3-15-3035/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3035

Haldusasi

PV kaebus Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja nr

16-1/6337-1 tühistamiseks, lasteaiakoha tagamise

kohustamiseks ning tekkinud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – PV, volitatud esindaja vandeadvokaat Siret

Siilbek

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viimsi

valla

apellatsioonkaebus,

PV

avaldus

tühistamis- ja kohustamisnõudest loobumiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu PV avaldus kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest

loobumiseks. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3035

osas, millega halduskohus tühistas Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja (resolutsiooni

p 2.1), kohustas Viimsi valda tagama PV lapsele lasteaiakohta Viimsi valla

teeninduspiirkonnas (resolutsiooni p 2.2) ning mõistis Viimsi vallalt PV kasuks välja

esindajakulu 712,80 eurot. Lõpetada selles osas menetlus haldusasjas nr 3-15-3035.

2. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3035

muutmata ja Viimsi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Mõista Viimsi vallalt PV kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu

342,80 eurot (kolmsada nelikümmend kaks eurot 80 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-15-3035

2(7)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PV esitas 30.03.2014 Viimsi vallale avalduse oma lapsele EH le (sündinud xxx)

lasteaiakoha võimaldamiseks alates 2015/2016 õppeaastast. Viimsi vald ei võimaldanud EH le

soovitud ajal lasteaiakohta tema elukohajärgses lasteaias. PV sõlmis 28.08.2015 Laste Aeg

MTÜ-ga lepingu, mille alusel hakkas EH alates 01.09.2015 käima eralastehoius Väike Päike.

2. PV esitas 03.11.2015 Viimsi vallale korduva taotluse, milles palus võimaldada lapsele koht

Viimsi valla munitsipaallasteaias ning taotles enda poolt kantud eralastehoiu teenuse kulu

hüvitamist munitsipaallasteaia kohatasu suurust ületavas osas. Viimsi Vallavalitsus märkis

04.11.2015 kirjas nr 16-1/6337-1, et vald ei suuda lasteaiakohta pakkuda ega rahulda kaebaja

kahjuhüvitise nõuet.

3. PV esitas 04.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.01.2016) Viimsi

Vallavalitsuse 04.11.2015 vastuskirja nr 16-1/6337-1 tühistamiseks, lasteaiakoha tagamiseks

kohustamiseks ning tekkinud kahju (142,50 eurot) hüvitamiseks. Kiri on vastuolus koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-ga 1 ning õigusvastane. Õigusvastane on ka kahjuhüvitise

nõude rahuldamata jätmine. Võrreldes munitsipaallasteaia kohatasuga, on kaebaja lapse

eralastehoius käimise tõttu pidanud kandma suuremat kohatasu kulu. Kiri on haldusakt, mis on

antud vastuseks kaebaja taotlusele ja millest tuleneb selgelt, et vald ei rahulda kaebaja taotlusi.

Vastustaja ei ole kinni pidanud mõistliku menetlusaja põhimõttest. Valla väidetav suutmatus

kohustust täita ei saa olla kohustamisnõude rahuldamata jätmise aluseks. Vald ei saa õigustada

oma kohustuste täitmata jätmist kolmandate isikute tegemata jätmisega ega rahapuudusega.

4. Viimsi vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus tühistamis- ja

kohustamisnõude osas jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta need koos

kahjunõudega rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte enda kanda. Vaidlustatud kiri ei ole

haldusakt. Kohustamisnõudega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest vastustajal ei

ole lasteaiakohtade ebapiisavuse tõttu võimalik tagada EH le Viimsi valla territooriumil asuvas

munitsipaallasteaias lasteaiakohta. Kahjunõude rahuldamiseks puudub alus, sest kohalik

omavalitsus otsustab ise, kas ja kui suures ulatuses ta lapsehoiu kasutamist toetab. Lasteasutuse

koha eraldamisega viivitamine ei ole tingitud vastustaja tahtlikust tegevusest, vaid põhjuseks

on kinnisvaraarendajate poolt planeeringutega määratud lasteaedade ehitamise kohustuste

mittetäitmised ning riigi tegematajätmised lasteaedade rajamisse investeerimisel.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.02.2016 otsusega PVi kaebuse, tühistas Viimsi

Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja, kohustas Viimsi valda looma EH le lasteaiakoht Viimsi valla

teeninduspiirkonnas viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist ning mõistis kaebaja kasuks

välja kahju 142,50 eurot. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja ka menetluskulu 1440,60

eurot.

3-15-3035

3(7)

Menetlusosalised ei ole kohtule teada andnud täiendavast haldusaktist, mille alusel oleks

keeldutud kaebaja taotluse rahuldamisest, seega on 04.11.2015 kiri käsitatav haldusaktina.

Menetlusaega (1 a 9 kuu pikkust ootejärjekorda kohtuotsuse tegemise aja seisuga) ei saa pidada

mõistlikuks. Seetõttu on 04.11.2015 kiri õigusvastane ja tuleb tühistada. Viimsi vald oli alates

septembrist 2015 kohustatud EH le lasteaiakoha võimaldama. Seega on õigusvastane Viimsi

valla tegevusetus, mis seisneb EH le elukohajärgses lasteasutuses lasteaiakoha võimaldamata

jätmises, mistõttu tuleb kohustamiskaebus rahuldada. Vastustaja esitatud põhjendused ei

õigusta KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist.

Kaebaja nõuab perioodil september 2015–detsember 2015 tekitatud kahju 142,50 euro

hüvitamist. Kahju tekkimine ja suurus on tõendatud ning see tuleb vastustajalt välja mõista. Ei

esine aluseid, mis vabastaksid Viimsi valla RVastS § 13 lg 3 alusel vastutusest. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 2 tulenevalt on oma halduspiirkonnas vajalikul arvul

koolieelsete lasteasutuste ülal pidamine ja koolieelse hariduse andmine kohaliku elu küsimused.

Isegi juhul, kui riik ei ole kohalikule omavalitsusele taganud tema ülesannete täitmiseks

vajalikku tulubaasi, ei õigusta see kohaliku omavalitsuse poolt tema seadusest tuleneva

kohustuse täitmata jätmist konkreetse isiku ees.

Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja tasunud õigusabi eest

kokku 1425,60 eurot ning riigilõivu 15 eurot. Õigusnõustamiseks on kokku kulunud 13 h

12 minutit. Ehkki analoogsetes vaidlustes on kaebajad kasutanud õigusabi harva ning vaidlus

on õiguslikult lihtne, ei võta see kaebajalt õigust esitada õigusabikulude hüvitamise taotlust.

Vastustaja on vaielnud vastu nõude suurendamisele kulutatud õigusabile (1 h 42 minutit), kuid

esitatud menetlusdokumendi põhjal ei saa kulu pidada ülemääraseks. 90 euro suurune

netotunnitasu jääb alla advokaadibüroode keskmist hinnataset. Seega on tegu vajalike ja

põhjendatud kuludega ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks õigusabikuluna välja mõista

1425,60 eurot ja riigilõiv 15 eurot, kokku 1440,60 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Viimsi vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus

rahuldas tühistamis- ja kohustamisnõude ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

kulutused õigusabile, ning jätta tühistamis- ja kohustamisnõue läbi vaatamata või alternatiivselt

jätta need rahuldamata, samuti tühistada 1425,60 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmine

vastustajalt ja määrata õigusabikulude vajalik ja põhjendatud suurus või saata asi selles osas

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustaja ei vaidlusta 142,50 euro suuruse kahju ning

15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist.

Kirja näol ei olnud sisuliselt ega vormiliselt tegu haldusaktiga. Jääb selgusetuks, kuidas see

kaebaja õigusi rikkus või millised tagajärjed on kirja tühistamisel. Lisaks ei ole vastustaja

lasteaiakoha tagamisest keeldunud, vaid see viibib järjekorra tõttu. Kedagi teist lasteaiast välja

arvamata ei ole kohustamisnõuet võimalik viivitamata täita.

Väljamõistetud õigusabikulude suurusega halduskohtu menetluses ei saa nõustuda. Vastustaja

jääb halduskohtule esitatud seisukoha juurde, milles ta leidis, et kaebuse koostamiseks

otstarbekas ajakulu oleks maksimaalselt 4 tundi, kogu õigusabile kulutatud aeg ei tohiks ületada

6 tundi. Kuigi asja õiguslik lihtsus ei võta kaebajalt õigust esitada õigusabikulude hüvitamise

taotlus, ei saa õiguslikult lihtsale asjale kulutatud õigusabi olla nii mahukas. Keskmisest

madalam hinnatase ei õigusta õigusabile kulutatud aja suurendamist. Halduskohus ei võtnud

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvesse enda poolt otsuses tunnustatud

seisukohta asja õigusliku lihtsuse ja ajakulu märkimisväärsuse kohta. Arvestada tuleb ka

menetluse lühikest kestust. Õigusabikulude väljamõistmise tulemus peab olema õiglane,

3-15-3035

4(7)

praegusel juhul see ei ole õiglane. Õigusabikulude arved on väljastanud AV. Vastustaja viitab

kaebaja võimalikule sugulusele arved väljastanud isikuga.

Vastustaja teatas 18.10.2016 ringkonnakohtule (täiendatud 17.11.2016), et 15.08.2016

toimunud lasteaiakohtade komplekteerimiskomisjoni istungil eraldati kaebaja lapsele

lasteaiakoht MLA Viimsi Lasteaiad Amarülluse majja. Lasteaiakoha pakkumine toimus

üldjärjekorra alusel ja polnud tingitud Tallinna Halduskohtu 08.02.2016 otsusest. Teatis koha

pakkumise kohta edastati kaebajale 19.08.2016 e-kirjaga. Kaebaja teavitas 22.08.2016

vastustajat talle pakutud kohast loobumisest, kuid palus jätta lapse lasteaiajärjekorda. Vastavalt

kaebaja soovile jäeti kaebaja laps järjekorda lasteaiakoha ootele. Lasteaiakohast loobumise

põhjused ei oma tähtsust. Kõik MLA Viimsi Lasteaed majad vastavad nõuetele.

Nõustuda ei saa ka apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude suurusega. Sarnastes

haldusasjades on õigusabikulud olnud palju väiksemad (nt haldusasjas nr 3-16-1142 oli

õigusabi tasuks kokkuleppeliselt 500 eurot; haldusasjas nr 3-16-612, kus esindajaks oli sama

vandeadvokaat, kes esindab kaebajat, vähendas Tallinna Ringkonnakohus õigusabikulude

suurust). Apellatsioonimenetluses esitatud õigusabikulude suurus on ülepaisutatud. Keskmisest

turuhinnast madalam tunnitasu ei õigusta suurt ajakulu. Põhjendatud ei ole, et

apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ja sellele vastuse koostamisele on kulutatud rohkem aega

(kokku 7 h 6 minutit) kui halduskohtule kaebuse esitamiseks. Aega oleks pidanud kuluma

vähem. Arve nr 160970 (1 h 18 minutit „Vastuse apellandi 18.10.2016. a avaldusele

redigeerimine“ ja 54 minutit „Menetlusdokumendi redigeerimine, loobumise avalduse

koostamine“) ei ole kogu ulatuses põhjendatud, sest loobumise alused on kaebajale selged juba

19.08.2016 ja puudus vajadus vastata vastustaja 18.10.2016 avaldusele. Vastustaja on

vaidlustanud menetluskulude suuruse, mitte nende vajalikkuse.

7. PV vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus luges õigesti kirja haldusaktiks ja

tühistas selle. Kohustamisnõude rahuldamine oli põhjendatud.

Menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-

10). Halduskohus põhjendas loogiliselt ja jälgitavalt menetluskulude suurust. Seega ei saa

halduskohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega tühistada tema otsust menetluskulude

suuruse kohta. Meelevaldne on väide, justkui õigustanuks madalam tunnitasu suuremat ajakulu.

Kohus ei pidanud kulutatud aega ülemääraseks ega ebamõistlikuks. Halduskohus arvestas turu

keskmist hinda koosmõjus konkreetsete tehtud töödega ja nende ajakuluga. Vastustaja pole

üldse põhjendanud enda pakutud ajakulu ega analüüsinud kaebaja koostatud dokumentide või

analüüsitud dokumentide mahtu. Kaebuse koostamiseks kulus õigusabiteenuse osutajal alla 4

tunni, kuid sellele lisandusid muud vajalikud tegevused (materjalide läbitöötamine,

kohtupraktika analüüs, asja perspektiivi hindamine, tõendite kogumine). Kaebusel oli 17 lisa,

mida tuli samuti analüüsida. Vajalik oli ka kliendi kursis hoidmine toimuvaga. Samuti kulus

aega nõude suurendamise taotluse koostamiseks ning valla vastuse analüüsiks ja sellele

vastamiseks. Arvestades esitatud menetlusdokumente ning kaebuse nõuete hulka, on ajakulu

õigusabile vastavuses haldusasja mahuga. Isegi asjade puhul, mis pole õiguslikult keerukad,

peab analüüsima kohtupraktikat ja vastustaja vastuväiteid ning koostama menetlusdokumente.

Vastustaja suurendab menetluskulusid oma põhjendamatute vastuväidetega. Viide arvete

väljastajale on asjakohatu ega muuda kuidagi esindaja poolt tehtud töid, nende mahtu ega

vajalikkust.

3-15-3035

5(7)

8. PV esitas 10.11.2016 Tallinna Ringkonnakohtule kohustamis- ja tühistamisnõudest

loobumise avalduse. Lasteaiakoha pakkumine ei muuda vastuskirjas sisaldunud haldusakti

õiguspäraseks.

Halduskohtu

otsuse

tegemise

ajal

esines

õiguskaitsevajadus

ka

kohustamiskaebuse osas. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse eesmärgi täitmise ja

kohtumenetluse vahel puudub seos. Olenemata sellest, kas lasteaiakoha eraldamine toimus

kohtuotsuse või üldjärjekorra alusel, ei saa menetluskulusid jätta kaebaja kanda. Lasteaiakoha

pakkumine toimus alles 19.08.2016. Lapsevanemad ei saa arvestada riskiga, et kohtumenetluse

kestel jõuab järjekord nende lapseni. Seega olid kaebaja menetluskulud kuni lasteaiakoha

pakkumiseni, sh teise astme kohtumenetluses vältimatud. Tallinna Halduskohtu otsusele esitas

apellatsioonkaebuse haldusorgan, tekitades seeläbi olukorra, kus järjekord jõudis kaebaja

lapseni.

Kaebaja põhjendab avalduses lasteaiakoha pakkumisest loobumist (kuuldused lasteaia maja

ruumilahenduse puuduste ning ruumide nõuetele mittevastavuse kohta, lasteaia maja

müügikavatsused, kaebaja elukorralduse muutus, lapse eeldatavad kohanemisraskused, lasteaia

kaugus kaebaja kodust). Vastustaja antud lühike vastamise tähtaeg (reede, 19.08.2016 e-kirjaga

nõuti kaebajalt vastust hiljemalt esmaspäevaks, 22.08.2016, kl 17.00) ei võimaldanud kaebajal

teisiti otsustada, sest ta ei loe kirju igapäevaselt ja sai selle kätte alles 22.08.2016, veidi enne

vastamise tähtaega.

PV palub vastustajalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu summas

1058,40 eurot. Kokkulepitud õigusteenuse tunnihind 90 eurot on madalam turu keskmisest

tavapärasest tunnihinnast. Riigikohus on pidanud mõistlikuks ka kõrgemat tunnihinda (110-120

eurot), seega on kaebaja menetluskulud olnud mõistlikud ja isegi tagasihoidlikud. Osutatud

õigusabi on olnud vajalik ja töömaht põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu 08.02.2016 otsus on jõustunud apellatsioonkaebusega vaidlustamata osas,

millega halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 142,50 eurot ning

menetluskulu 15 eurot. Halduskohtu otsus ei ole jõustunud Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015

kirja tühistamise ning kohustamisnõude rahuldamise osas, samuti osas, millega mõisteti vallalt

kaebaja kasuks välja menetluskulu (õigusabikulu) 1425,60 eurot. Ringkonnakohus lahendab

esmalt PV kaebusest osalise loobumise avalduse (I), seejärel vastustaja apellatsioonkaebuse (II)

ning jagab menetluskulud (III).

I

10. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 49 lg 3 p 5 ja lg 4 kohaselt

kohaldatakse liitkaebusest mõne nõude väljajätmisel kaebusest loobumise sätteid. Praegusel

juhul soovib kaebaja loobuda liitkaebuse kahest nõudest. Kaebaja esitas ringkonnakohtule

10.11.2016 avalduse Viimsi Vallavalitsuse 04.11.2015 kirja tühistamise ning vastustaja

kohustamise nõuetest loobumiseks põhjusel, et kaebaja lapsele on pakutud lasteaiakohta

munitsipaallasteaias. Kaebaja kinnitas, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest, mh

asjaolust, et ei saa enam sama kaebusega samadel alustel kohtu poole pöörduda (tl 90 p).

Vastustaja teatas 17.11.2016, et on nõus kohustamis- ja tühistamisnõuetest loobumisega ning

selles osas menetluse lõpetamisega (tl 106 p).

11. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest

loobumise. Kaebaja on kinnitanud, et tema lapsele on lasteaiakohta pakutud, kuid ta ei soovi

seda vastu võtta. Ringkonnakohus võtab kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõuetest loobumise

vastu ning lõpetab selles osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kui menetluse

3-15-3035

6(7)

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi (HKMS

§ 155 lg 3 ja § 200 p 5). Seega tuleb halduskohtu 08.02.2016 otsus tühistada osas, millega

halduskohus tühistas vastustaja 04.11.2015 kirja ning kohustas vastustajat tagama kaebaja

lapsele lasteaiakoha Viimsi valla teeninduspiirkonnas.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Kuna

kaebaja on osadest nõuetest loobunud, ei lähtu ringkonnakohus nende nõuete osas

menetluskulude jagamisel HKMS § 108 lg-st 6. Lisaks on vastustaja põhjendanud, et

lasteaiakoha pakkumine ei olnud tingitud kohtuvaidlusest ning arvestades lasteaiakoha

pakkumise aega tavapärasel lasteaiarühmade komplekteerimise perioodil, võib vastustaja

kinnitust pidada usutavaks. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad nõuded, millest kaebaja

loobus, umbes poole kaebusest. Sel põhjusel jäävad kaebaja esindajakulud halduskohtus 712,80

euro ulatuses (50% 1425,60 eurost) kaebaja enda kanda.

II

13. Ringkonnakohus lõpetas haldusasja menetluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas. Asjas

on seega vaidlus halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse üle, mistõttu

ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse muud väited.

14. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja kantud õigusabikulu 1440,60

eurot, sh esindajakulu 1425,60 eurot ja riigilõiv 15 eurot. Halduskohus luges põhjendatuks ja

vajalikuks kogu õigusabikulu, mis koosnes järgmistest tegevustest: materjalide läbitöötamine

ja juhtumi analüüs, kohtuvaidluse perspektiivi hindamine 24 minutit; edasise tegevusplaani

koostamine, e-kiri kliendile seoses analüüsi tulemuste ja edasiste tegevustega 30 minutit;

teabenõue vallale kohtuvaidluseks tõendite kogumiseks, e-kiri kliendile teabenõudega seoses

12 minutit; kaebuse koostamine 3 h 24 minutit; kaebuse täiendamine, redigeerimine, lõplik

vormistus 24 minutit; e-kiri kliendile seoses kohtumääruse, edasiste tegevuste ja täiendavate

tõendite kogumisega 12 minutit; tähtaja pikendamise määrusega tutvumine, e-kiri kliendile 6

minutit; nõude suurendamise taotluse koostamine 1 h 24 minutit; taotluse täiendamine,

redigeerimine, lõplik vormistus 18 minutit; valla vastuse läbitöötamine ja analüüs, kliendi

informeerimine valla väidetest 30 minutit; kirjalike seisukohtade koostamine valla vastusele 5

h 12 minutit. Seega on õigusabi halduskohtus osutatud kokku 13 h 12 minuti ulatuses.

Vastustaja ei vaidle vastu õigusabikulude väljamõistmisele, kuid leiab, et õigusabikulude

suurus on ülepaisutatud ning kogu õigusabile kulutatud aeg halduskohtu menetluses ei tohiks

ületada 6 tundi.

15. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi

liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate

menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (vt Riigikohtu

15.10.2015 lahend nr 3-3-1-21-15, p 16; Riigikohtu 15.12.2014 lahend nr 3-3-1-67-14, p 32.1).

Halduskohtule kaebuse esitamise ajal esines kaebajal õiguskaitsevajadus ning kaebajale ei saa

sõltumata asja keerukusest või mahukusest ette heita õigusteenuse kasutamist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu arvete spetsifikatsioonidest ülearuseid tegevusi. Ringkonnakohus ei pea

toimingutele kulunud aega ülepaisutatuks, arvestades töö mahtu ja keerukuse astet, menetluse

käiku ja kestust ning õigusteenuse osutamise tunnihinda. Seetõttu mõistis halduskohus

põhjendatult välja kaebaja taotletud esindajakulu kogu ulatuses. Eeltoodud põhjustel jääb

Viimsi valla apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-15-3035

7(7)

16. Pool halduskohtus väljamõistetud esindajakulust jäi nõuetest loobumise tõttu kaebaja

kanda. Ülejäänud menetluskulude jagamise osas jääb jõusse halduskohtu otsus. Seega jäävad

kaebaja esindajakulud 712,80 euro ulatuses vastustaja kanda.

III

17. Kaebaja taotleb apellatsiooniastme menetluskulude 1058,40 euro väljamõistmist

vastustajalt. Taotlusele on lisatud 30.04.2016 arve nr 160713 õigusabi osutamise eest 7 h 36

minuti ulatuses summas 820,80 eurot (kohtuotsuse läbitöötamine, e-kiri kliendile 30 minutit;

apellatsioonkaebuse läbitöötamine ja seisukoha kujundamine, e-kiri kliendile seoses Viimsi

valla apellatsioonkaebusega 30 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 6 h 36

minutit) ning 08.11.2016 arve nr 160870 õigusabi osutamise eest 2 h 12 minuti ulatuses summas

237,60 eurot (vastuse apellandi 18.10.2016. a avaldusele redigeerimine 1 h 18 minutit;

menetlusdokumendi redigeerimine, loobumise avalduse koostamine 54 minutit). Õigusabi on

osutatud tunnihinnaga 90 eurot ning arvete tasumine kaebaja poolt on tõendatud (tl 103, 105).

Vastustaja leiab, et õigusabikulu apellatsiooniastmes on põhjendamatult suur. Vastustaja

hinnangul ei tohiks apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks ja sellele vastuse esitamiseks kuluda

rohkem aega, kui kulus kaebuse koostamisele halduskohtus (4 h 54 minutit), vaid pigem vähem.

Arve nr 160970 on vastustaja arvates täies ulatuses põhjendamata.

18. Et kaebaja loobus tühistamisnõudest ja kohustamisnõudest, tuleb nende nõuetega

seonduvad menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 7). Ringkonnakohtu hinnangul

moodustavad nõuded, millest kaebaja loobus, umbes 2/3 apellatsioonkaebusest. Seega jäävad

apellatsiooniastmes kantud esindajakulud 2/3 ulatuses kaebaja enda kanda. Vastustaja on

taotlenud kaebajalt 15 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist. HKMS § 108 lg 7 alusel jääb

sellestki 2/3 (10 eurot) kaebaja kanda.

19. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetava

menetluskulu summa vähendamiseks puudub alus ka apellatsiooniastmes. Kuna vastustaja

apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, jäävad kaebaja esindajakulud 1/3 ulatuses (352,80 eurot)

vastustaja kanda. Vastustaja tasutud menetluses oleva nõudega seonduv apellatsioonkaebuse

esitamiselt tasutud riigilõiv jääb 1/3 ulatuses (5 eurot) vastustaja enda kanda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 342,80 eurot (352,80-10).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets