3-16-2341/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2341 Kohtuasi C.E.S. kaebus Viru Vanglas 07.03.2016 koostatudtud individuaalse täitmiskava ja 19.10.2016 vaide tagastamise kohta tehtud otsuse nr 6-12/204-5 tühistamiseks ning kriminogeensete riskide uue hindamise läbiviimisele ja uue individuaalse täitmiskava koostamisele kohustamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada C.E.S. kaebus.

2. Saata määrus kaebaja esindajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 07.03.2016 on Viru Vangla (edaspidi vastustaja) koostanud kinnipeetav C.E.S. (edaspidi kaebaja) individuaalne täitmiskava. 10.08.2016 koostas kaebaja vaide, milles avaldas rahulolematust oma isikliku toimiku korrastamiseks 05.07.2016 esitatud taotluse lahendamise ja individuaalsesse täitmiskavasse (ITK) märgitud riskitaseme suhtes ning palus taotluse kohta tehtud otsus kehtetuks tunnistada, otsustada asja üle uuesti, kuulutada 07.03.2016 koostatud ITK ja selle aluseks olnud riskihindamine õigustühiseks ja koostada uus. 18.09.2016 koostatud vaide täienduses täpsustas kaebaja oma nõuet paludes tunnistada kehtetuks talle 07.03.2016 koostatud ITK ja selle aluseks olnud riskihindamine, teha ettekirjutus tema kriminogeensete riskide uueks hindamiseks ja selle alusel uue taasühiskonnastamise protsessi toetava ITK koostamiseks ning väitis, et ei saanud vaiet varem esitada, sest ei mõistnud vaidlustamisviite puudumise tõttu kohe, et ITK puhul on tegemist haldusaktiga, mida on tal oma õiguste rikkumise tõttu võimalik vaidlustada. 19.10.2016 otsusega nr 6-12/204-5 jäeti vaide esitamise tähtaeg ennistamata ning tagastati vaie läbivaatamatult.

2. 18.11.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus tühistaks 07.03.2016 koostatud ITK ja vaide tagastamise kohta 19.10.2016 tehtud otsuse nr 6-12/204-5 ning kohustaks vastustajat uuesti läbi vaatama tema kriminogeensete riskide hindamise ja koostama uue ITK. Kaebaja väidetel toimiti kriminogeensete riskide hindamisel ja ITK koostamisel vastuolus materiaalõigusega ega järgitud menetlusnorme, kuna varasemat hinnangut tema ohtlikkusele muudeti põhjendamatult, riskihindamisel tugineti asjakohatule ja käitumine Viru Vanglas jäeti tähelepanuta, rikuti uurimise, põhjendamise ja ära kuulamise põhimõtteid, ITK-d ei tehtud teatavaks ning lisaks jäeti ka vaide esitamise tähtaeg ebaõigesti ennistamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või pole tal kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada.

4. Kaebaja on esitanud talle koostatud ITK tühistamise nõude ning soovib lisaks ka, et vastustajat kohustataks tema kriminogeenseid riske uuesti hindama ja uut ITK-d koostama. Seejuures ei ole ta aga tähelepanu pööranud justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 14 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 1 lg-tele 1 ja 2. Neis sätestatu järgi pole ITK mitte haldusakt, vaid karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ja nende rakendamise graafik ning mille eesmärgiks on suunata ta läbi riskide maandamise õiguskuulekale käitumisele, toetada tema arengut ja tõsta toimetulekuvõimet vabaduses. See, et ITK puhul on tegemist soovitusliku iseloomu omava programmilise dokumendiga, mille ühelgi sättel ei tohiks olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele ning mis seetõttu ei ole üldreeglina ka iseseisvalt vaidlustatav, on selgelt välja öeldud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-09 punktis 19. Sama lahendi punktis 26 aga märgiti lisaks, et iseseisvalt pole võimalik vaidlustada ka täitmiskava turvalisusriske puudutavat osa. ITK osa, milles käsitletakse kinnipeetava ohtlikkust, ei vasta ka sisu poolest haldusakti tunnustele, kuna see sisaldab ainult hinnanguid ning ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt tema õigusi või kohustusi. HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt saab nõuda üksnes haldusakti tühistamist. Soovituslikku tähendust omavate dokumentide ja kinnipeetavale antud hinnangute suhtes pole niisugust nõuet võimalik esitada. Seega ei ole ITK tühistamise nõue käesolevas asjas lubatav, mistõttu ei ole lubatavad ka kaebaja riskide uuele hindamisele ja uue ITK koostamisele kohustamise nõuded.

5. Iseseisva vaidlustamisõiguse puudumise tõttu ei saa ITK õigusvastasuse tuvastamise nõue samuti lubatav olla. Seepärast pole vajadust teha kaebajale ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks. HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja niisuguse nõude esitamise võimalusi piiranud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi ka taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebuse väidetest nähtuvalt peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks ITK-s sisalduvat hinnangut tema ohtlikkusele väites, et see on kaasa toonud avavanglasse ümberpaigutamise edasilükkamise ja lühiajaliste väljasõitude võimaldamiseks esitatud taotluste rahuldamata jätmise. Arvestamata on ta jätnud aga asjaolu, et kinnipeetava paigutamise otsustab vangla ning tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse ümberpaigutamist. See tähendab, et ka juhul, kui kohus leiaks, et kaebaja ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, ei saaks ta esitada avavanglasse paigutamise nõuet. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka lühiajalise väljasõidu taotluse puhul, sest tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mitte tema kohustuse ega kinnipeetavale antud subjektiivse õigusega. Lisaks pole kinnipeetavale omistatud ohtlikkuse kõrge tase VSkE § 83 p-des 1-4 sätestatu kohaselt üldse niisuguseks kohustuslikuks aluseks, mis peab tingimata kaasa tooma vastava loa andmisest keeldumise. Eelnevalt juba viidatud lahendi nr 3-3-1-95-09 punktis 26 leidis Riigikohus, et õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebaja jaoks kasulik ja aitama teda edasisel õiguste teostamisel või kaitsmisel. ITK-s turvalisusriskide kohta väljatoodu sellele tingimustele ei vasta, sest täitmiskavas märgitul üksi pole tõenduslikku tähendust ja seetõttu ei aita täitmiskava vastava osa vaidlustamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Täitmiskavas esitatu ekslikkusele võib ta viidata tulevikus ette tulla võival juhul, kui vangla tugineb täitmiskavale mõne oma haldusakti või toimingu põhjendamisel.

6. Lisaks ITK vaidlustamisele ei ole kaebaja rahul ka sellega, et vastustaja jättis tema vaide läbi vaatamata ja soovib vastava otsuse tühistamist väites, et ITK vaidlustamise tähtaeg jäeti ebaõigesti ennistamata. Mingeid muid põhjendusi ta oma vastava nõude juurde esitanud ei ole. Samuti pole ta arvestanud, et vaide esitamise tähtaja ennistamise nõude rahuldamata jätmise ja vaide tagastamise kohta tehtud otsuse tühistamine ei võimalda tal käesoleva kaebusega seotud asjaolusid arvestades kuidagi saavutada kaebuses väljendatud eesmärki ehk siis tema kriminogeensete riskide uut hindamist ja uue ITK koostamist.

7. Eeltoodud järeldustel puudub kaebajal ITK ja selle aluseks oleva kriminogeensete riskide hindamise osas kaebeõigus. Vaideotsuse tagastamise kohta tehtud otsuse tühistamise nõude abil ei saa ta aga saavutada oma kaebuse eesmärki. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust ühegi selles sisalduva nõude osas menetlema ja võib selle HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alustel täies ulatuses tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane