

hagejale tekitatud kahju ning põhjuslik seos kostja I rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.

9. Hageja väidetel on kostja tekitanud hagejale kahju korteriomandiseaduse (KOS) § 17 lg 1

rikkumisega, võttes rahalisi kohustusi volitusi ületades ja liikmete vastavat otsuseta. KOS § 17

lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse ja korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega

tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Sellest sättest ei tulene

xxxxxxxxxxxxxle kohustusi, mille rikkumisega oleks võimalik hagejale kahju tekitada.

10. Hageja leiab, et xx juhatus on 56 121,33 euro ulatuses kulutanud korteriomanike vara ilma

selleks volitusi omamata ja KOS sätteid rikkudes. Sisuliselt tugineb hageja 2789,64 euro suurune

kahjunõue kostja ja OÜ Xxxxxx vahelise töövõtulepingu täitmisele kostja poolt (juhatuse

liikmete kaudu) – hageja kahjusumma arvestus lähtub kostja poolt OÜ-le Xxxxxx

töövõtulepingu alusel tasutud summast. Isegi kui eeldada, et õige on hageja väide 21.04.2009

üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ning 56 121,33 euro tasumise kohta üldkoosoleku otsust ei

olnud, ei saa sellel alusel olla xxxxxxxxxxxxx liikmel (sh hagejal) kahju hüvitamise nõuet

xxxxxxxxxxxxx vastu.

11. Xxxxxxxxxxxxx seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi xxxxxxxxxxxxx on korteriomandiseaduses

sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite

eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja xxxxxxxxxxxxx

liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 6 lg 1 sätestab, et xxxxxxxxxxxxx kui

mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara.

Xxxxxxxxxxxxx vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja

muudest laekumistest. Seega ühistule tehtud maksetest (muu hulgas liikmete poolt tehtud

sihtotstarbelised maksed remondifondi, haldus- või majandamiskuludeks jms) kogunenud vara

on xxxxxxxxxxxxx, mitte enam selle liikmete vara. Ühistu rahaliste vahendite kasutamine ilma

õigusliku aluseta (üldkoosoleku volituseta) kahjustab seega xxxxxxxxxxxxxt.

2-14-62440

12. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-test 2 ja 5, § 34 lg–st 2 korraldab

xxxxxxxxxxxxx kui juriidilise isiku igapäevast majandustegevust ning teeb xxxxxxxxxxxxx

nimel tehinguid ja toiminguid juhatus. Juhatuse liikmeteks saavad olla ainult füüsilised isikud

(TsÜS § 31 lg 7). Samuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg 1 sätestab, et

mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab.

Ka hageja ise märgib, et just xx juhatus on kulutanud korteriomanike vara ilma selleks volitusi

omamata. Seega hagis esile toodud asjaoludel (tööde tellimine ja nende eest tasumine

üldkoosoleku vastava otsuseta) võib olla tegemist xxxxxxxxxxxxx juhatuse liikmete poolt oma

kohustuste rikkumisega ja sellega võib olla tekkinud kahju xxxxxxxxxxxxxle, mitte hagejale.

13. Juhatuse

liike(te)

poolt

oma

kohustuste

rikkumisega

xxxxxxxxxxxxxle

(mittetulundusühingule) tekitatud kahju hüvitamist ei saa aga nõuda xxxxxxxxxxxxx liige, vaid

korterühistu ise: juhatuse liikme vastutust reguleeriva MTÜS § 32 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed,

kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud

kahju hüvitamise eest solidaarselt. Maakohus ja ringkonnakohus on selles tsiviilasjas juba

varasemates lahendites selgitanud, et hageja ei ole xxxxxxxxxxxxx võlausaldajaks, kellel oleks

õigus nõuda juhatuse liikmetelt xxxxxxxxxxxxxle tekitatud kahju hüvitamist MTÜS § 32 lg 4

alusel.

Seega hagejal ei saa olla xxxxxxxxxxxxx raha väidetavalt üldkoosoleku otsuseta kulutamisest

tulenevat kahju hüvitamise nõuet xxxxxxxxxxxxx vastu ning hageja nõue summas 2789,64 eurot

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus jätab hagi selles osas

läbi vaatamata.

14. Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata põhistanud ega konkreetsete asjaoludega

sisustanud ka xxxxxxxxxxxxx vastu suunatud kahjunõuet seoses hageja korteris väidetavalt

tekkinud kahjustustega. Hagiavalduses hageja leiab, et tema korteris kahjustuste tekkimise

põhjuseks on: 1) ehitustehniliste nõuete rikkumine korterelamu fassaaditööde teostamisel ning

2) ehitusseadusest tulenevate nõuete (ehitustööde dokumenteerimine ja omanikujärelevalve

tagamine) rikkumine.

Lisaks viitab hageja ka korterile tekkinud kahjustuste hüvitamise nõude puhul xxxxxxxxxxxxx

poolse rikkumisena korteriomanike (sh hageja) varaga ja volitustega äärmiselt hooletule

ümberkäimisele, mille osas kohus jääb käesoleva määruse punktides 11.-13. avaldatud

seisukohtade juurde, et korteriomanike poolt tehtud maksed muutuvad ühistu varaks ning raha

võimaliku väära kasutamisega võib tekkida kahju ja selle hüvitamise nõudmise õigus

xxxxxxxxxxxxxle, mitte ühistu liikmetele.

15. Hageja väited korteri kahjustuste kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Hageja nimetab

enda korteri kahjustustena konkreetselt üksnes niiskunud ja hallitanud aknaid ning muutunud

sisekliimat, kahjusumma kujunemist põhjendab hageja interneti otsingutest saadud andmetega

(otsingute tulemusi ei ole hageja kohtule esitanud). Hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata

selgelt välja toonud, millised konkreetsed kahjustused ja millal konkreetselt tema korteris

tekkisid, ringkonnakohtu ja maakohtu selgitustele vaatamata ei ole kahjustuste olemasolu kohta

ega kahjustuste ja fassaaditööde põhjusliku seose kohta nimetatud ega esitatud asjakohaseid

tõendeid.

16. Kohus möönab, et hagi läbivaatamata jätmisel kohus lähtub ainult hagiavalduses esitatud

asjaoludest ega hinda tõendeid. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ilmselt asjakohane ei

ole kahjustuste olemasolu ja tekkimise põhjuste tõendamine tunnistaja ütlustega. Hageja

taotlusest tunnistaja ülekuulamiseks saab järeldada, et hageja arvates on tema korteri kahjustuste

põhjuseks see, et aknaplekid on kaldega akna poole, sadeveed ja sulav lumi tuleb korterisse ja

koguneb radiaatori alla, vesi jookseb soojustuse ja välisseina vahele, mis põhjustab omakorda

seintel hallituse teket. Hageja ei ole nimetanud ega esitatud ühtegi tõendit, peale tunnistaja

ülekuulamise taotluse, millega ta soovib selliste kahjustuste olemasolu ja väidetavalt kahju

tekitanud asjaolusid (aknapleki kalded) tõendada. Asjaolude tõendamise ning, arvestades

2-14-62440

menetluse kestust ja kostja vastuväiteid, koos hagi terviktekstiga tõendite esitamise vajadust

selgitas kohus hagejale 18.05.2016 määruses.

17. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Constructin Expert OÜ ehitusekspertiisiarvamuse nr

1009/20 tiitellehe andmetel on ekspertiis teostatud välisfassaadi renoveerimise perioodil ning

ekspertiisi eesmärgiks on olnud „elamu kasutamisest ja mõjutavatest looduslikest tingimustest

tulenenud füüsikalise kulumise tehnilise-ekspluatatsiooni omaduste halvenemise hindamine.

Füüsilise kulumisega elamu amortisatsiooni kasutuskõlblikkuse taastamise ekspertiisiarvamus

kapitaalremondiks. Korterelamu põhikonstruktsioonide tegeliku seisukorra hindamine ja

arvamus.“ Seega ekspertiisi eesmärk ei olnud hageja korteris niiskus- ja hallituskahjustuste

olemasolu ega kahjustuste tekkimise tegeliku põhjuse kindlakstegemine.

Ekspertiisiaktis ei ole märgitud selle vormistamise aega, kuid akti lisadena on nimetatud

digifotod ehitusperioodil 08.2007 – 12.2010. Ka hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded

kostja poolt 207 – 2010 korraldatud ehitustöödest. Samas hageja väidetel tekkisid tema korteris

kahjustused pärast fassaaditööde teostamist. Ekspertiisiaktile lisatud fotodest viimased (fotod

akendest) kannavad kuupäeva 01.05.2009. Toimikus on ka Xxxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx

kortermaja remondi vaegtööde nimekiri, millest nähtuvalt oli tööde parandamise tähtpäev

fotodest hilisem kuupäev - 03.05.2009. Tööde vastuvõtuaktidest (aktid 05.06.09, 29.06.2009

kuupäevadega, I kd, lk 128, 130) nähtuvalt jätkusid tööd ka hiljem. Sellest saab järeldada, et

ekspertiisiakti tegemise ajaga võrreldes on olukord muutunud.

Lisaks järeldub fotodel näidatud kuupäevadest ning fotodele lisatud selgitustest, et fotod on

teinud isik, kes on pea igapäevaselt viibinud maja juures ja jälginud tööde tegemist pidevalt.

Näiteks ekspertiisiakti lisa 1 (I kd, lk 154 pöördel) on foto juurde märgitud selgitused

ehitusettevõtja probleemidest, majas peetud erakorralistel koosolekutel räägitust ja vastuvõetud

otsustest, viidatud on kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-08-72631. Eksperthinnangu koostajal

tööde selliseks jälgimiseks ja ühistu üldkoosolekutel osalemiseks aega ega vajadust ei olnud,

arvestades eksperdile esitatud ülesannet.

18. Ekspertiisiaktile lisatud fotodel on peamiselt pildistatud hoonet väljastpoolt. Ainsad fotod

siseruumidest on ekspertiisiakti lisas 6 ning nendel on näha üksnes niisked aknaklaasid (puudub

selgitus, millise ruumi aknad need on), loik aknalaual ning tumedamad jäljed aknapaledel

(võivad olla hallitusjäljed). Seejuures ei ole ekspertiisiaktis (ega hagiavalduse terviktekstis)

kirjeldatud hageja korteri olustikku fotode tegemise ajal: milline oli hageja korteri temperatuur

fotode tegemise ajal, kas on välistatud, et aknaklaasile kondenseerunud ja aknalauale valgunud

niiskus on tekkinud hageja enda tegevuse(tuse) tõttu.

I kd, lk 194 pöördel on foto juures paljasõnaline märkus, et ehitamise tagajärjel rikuti korterite

sisekliima, kuid ekspert ei ole aktis analüüsinud niiskuse ja hallituse tekkimise põhjuseid

konkreetselt hageja korteris (see ei olnud ka ekspertiisi eesmärk).

19. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja ei ole põhistanud kahju tekkimist. Asjas

puuduvad konkreetsed andmed hageja korteri tegeliku seisukorra ja kahjustuste olemasolu kohta

üldse. Hageja ei ole nimetanud ega esitanud asjakohaseid tõendeid, mis tõendaksid tema korteri

kahjustumist kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2016 kohtuotsuse punktis 52. selgitas, et kostja vastutuse

aluseks võib olla maja haldava xxxxxxxxxxxxx tegevusetus, sh välispiirete korrasoleku

kontrollimine, parandustööde korraldamata jätmine või ka näiteks selleks vajalike otsuste

tegemata jätmine, mille tõttu on hageja korteriomandile tekkinud kahjustused.

Hageja ka nõude täpsustamisel ringkonnakohtu viidatud asjaolusid välja ei too ega tugine sellele,

et kostja on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. Hageja ei ole ka

konkretiseerinud, mis on see kostja tegu või tegevusetus, mis hageja korterile väidetavalt

kahjustusi põhjustas. Hageja jätkuvalt tugineb ehitustööde aegsetele, ehitusseadusest ja

töövõtulepingust kostjale tulenevate tellija kohustuste rikkumisele. Hageja ei ole põhjendanud,

kuidas see, et xxxxxxxxxxxxx väidetavalt on ehitusseadusest või töövõtulepingust tellijale

2-14-62440

tulenevaid kohustusi rikkudes jätnud dokumenteerimata tehtud tööd ja kasutatud materjalid ning

ei ole teostanud omanikujärelevalvet, on põhjustanud hageja korteris kahjustusi.

Hageja jätkuvalt püüab kahju tekkimist põhjendada eelkõige juhatuse liikmete poolt ehitustööde

tellimise ja rahastamise mitteõiguspärasusega. Ka korteri väidetavate kahjustuste tekkimise

põhjendamisel viitab hageja taas kostja juhatuse poolt liikmete volituseta tegutsemisele,

xxxxxxxxxxxxx kui töövõtulepingus tellija poolt õiguskaitsevahendite (leppetrahvi nõudmine)

kasutamata jätmisele ja tellija kohustuste täitmata jätmisele, leides, et selle tõttu sai ehitaja

rikkuda oma kohustusi ilma sanktsioonideta.

20. Hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise kohustus on hagejal. Erinevate

kohtukoosseisude selgitustele vaatamata ei ole hageja selles asjas põhistanud kahju olemasolu

ega kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusi. Korteri kahjustamise hüvitamise

nõude on hageja esitanud kohtu nõudmisel pärast seda, kui kohtud esialgses hagis nimetatud

alustel kahjunõude välistasid ning viitasid, et hagejal võib olla kahjunõue seoses korteri

kahjustamisega, kahju suurus on tuletatud arvutuslikult ja soovitud kahjusumma on kunstlikult

sisustatud. Hagiavalduses välja toodud asjaoludel: korterelamu fassaaditöid tegi OÜ Xxxxxx,

fassaaditöid tehti mittenõuetekohaselt ja hageja korteris ilmnesid peale fassaaditööde teostamist

kahjustused – ei piisa kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt

hageja arvutas kahjusumma lähtudes sellest, et kahjustuste kõrvaldamiseks tuleb niiskusest ja

hallitusest kahjustunud 4 plastakent välja vahetada ja teha sellega seonduvalt aknapalede

viimistlustööd. Eelduslikult on nii klaas- kui plastpind niiskuskindlad ning väited plastakende

kahjustumisest ei ole eluliselt usutavad. Niiskuse tagajärjel tekkinud hallituse tõttu akna

kahjustumine on pikemaajaline protsess ning on võimalik üksnes siis, kui aknad on pikemat aega

puhastamata.

Hagiavaldusest läbivalt nähtub, et hagi esitamine peamine alus oli hageja rahulolematus

xxxxxxxxxxxxx juhtimisega ja selle tegevuse korraldamisega ning rahade kasutamisega. Neid

probleeme ei ole hagejal võimalik lahendada xxxxxxxxxxxxx vastu kahjuhüvitamise nõuete

esitamisega. Ühistu liige osaleb ühistu majandustegevuse planeerimises ja korraldamises

eelkõige üldkoosolekul osalemise ning hääletamise kaudu. Üldkoosolek teostab järelevalvet ka

juhatuse tegevuse ja ühistu varade kasutamise üle. Üldkoosoleku ja juhatuse otsused on seaduses

ettenähtud korras vaidlustatavad.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 punktist 2, kohus jätab läbi vaatamata ka hageja

nõude mõista xxxxxxxxxxxxxlt välja 3210,36 eurot hageja korteris tekitatud kahjustuste

kõrvaldamiseks.

21. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis

kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja

kanda. Kostjate M. L., M. N.i ja E.-E.A. menetluskulud on Tallinna Ringkonnakohus jätnud

samuti G. K. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS §-s 177

sätestatud korras pärast käesoleva määruse jõustumist.

22. Hagi läbivaatamata jätmise korral on hagejal õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu

tagastamist TsMs § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata eelnevas

kohtuastmes tasutud riigilõivu ehk hageja ei saa tagasi taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõudeõigus 31.12.2016,

kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/