3-16-2337/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2337 Haldusasi

M. B. A. kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri kahtlustatavana kinnipidamise asendamise aktile kriminaalasjas nr xxxxxxxx Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

Tagastada M. B. A. kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.11.2016 M. B. A. kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida Prefektuuri kahtlustatavana kinnipidamise asendamise aktile kriminaalasjas nr xxxxxxxx. Nimetatud aktiga asendati M. B. A. kinnipidamine maksega riigituludesse. Riigituludesse makstava makse suuruseks oli 300 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kuritegu toime pannud ning temalt ära võetud 300 eurot tuleb talle tagastada.

2. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Praegusel juhul on M. B. A. sisuliselt vaidlustanud PPA Ida Prefektuuri kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti kriminaalasjas nr xxxxxxx. Tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 219 lg 2 alusel antud aktiga.

KrMS § 219 kohaselt kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõiste-

3-16-2337 2(2) tavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.

KrMS § 199 lg 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219. Samas eeldab KrMS § 219 kohaldamine siiski teatud menetlustoimingute läbiviimist ja teatud asjaolude tuvastamist, mis üldjuhul tähendab aga kriminaalmenetluse alustamist (KrMS § 193). Seetõttu tuleb nimetatud normi käsitada eriregulatsioonina, mis kindlate eelduste esinemisel ei loe kriminaalmenetlust alanuks vaatamata teatud toimingute läbiviimisele.

Olenemata asjaolust, et kriminaalmenetlust KrMS § 219 kohaldamisel (kahtlustatava kinnipidamise asendamisel) ei loeta alanuks, on kohtu hinnangul KrMS § 219 lg 2 alusel antud uurimisasutuse akt oma sisult kriminaalõiguslik, s.o uurimisasutuse menetlustoiming.

4. Kohus selgitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise, on tal võimalik esitada kaebus prokuratuurile (KrMS § 228 lg 1). Ka juhul, kui käsitada kaebaja eesmärgina kahju hüvitamise soovi, tuleb vastav taotlus esitada prokuratuurile (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1, § 14 lg 2).

5. Eeltoodud põhjustel ei kuulu M. B. A. esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, mistõttu kohus tagastab kaebuse kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee Kohtunik