2-16-15815/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-16-15815

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Kohtunik Rein Pokk Külli Pilv (alus TsMS § 465 lg 2) Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2016, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-15815 Tsiviilasi K-F.T. hagi A.T. vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K-F.T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost Xxxxxxxxxxx) Kostja: A.T. (ik xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Jätta K-F.T. hagi A.T. vastu elatise nõudes hagiavalduse oluliste vormija sisupuuduste tõttu menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks selle esitajale.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

Avalduse asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtule saabus 20.10.2016 menetlemiseks täisealise K-F.T. elatise hagi, milles hageja palub elatise välja mõista alaealisele lapsele Perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ettenähtud miinimummääras alates 10.10.2016, mil hageja asus õppima Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse.

2. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, leidis, et avalduses esineb menetlusse võtmist takistavad järgmised puudused: 1) Hagiavalduses on märkimata hageja selgelt väljendatud nõue, hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitaksid avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (kuludokumendid ülalpidamise kohta jms). Perekonnaseaduse § 99 ja § 102 järgi arvestatakse lapse elatise määramisel lapse vajadusi ning poolte varalist seisundit. Hagiavalduses tuleb põhjendada, millest koosneb õppiva täisealise lapse igakuiseks ülalpidamiseks minev summa (sh koolikohustuse täitmine , mille kohta hageja on märkinud täpsemalt lahtikirjutamata 210 € - kohtule ei ole arusaadav, millest see koosneb). Samuti märkimata, kui suurt osa õppija kuludest on seni kandnud ja peaks kandma kostja, arvesse võttes, et vanematel on üldjuhul võrdsed kohustused lapse ees. Samuti esitada andmed

2-16-15815

hageja enda sissetulekute kohta (elatis teiselt vanemalt, osaajaga töö - pangakonto väljatrükk ja palgatõend) ning hagejale teadaolevad andmed kostja varalise seisundi kohta. 2) täpsustamata on elatise nõude suurus – hagiavalduse vormil on tehtud märge lahtrisse, et elatist soovitakse saada miinimumsummas. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele. Seda küsimust on põhjalikumalt käsitlenud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 punktis 10. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega tuleb hagejal ära tuua kindel summa, mis suuruses elatist kostjalt soovitakse ning summat tuleb põhjendada. 3) täpsustamata on, mis ajani hageja elatist nõuab - PKS § 97 järgi on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja kool lõpeb lisatud tõendi järgi oktoobris 2017, kuid hageja saab 21-aastaseks 30.04.2017.

3. 03.11.2016 määrusega kohus jättis hagi käiguta ja andis hagejale eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva. Hageja Karl-Feliks Tasuja sai kohtumääruse kätte kohtukordnikult isiklikult allkirja vastu 07.11.2016, mida kinnitab väljastusteade kohtutoimikus (tlk. 11). Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus seega 21.11.2016. Hageja ei ole tänaseni puuduseid kõrvaldanud ega taotlenud selleks tähtaja pikendamist.

4. Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Esitatud kujul hagiavaldust ei saa kostjale edastada, sest sellest ei nähtu, mis summas ja mis ajani elatist nõutakse. Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 9, kohus ei võta avaldust menetlusse, kuna hagiavalduse olulisi vormi ja sisunõudeid on rikutud ning kohtu määratud tähtaja jooksul hageja puudusi ei kõrvaldanud, puudustega hagiavaldust ei ole kohtul võimalik menetleda.

5. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja saab oma rikutud õiguse või huvi kaitseks uuesti kohtusse pöörduda, kui ta on hagiavalduses kõrvaldanud osundatud puudused.

6. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus lõpplahendis ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulud asjas jäävad hageja kanda TsMS § 168 lg.1 alusel. Kohtule teadaolevalt asjas seni menetluskulusid tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk Kohtunik