3-15-3028/54 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-15-3028

Otsuse kuupäev

23. november 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i

kaebus

Viru

Vangla

vastu

kinnipidamistingimuste

seadusega

kooskõlla

viimiseks kohustamise ja 13.10.2015.a käskkirja nr

6-4/576 resolutsiooni punkti 1 (käeraudade

kasutamise) tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

23.12.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada

apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. esitas 29.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 4) ning

27.12.2015.a, 14.01.2016.a ja 10.02.2016.a kaebuse täiendused (tl 42-43, 61, 96, tõlge tl 45,

63, 98). Tartu Halduskohus tagastas 15.12.2015.a kaebuse osaliselt, kohtumäärus jõustus

14.04.2016.a. Praegu on menetluses järgmised kaebaja nõuded.

1.1. Kaebaja viidi Viru Vangla P-hoone P2 osakonna kambrist (kaebuses punase maja

kambrist) üle K-eluhoone K5 sektsiooni kambrisse (kaebuses kollase maja kambrisse).

Kaebaja hinnangul ei vasta tingimused kollase maja kambris seaduse nõuetele:

1) kaebajat ei viida arvuti juurde, et uurida õigusakte;

2) jalutuskäik kestab vähem kui üks tund, kuna kaebajat saab viia jalutama ainult ajal, kui

sektor lõuna- või õhtusöögi ajaks suletakse;

3) kollase maja jalutusboksis ei ole võimlemiskangi ega rööbaspuid, punase maja mõnes

jalutusboksis on need olemas. Arst tegi kaebajale ettekirjutuse teha harjutusi neid

vahendeid kasutades;

4) kaebaja ei saa helistada sellisel ajal, kui tal on vaja seda teha. Kollases majas saab

kaebaja telefoni kasutada ainult ajal, kui sektor lõuna- või õhtusöögi ajaks suletakse, sh

kuni 17.50. Kaebajal on vaja helistada pärast kella 18;

5) dušivee temperatuuri ei saa reguleerida ja vesi on sageli külm,

6) puudub võimalus valada ennast kambris üle külma veega, kuna kollase maja kambri

põrandas ei ole trappi. Kaebaja vajab seda võimalust, et ennast karastada;

7) kollases majas vaatavad teised kinnipeetavad läbi vaateava tema kambrisse, kaebajale

on see alandav;

8) vesi lülitatakse sisse harva, kuid joomiseks on ainult üks topsik;

9) kambri aknal on seespool võre, pärast kartserikaristuse ja täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise lõppemist seda ümber ei ehitata;

10) tualetis on ainult külm vesi, riiete pesemiseks on vaja sooja vett;

11) võimalused kohtuda vaimuliku ja psühholoogiga on piiratud ja alates jaanuarist 2016

puuduvad üldse. Vaimulikku ei lubata kaebaja juurde ning kaebajat ei viida usutalituste

toimumise kohta. Kaebajat ei viida psühholoogi juurde.

Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat viima kinnipidamistingimused kooskõlla seaduse

nõuetega.

1.2. Viru Vangla 13.10.2015.a käskkirja nr 6-4/576 (tl 26-27) resolutsiooni punktiga 1

(edaspidi vaidlustatud käskkiri) kohaldati kaebaja suhtes täiendavat julgeolekuabinõud: kui

keegi siseneb kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale peale käerauad. Vangla põhjendas

kohaldatavat abinõu sellega, et 13.10.2015.a viskas kaebaja valvurit läbi toiduluugi kuuma

supiga, seejärel kattis kambri vaateava paberiga ja lõhkus kambris wc-poti ja kraanikausi.

Eeltoodu näitab, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks tema kambrisse sisenevatele isikutele.

Kaebaja palus käeraudade kohaldamise tühistada.

Eelnimetatud käskkirja resolutsiooni punktiga 2 kohaldati kaebaja suhtes täiendava

julgeolekuabinõuna ka isiklike esemete kasutamise keelamist. Seda otsustust kaebaja ei

vaidlustanud.

Kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, miks peab ta käeraudade kohaldamist õigusvastaseks.

Kohtueelses menetluses esitatud vaides selgitas kaebaja, et ta on rahulik, ta ei ole agressiivne

inimene ja ei ole teinud midagi sellist, mis tingiks käeraudade kohaldamise. See abinõu ei ole

proportsionaalne ning solvab ja alandab kaebajat.

2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 14.10.2015.a alla kirjutatud vaide, mida ta hiljem täiendas (tl

12, 14, 16-17, osaline tõlge tl 18-19). Vaie registreeriti 22.10.2015.a. Menetluse number oli 6-

12/305. Kaebaja palus tühistada tema üleviimise kollase maja kartserisse ja viia ta tagasi

punase maja kartserisse. Kaebaja põhjendas vaiet sellega, et tingimused kollase maja kartseris

ei vasta seaduse nõuetele. Viru Vangla jättis 10.12.2015.a vaide rahuldamata (tl 30-31).

3. Kaebaja esitas Viru Vanglale 14.10.2015.a alla kirjutatud vaide, mida ta hiljem täiendas (tl

20-21, osaline tõlge tl 23). Vaie registreeriti 22.10.2015.a. Menetluse number oli 6-12/306.

Kaebaja palus tühistada talle käeraudade kohaldamise punktis 1.2. nimetatud käskkirja alusel.

Viru Vangla jättis 10.12.2015.a vaide rahuldamata (tl 33).

4. Vastustaja palus oma vastuses (tl 109-110, 123-124) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

viitas ka 10.12.2015.a vaideotsuses toodud seisukohtadele.

Kaebaja viibis nii kaebuse esitamise kui ka vastuse koostamise hetkel kartserirežiimil.

Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega kinnipidamistingimustele. Vangla erinevate osade

kinnipidamistingimused ei pea olema samased. Oluline on, et kinnipeetava paiknemiskoha

tingimused vastaksid õigusaktides sätestatud nõuetele.

Õiguslik regulatsioon ei nõua, et vangla jalutusalal peavad olema rööbaspuud ning

võimlemiskang. Osakonnas, kus paikneb kaebaja, on sportimise abivahendeid paigutatud

osakonna päevaruumi, mida kaebaja saab pärast kartserikaristuse kandmist ja täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamist kasutada osakonnas liikumiseks ette nähtud

vabal ajal. Nii karistus kui julgeolekumeetmete kohaldamine on tingitud kaebaja enda

käitumisest. Kaebajale on eeskätt soovitatud ravikehakultuuriga tegelemist, selleks ei ole

abivahendid hädavajalikud.

Kaebajale tagatakse duši kasutus vähemalt kord nädalas. Kaebaja kambris on olemas tualett ja

veevarustus. Kaebajale ei tagata pidevat vett põhjusel, et kaebaja on tekitanud vanglas

uputusi. Õigusaktid ei näe ette, et kinnipeetava kambris peab põrandas olema trapp.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et teda ei viida arvuti juurde, jalutuskäik kestab vähem kui

tunni, kaebajal puudub võimalus helistada talle sobival ajal, tal ei võimaldata piisavalt

vestelda vaimuliku ja psühholoogiga ning kaaskinnipeetavad vaatavad õigusvastaselt tema

kambrisse. Sellisele üldisele kaebusele on praktiliselt võimatu vastata või kontrollida kaebaja

poolt väljatoodut. Kaebaja taotles, et tal võimaldataks jalutuskäigud söögiajal. Vangla kaplan

kinnitas, et ta külastab kaebajat praktiliselt iganädalaselt. Vangla psühholoog on alates

12.10.2015.a tegelenud kaebajaga kokku 14 korral. Vastustajale ei ole teada juhtumeid, kus

kaebaja oleks taotlenud enda viimist arvuti juurde, telefoni kasutamist või psühholoogi visiiti

ja vangla oleks sellise taotluse jätnud rahuldamata. Samuti ei ole vastustajale teada juhtumeid,

kus kaebaja jalutuskäik oleks tema tahte vastaselt väldanud alla tunni. Vastustajale ei ole teada

konkreetseid juhtumeid kaebaja kambrisse vaatamise kohta. Viru Vangla kodukorra punktis

1.12.6 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud vaadata sisse kambrite uksesilmadest. Vastustaja

ei saa antud küsimustes esitada nn negatiivseid tõendeid kaebaja õiguste mitterikkumise

kohta. Tõendite või vähemalt põhistuste ja faktidega, mida vastustajal oleks võimalik

kontrollida, esitamise kohustus on kaebajal.

Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine oli õiguspärane, sh proportsionaalne meede.

Vaidlustatud käskkirja andmise tingisid käskkirjas välja toodud asjaolud – kaebaja viskas

ametnikku kuuma toiduga ning kaebaja lõhkus kambris olnud vara. Kaebaja ei ole vastavat

asjaolu ka vaidlustanud. Mõlemad sellised rikkumised on ohtlikud otseselt isikutele. Lõhutud

asjad on kasutatavad eluohtlike relvadena ja uute purustuste sooritamiseks. Kaebaja on isik,

kes võis käituda ettearvamatult ning vangla julgeolekut ohustavalt. Käskkiri on ka vajalikus

ulatuses põhjendatud ning seos kaebaja etteaimamatu võimaliku ohtliku käitumise ning

täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise vajadusega arusaadav ning jälgitav. Puudub

vaidlus, et vaidlustatud käskkirjade andmise eelselt kuulati kaebaja vangla poolt ära.

Kohtu seisukoht

Kinnipidamistingimused

5. Kaebaja paigutati 12.10.2015.a K-eluhoone K5 elusektsiooni kambrisse, kus kaebaja viibis

kartserirežiimil (tl 30). 08.12.2015.a teatas Viru Vangla kohtule (tl 9), et kaebaja viibib K-

eluhoone K1 elusektsiooni kambris kartserirežiimil ning kaebajal on veel kandmata

kartserikaristusi 39 päeva ulatuses.

Kaebaja leidis kaebuses, et kinnipidamistingimused K-eluhoone kambris ei vasta õigusaktide

nõuetele. Kaebaja esitas vaide ja selle täiendused Viru Vanglale ajavahemikul 14.10.2015.a -

19.10.2015.a ning kaebuse ja selle täiendused kohtule ajavahemikul 29.11.2015.a -

10.02.2016.a. Etteheited kinnipidamistingimustele nendes avaldustes üldjoontes kattuvad.

Kohus järeldab eeltoodust, et kaebaja etteheited kehtivad kõigi kambrite suhtes, milles

kaebaja K-eluhoones alates 12.10.2015.a kuni viimase kaebuse täienduse esitamiseni viibis.

6. Kinnipidamistingimusi vanglas, sh kartseris reguleerivad vangistusseaduse (VangS) ja

vangla sisekorraeeskirja (VSKE) sätted. Konkreetseid kinnipidamistingimusi reguleerivaid

sätteid käsitleb kohus kaebaja vastavate etteheidete juures. Üldnormina näeb VangS § 41 lg 1

ette, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et

karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või

ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Vangla kõigis osakondades ja kambrites ei pea valitsema ühesugused tingimused. See, et

tingimused kaebaja uues kambris on mõnevõrra erinevad eelmise kambri tingimustest või et

puuduvad mõned võimalused, mis eelmises kambris olid olemas, ei ole iseenesest

õigusvastane. Kinnipidamistingimusi saab pidada õigusvastasteks ainult juhul, kui need on

vastuolus mõne õigusakti sättega. Seepärast ei käsitle kohus kaebaja argumente selle kohta,

millised olmetingimused ja võimalused olid kaebajal olemas P-hoones, vaid käsitleb kaebaja

kinnipidamistingimusi K-hoones ja nende kooskõla õigusaktide nõuetega.

7. Kohus juhtis 13.10.2016.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et tõendamata on

järgmised kaebaja väited:

- kaebajat ei viida arvuti juurde,

- jalutuskäik kestab vähem kui üks tund,

- kaebaja ei saa helistada talle sobival ajal,

- kinnipeetavad vaatavad läbi vaateava kaebaja kambrisse,

- võimalused kohtuda vaimuliku ja psühholoogiga on piiratud ja alates jaanuarist 2016

puuduvad üldse.

Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb eelnimetatud puuduste esinemist tõendada. Kaebaja

kohtu määratud tähtajal sellekohaseid tõendeid ei esitanud.

Vastustaja selgitas kohtule, et tal ei ole andmeid nende puuduste esinemise kohta ning juhtis

tähelepanu, et kaebaja väited on ebamäärased ja täpsustamata. Vastustaja esitas kohtule

tõendid selle kohta, et kaebaja taotles ise, et talle võimaldataks jalutuskäigud söögiajal (tl 114)

ning et vangla kaplan külastab tema enda kinnitusel kaebajat praktiliselt iganädalaselt (tl 113).

Vastustaja esitas kohtule andmed, et vangla psühholoog on kaebajaga tegelenud 14

konkreetsel kuupäeval, neist neli langevad 2016. aastasse (tl 124). Kaebaja ei ole vastustaja

andmetele või tõenditele vastu vaielnud.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 ja 3 kohaselt peab menetlusosaline

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui

asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt,

teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub

tõendeid ise.

Kohus nõustub sellega, et otsuse punktis 7 toodud puuduste esinemine kaebaja

kinnipidamistingimustes ei ole tõendatud. Kuna kaebaja etteheited on ebamäärased, sh

ajaliselt määratlemata, siis puudub ka võimalus tõendite kogumiseks. Vaimuliku ja

psühholoogiga kohtumise osas on olukord vastupidine kaebaja väidetule ja vastustaja on seda

tõendanud. Jalutuskäikude osas on vastustaja tõendanud, et nende toimumise aeg on määratud

vastavalt kaebaja soovile. Kuna punktis 7 nimetatud puuduste esinemine ei ole tõendatud, siis

kohus neid kaebaja etteheiteid rohkem ei käsitle.

9. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et K-eluhoone jalutusboksis ei ole võimlemiskangi

ja rööbaspuid, mida kaebaja vajab arsti poolt ette kirjutatud harjutuste tegemiseks. Vastustaja

selgituse kohaselt saab K-eluhoones sportimise abivahendeid kasutada osakonna

päevaruumis, mida kaebaja saab kasutada pärast kartserikaristuse kandmist ja täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise lõpetamist.

VangS § 55 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Samas tuleneb punktis 1.2 nimetatud käskkirjast (tl 26-27), et vaidlusalusel ajal kehtis kaebaja

suhtes 23.07.2015.a käskkirjaga nr 6-4/408 kehtestatud kehakultuuriga tegelemise keeld.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja seda käskkirja vaidlustanud. Samuti sätestab

VangS § 651 lg 3, et kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla

territooriumil, see on aga eelduseks kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruumide

kasutamisel. Seetõttu ei saa kaebaja vastustajale ette heita, et tal ei võimaldatud kasutada

kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruume üldistel alustel.

10. Järgnevalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kaebajal oli õigus kasutada

kehakultuuriga tegelemiseks kohandatud ruume tulenevalt sellest, et kaebaja vajas

ravikehakultuuri.

Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetavale tuleb tagada tema tervise kaitse ning

kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka konkreetse

kinnipeetava terviseseisundit (Riigikohtu lahend 3-3-1-57-12 p 11).

Kohtule on tõendina esitatud kaebaja tervisekaart osas, mis käsitleb kaebaja kaebusi

seljavalule ja selle kohta antud soovitusi (tl 119-120). Tervisekaardi 09.03, 14.09 ja

21.09.2015.a kannetest tuleneb tõepoolest, et arst soovitas kaebajal tegelda

ravikehakultuuriga. Samas leiab kohus, et harjutuste tegemine spordiboksis või -ruumis ei

olnud selleks ainus võimalus. Hiliseima, 14.09.2015.a kande tervisekaardile on teinud arst

Niina Neglason, kes Terviseameti avalikult kättesaadavate registrite (mveeb.sm.ee) põhjal on

erialalt neuroloog. Dr Neglasoni otsus oli ravikehakultuur, spordiboksis rippumine,

võimlemine, võimlemismatt 2 kuuks. See tähendab, et alternatiivselt spordiboksi kasutamisele

sai kaebaja tegelda ravikehakultuuriga kambris, sh kasutada selleks võimlemismatti. Kaebajal

oli ravikehakultuuriga tegelemise võimalus olenemata sellest, kas kaebaja sai kasutada

sportimise abivahendeid.

Eeltoodut arvestades ei saa K-eluhoone jalutusboksis võimlemiskangi ja rööbaspuude

puudumist pidada puuduseks kaebaja kinnipidamistingimustes.

11. Kaebaja esitas etteheiteid pesemistingimustele K-eluhoones:

- dušivee temperatuuri ei saa reguleerida ja vesi on sageli külm,

- kambri põrandas puudub trapp ja kaebaja ei saa valada ennast kambris üle külma veega,

- tualetis on ainult külm vesi.

Kaebaja ei olnud rahul ka sellega, et kambri aknal on seespool võre.

VangS § 45 lg 1 ja § 651 lg 1 näevad ette, et kinnipeetava kamber, sh kartser peab vastama

ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale

kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris

peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri

suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav

minister vangla sisekorraeeskirjas.

VSKE § 7 lg 1 p 7-8 ning lg 4 p 5-6 näevad ette, et kambris on võimaluse korral pesemiskoht

ja WC, kartseris peavad pesemiskoht ja WC olema. VangS § 50 lg 2 sätestab, et vähemalt üks

kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

Ehitusseadustiku alusel majandus- ja taristuministri määrusega kehtestatud eluruumile

esitatavate nõuete § 5 lg 2 kohaselt peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee

saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus

samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Vaidlust ei ole selles, et pesemiskoht on kaebaja kambris olemas. Eeltoodu põhjal vastab

olukord, kus kambris on kättesaadav ainult külm vesi, VangS § 45 lg 1 ja § 651 lg 1 nõuetele

ning kaebaja ei saa nõuda, et kamber oleks varustatud kuuma veega. Samuti ei näe õigusaktid

ette, et kambri põrandas peab olema trapp.

Kaebaja ei väida, et talle ei ole tagatud VangS § 50 lg 2 tulenev õigus kasutada vähemalt kord

nädalas dušši. Kaebaja väide, et dušivesi on külm, on tõendamata.

Kaebuse põhjal häirib kambri akna ees olev võre kaebajat põhjusel, et see seostub tema jaoks

kartseri või eraldatud lukustatud kambri tingimustega. Kaebaja ei väida, et ruum ei ole

piisavalt valgustatud või et seda ei ole võimalik õhutada. Kohtu hinnangul on see, et vangla

akna ees on trellid või võre, vanglale iseloomulik ning tegemist on ebamugavusega, mis

paratamatult kaasneb isiku kinnipidamisega vanglas.

12. Kaebaja heitis vastustajale ette seda, et vesi lülitatakse tema kambris sisse harva.

Otsuse punktis 11 viidatud eluruumile esitatavate nõuete § 5 lg 2 põhjal ei pea eluruumis

külm vesi olema kättesaadav pidevalt, piisab sellest, kui vesi on kättesaadav vajadusel. Nii see

kaebaja puhul ka on.

Vastustaja on tõendanud, et kaebaja põhjustas 15.07.2015.a oma kambris uputuse, vesi ulatus

kuni kartseri trellusteni ja valgus koridori (tl 111-112). Vastustaja selgitas, et sel põhjusel on

vesi kaebajale kättesaadav kindlatel kaebajale teada antud kellaagadel ning täiendavalt ka

kaebaja igakordsel nõudmisel (tl 30 pöördel). Kaebaja ei ole sellele vastustaja väitele vastu

vaielnud ega seda ümber lükanud. Seega on ebamugavused, mida kaebajal tuleb taluda seoses

pideva veevarustuse puudumisega, tingitud kaebaja enda käitumisest.

13. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja kinnipidamistingimused on kooskõlas õigusaktide

nõuetega ning ei põhjusta kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohus jätab kaebaja kohustamisnõude

rahuldamata.

Käeraudade kohaldamine

14. Kaebaja vaidlustas Viru Vangla 13.10.2015.a käskkirja nr 6-4/576 (tl 26-27) resolutsiooni

punkti 1, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavat julgeolekuabinõud: kui keegi siseneb

kaebaja kambrisse, pannakse kaebajale peale käerauad.

VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma

tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

15. Vangla põhjendas kohaldatavat abinõu sellega, et 13.10.2015.a viskas kaebaja valvurit

läbi toiduluugi kuuma supiga, seejärel kattis kambri vaateava paberiga ning lõhkus kambris

wc-poti ja kraanikausi.

Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja

välja toodud faktilisi asjaolusid 13.10.2015.a toimunu kohta. Kaebaja on ainult üldsõnaliselt

väitnud, et ta ei ole teinud midagi sellist, mis tingiks käeraudade kohaldamise. Seetõttu tuleb

kohtul lähtuda sellest, et vaidlustatud käskkirjas välja toodud faktilised asjaolud on õiged.

Nende põhjal saab kaebajat lugeda isikuks, kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla

julgeolekule.

16. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või

tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10 p 12). Otsus

kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib

kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani

poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlustatud käskkirja andmisel kaalutlusreegleid rikkunud.

Vastustaja hindas õigesti, et 13.10.2015.a toimunud juhtumi põhjal võib kaebaja tulevikus olla

ohtlik tema kambrisse sisenevatele isikutele. Kohus peab oluliseks, et juhtumi toimumise ajal

oli kaebaja suhtes juba kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamist, kuid toimunu näitas, et see ei olnud isikute ohutuse ja vangla

julgeoleku tagamiseks piisav. Käeraudade kohaldamine ajal, mil kaebaja kambrisse

sisenetakse, on selleks kohane ja proportsionaalne meede. On küll õige, et kohaldatud abinõu

võib põhjustada kaebajale teatavat ebamugavust, kuid vajadus tagada vanglas töötavate

isikute julgeolek kaalub praegusel juhul üles ebamugavuse, mida kaebajal tuleb lühikese aja

jooksul taluda. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik korrigeerida oma käitumist ning

sellega saavutada tema suhtes kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamine.

17. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja

toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata.

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 31.10.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik