2-16-13779/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-16-13779

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-13779

Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi Osaühingu Lutena avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.10.2016.a pankrotimäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Lutena (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): OÜ Lutena (pankrotis; registrikood 10982949), tehinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev

Pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Osaühingu Lutena (pankrotis) määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud 1. 13.09.2016.a esitas võlgnik maakohtule avalduse ajutise halduri määramiseks ja enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus võttis 26.09.2016.a määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Harju Maakohus kuulutas 13.10.2016.a määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Põhjenduste kohaselt tuvastas kohus ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see seisund ei ole ajutine. Kohus märkis põhjendustes muuhulgas, et kohtu hinnangul on võlgnikul maksupettuse tagajärjel tekkinud rahalised kohustused ja ressursimahukad vaidlused viinud võlgniku tegevuse lõpetamiseni ning et eesmärgipäraselt toimepandud maksupettuse puhul on tegemist pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveaga ning et endise juhtorgani liikme RI’i kohustuste tahtliku rikkumise tulemusel on tekkinud võlgnikul püsiv maksejõuetus.

Tsiviilasi nr 2-16-13779

2(3)

2. Harju Maakohtu 13.10.2016.a määruse peale esitas võlgnik määruskaebuse, mille kohaselt ei olnud võlgnik nõus määruse põhjendustega seoses raske juhtimisvea ja püsiva maksejõuetuse tuvastamisega. Võlgnik palus muuta maakohtu põhjendusi ja jätta pankrotimäärusest välja raske juhtimisveaga seonduv. Kaebaja ei vaielnud vastu sellele, et maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti.

3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Määruse põhjendused 4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 659 kohaselt võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et võlgnik ei saa vaidlustada määrust osas, mis ei puuduta tema õigusi ja kohustusi. Maakohus märkis lahendis, et juhtorgani liige RI on toime pannud raske juhtimisvea, mille peale võlgnik kaebas. Juriidilist isikut ei saa aga samastada juhatuse liikmega. Käesoleval juhul ei ole RI ka enam võlgniku juhatuse liige. Seega ei saa võlgnik kui juriidiline isik kaevata kohtulahendi peale teise isiku õiguste kaitseks.

7. Sellest hoolimata ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik vaidlustada ka lahendi põhjendusi, vaid vaidlustada saab ainult lahendi resolutsiooni. Resolutsiooni ei ole aga määruskaebuses vaidlustatud. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik vaid osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus poolte nõuded ja taotlused resolutsioonis. Seega toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (RKTKo 3-2-1-181-15, p 58). Seega kuna võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni, ei saa vaidlustada ka põhjendusi. Ka Riigikohus on leidnud, et juhul, kui maakohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjus on raske juhtimisviga, ei riku see kohtulahend võlgniku juhatuse liikmete õigusi (RKTKm 3-2-1-112-08, p 13). PankrS § 168 lg 5 järgi on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjus oli võlgniku juhatuse liikme raske

Tsiviilasi nr 2-16-13779

3(3) juhtimisviga (ibid.). Seetõttu puuduks ka võlgniku juhatuse liikmel õigus vaidlustada maakohtu lahendit eelnimetatud osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)