3-14-51540/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24.11.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-51540 Haldusasi Danel Parmase kaebus Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.11.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Danel Parmase apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Danel Parmas Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Danel Parmase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.11.2015. a otsus muutmata. 1. 2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 27.12.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati „Tartu Vangla kodukord“, mille p 16.9 sätestas kinnipeetavale kauplusest ühe ostukorra kohta maksimaalsed sisseostude kogused. Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 nägi ette piirangu, mille kohaselt on kinnipeetaval lubatud ühe ostukorra ajal osta kauplusest maksimaalselt kuni 3 kg puuja juurvilju. 2. Kinnipeetav Danel Parmas esitas Tartu Vangla kodukorra p 16.9.4 peale vaide, mis jäeti Justiitsministeeriumi 18.06.2014. a vaideotsusega nr 11-7/14-522-8 rahuldamata.

3. D. Parmas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on Tervise Arengu Instituut välja töötanud toitumisharjumuste parandamise eesmärgil loodud riikliku poliitika. Uuringu kohaselt on südameja veresoonkonna haiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks vähene puuja köögiviljade ning marjade tarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisus. Toitumisharjumuste parandamise meetmena tuleks tarbida viis portsjonit puuja köögivilja päevas. Puuja köögiviljade ostmise piiramise eesmärgiks on teha kinnipeetavate olukord vangistuses võimalikult ebameeldivaks ja nõrgestada kaebaja füüsilist ja moraalset vastupanuvõimet. Kaebaja hinnangul piisaks 6-7 kg puuja köögiviljade ostmisest ühe ostukorra kohta. See ei raskendaks läbiotsimist ega muul viisil kontrolli teostamist. Samuti ei vasta piirang vangistuse täideviimise eesmärgile. Vangla toidu vastavus sotsiaalministri 31.12.2002. a määrusele „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ ei anna alust piirata kinnipeetavate poolt puuja köögiviljade soetamist. Sotsiaalministri määruses ei kajastu ka Tervise Arengu Instituudi poliitika, kuna määrus on varasem. Vaidlustatud piirang ei ole proportsionaalne ning rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikleid 2, 3, 8, 14 ja 17. Vangla julgeolekut on võimalik tagada ka suurema koguse puuja köögiviljade soetamisõiguse puhul. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus ei rahuldanud 19.11.2015. a otsusega kaebust ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt muudab suurem kogus puuja köögivilju nende läbiotsimise keerulisemaks. Seejuures tuleb arvestada, et erineva suuruse ja kujuga puuja köögiviljad võimaldavad mitmesuguseid esemeid peita ning välisel vaatlusel on keelatud esemete avastamine eriti keeruline. Kuna vanglas ei ole lubatud teiste kinnipeetavate käest saadud esemed, on lubamatute võlasuhete tekkimise võimalus reaalne. Tegemist on vangla julgeoleku tagamiseks sobiva ja vajaliku piiranguga, kuna sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne kinnipeetavate õigusi vähem riivava meetmega. Piirang on ka mõõdukas, kuna kaebajale on vangla poolt tagatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid inimorganismile vajalikul määral, mistõttu ei riiva piirang kaebaja õigusi eriti intensiivselt. Kuna vaidlustatud piirang on vangla julgeoleku tagamiseks sobiv ja vajalik, on Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 proportsionaalne. Vangla tagab kaebajale piisava toitlustuse ning lisatoidu ostmise võimalus ei ole eluks hädavajalik. 3,5 kg piirang tagab võimaluse osta niivõrd palju puuja köögivilju, et keskmiselt on ööpäevas lisaks vangla pakutavale toidule võimalik süüa 250 g puuja köögivilju. Niisuguses olukorras saab kaebaja koos vangla pakutava toiduga piisavalt vajalikke vitamiine, mineraale ja muid toitaineid. Samuti on kogus selgelt piisav, et osta erinevaid puuja köögivilju. Kuna kaebajale on tagatud toitlustamine vangla poolt ning lisaks võimalus osta mõistlikus koguses puuja köögivilju, on ka väited EIÕK sätete rikkumise kohta asjakohatud. Alates 01.10.2015 kehtib Tartu Vangla kodukorra p 16.9.14 redaktsioonis, mis lubab kinnipeetaval osta 3,5 kg puuja köögivilju varasema 3 kg asemel. Vastustaja püüab seoses kinnipeetavate sisseostudega otsida reaalselt tasakaalu vangla julgeoleku ja kinnipeetavate õiguste vahel ning tuleb kinnipeetavatele vastu seal, kus peab seda võimalikuks. Seetõttu on välistatud, et piirangu eesmärgiks on kinnipeetavate demoraliseerimine või nende füüsiline nõrgestamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

5. D. Parmas esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus tõendeid ebaõigesti ja tõlgendas asjaolusid põhjendamatult ja ekslikult kaebaja kahjuks. Vaidlusalune halduskohtu otsus on diskrimineeriv ja inimväärikust alandav. Halduskohtu väited, miks piirang on julgeoleku tagamiseks sobiv ja ainus võimalus, on paljasõnalised. Eluliselt ei ole usutav, et 3,5 kg puuja köögivilju võiks raskendada läbiotsimist sellisel määral, et see põhjendaks piiranguga kaasnevat põhiõiguste riivet. Täiendava 3,5 kg puuja köögiviljade keelamine asjaolul, et nende kuju ja suurus võivad varieeruda või, et neil võivad olla koored, kuhu saab asju peita, on ebasobiv abinõu, kuna ei soodusta eesmärgi saavutamist. Vanglateenistusel on kohustus kinnipeetavatele tagada Tervise Arengu Instituudi soovituste kohane puuja köögiviljade soetamise võimalus. Praegune piirang soodustab puuja köögiviljade abil võlasuhete tekkimist, kuna võimalikud võlasuhted oleks välistatud vaid siis kui puuvilju saaks osta piisavas koguses. Kaebajale ühel ostukorral ainult 3,5 kg puuja köögiviljade ostmise võimaldamine riivab kaebaja põhiõigust eneseteostusele (Põhiseaduse (PS) § 19) ja õigust tervise kaitsele (PS § 28). Pelgalt abstraktse julgeolekuohu võimalikkuse põhjal isikute põhiõigusi piirata ei ole põhjendatud ega paratamatu. Tegelikkuses ei raskenda vanglaametnike tööd täiendava 3,5 kg puuja köögiviljade ostmise lubamine, kuid tagab isikutele võimaluse riiklikust tervishoiupoliitikast osa saada ja seeläbi oma põhiõigusi realiseerida. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas raskendab läbiotsimisi 3,5 kg suurema koguse puuja köögiviljade soetamine ega ole kaalunud suuremast limiidist saadavaid võimalikke hüvesid isikule ja riigile potentsiaalsest tervise paranemise eesmärgist lähtuvalt. 6. Tartu Vangla palub vastuses D. Parmase apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et kaebaja halduskohtu otsusega ei nõustu, et otsus on ebaõige ja tuleb tühistada. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega. Üldteada olevaks võib lugeda, et kui suureneb puuja köögiviljade kogus, siis suureneb ka nende läbiotsimiseks kuluv aeg. Kaebaja sellekohast hinnangut ei saa käsitleda eksperthinnanguna, mis omaks tõendi väärtust. PS §-st 19 tuleneb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele, aga oma õiguste ja vabaduste kasutamisel peab igaüks järgima ka seadust. Seadusandjale on põhiseadusega antud volitus üldist vabadusõigust seadusega piirata. Seega on kaebaja õiguste riive kehtestatud vanglale seadusega antud volituse alusel seaduses nimetatud eesmärgi, vangla julgeolek, saavutamiseks. Seega on riive õiguspärane ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et D. Parmase apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.11.2015. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et suurem kogus puuja köögivilju muudab läbiotsimise keerulisemaks, sest alati ei ole välise vaatluse tegemisel võimalik avastada, kas nende sisse ei ole midagi peidetud. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et lähtutud on eelkõige kaupade mõistliku koguses tarbimisest ühe isiku kohta ning ka toidukaupade hoiuvõimalustest. Arvestades seda, et kinnipeetavatel on õigus vangla kauplusest osta kahel korral kuus, siis ostetava kauba koguse piiramine ei ole selline asjaolu, mis tingiks 3

vangla kodukorra vaidlustatud punkti tühistamise. Kuna kinnipeetav on riiklikul ülalpidamisel, siis on talle tagatud päevane toidunorm, mis rahuldab optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete ja valguvajaduse. Seega ei ole kaupluse vahendusel lisatoidu soetamine hädavajalik. Terviseamet on Tartu Vanglat kontrollides tuvastanud, et teravilja-, piima-, liha-, kalaja munatoodete, lisatavate rasvade, kartuli, puuning köögiviljade ning suhkru osakaal toidus on nõuetekohane. Samuti on Justiitsministeerium oma vaideotsuses viidanud õiguskantsleri 25.02.2013. a vastusele nt 7-4/120940/1300901, et vangla kauplusest soetatavad toiduained (eriti hoiustamistingimusi arvestades ebaadekvaatsetes kogustes) ei ole isikule inimväärse elu säilitamiseks hädavajalikud ning vanglal ei ole kohustust toita kinnipeetavat nii nagu see on harjunud või soovib toituda. 9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal on kohustus järgida Tervise Arengu Instituudi soovitusi puu ja köögiviljade tarbimise osas. Tegemist on soovituslike andmetega, mille järgimine ei ole kellelegi kohustuslik. Kaebajal on võimalus neid soovitusi järgida vabaduses viibides ja selle eelduseks on kuritegudest hoidumine. 10. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Agu Timmi 4