2-16-4267/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise päev ja koht

24. november 2016, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-16-4267 Kohtuasi J P hagi O P vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jekaterina Petrova (IK 42801193717) Hageja esindaja RÕA korras: advokaat Andrei Matvejev (epost: XXX)

Kostja: O P (IK XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada J P (IK XXX) ja O P (IK XXX) vahel 03.11.2016 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1. Kostja elas korteris aadressil XXX, Narva alates juulist 2015 kuni aprillini 2016 poolte vahel sõlmitud suulise tasuta kasutamise lepingu alusel.

2. Kompromissi sõlmimise päevast puudub kostjal õigus elada korteris aadressiga XXXX, Narva.

3. Hageja kinnitab, et tal puuduvad nõuded kostja vastu, samuti, et tema pole varem võõrandanud ega muul viisil loovutanud nõudeid kostja vastu.

II. Lõpetada menetlus J P hagis O P vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

III. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. Pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. E J menetlusabi ja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus eraldi määrusega.

IV. Määrus saata menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

2-14-53159

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-4267 J P hagi O P vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Menetlusosalised esitasid 11.11.2016 Viru Maakohtule kompromissi. Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus ei tuvastanud, et menetlusosaliste esitatud kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega. Kohus kinnitab J P ja O P vahelise kompromissi nen-de poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises.

2-14-53159

Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni kolme päevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled leppisid kokku kompromissis, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole antud asjas pooltele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Hagejale oli antud menetlusabi hagiavalduse esitamisel ning riigi õigusabi.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg-te 4 ja 7 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et J P antud menetlusabi ja riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda, kuna pooled sõlmisid kompromissi.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik