2-16-111079/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.novembril 2016 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-111079 Hagi ese

Tsiviilasja hind OÜ Aktiva Finants hagi L. M. vastu võlgnevuse nõudes

2 701, 44 eurot

Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151; lepinguline esindaja K. T. , OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi

20 Tallinn, e-post:jurist@julianus.ee; Kostja L. M. , isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja eestkostja N. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.Jätta OÜ Aktiva Finants hagi L. M. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.

Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

L. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

2 (4) üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtusse hagi L. M. vastu Elisa Eesti AS ja kostja vahel 18.02.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2351335 ja liitumislepingu lisa nr 2351339; 13.02.2013 sõlmitud liitumislepingute nr 2342751, nr 2342737, liitumislepingu lisade 1 nr 2342777, nr 2341765 alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 1350,72 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Kostja on jätnud tasumata arved kogusummas 1350, 72 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 01.09.2016. Hageja nõuab kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1350,72 eurot ja sissenõuatavaks muutunud viivised summas 1350,

67 eurot. Menetluskulud taotleb jätta kostja kanda.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja seaduslikule esindajale eestkostja N. K. le isiklikult kätte toimetatud 19.09.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning jätab hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi rahuldamata jätmist.

3. Kohtule on esitatud Elisa Eesti AS ja kostja vahel 18.02.2013 sõlmitud liitumisleping nr 2351335 ja liitumislepingu lisa nr 2351339; 13.02.2013 sõlmitud liitumislepingud nr 2342751, nr 2342737, liitumislepingu lisad nr 2342777 ja nr 2341765. Samuti on esitatud arved nr 2006387229, 2006578594, 2006783270, 2006991978 kokku võlgnevuses 1350, 72 eurot.

3 (4) Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja ja tema eestkostja ei ole ise lepingute tühisusele tuginenud, võib kohus ja ka peab menetluses omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (RKL nr 3-2-1-122-08 p 19, RKL nr 3-2-106-13 p 24).

4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Lõige 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tulenevalt TsÜS 11 lg 1 piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohtu 30.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-05- 24924 pikendatud L. M. ’le määratud eestkostja N. K. ametiaega. Eestkoste määratakse kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest, so kuni 29. novembrini 2014. Eestkoste seati

L. M. kõigi asjade ajamiseks. Nimetatud määruses on kohus märkinud, et Valga Maakohtu 05.09.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-59/05, jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2005 otsusega nr 2-2-367/05, määrati piiratud teovõimega täisealisele isikule L. M. le eestkostjaks

N. K. . L. M. puhul välistati õigus iseseisvalt teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid ning tunnistati isik valimisõiguse osas teovõimetuks. 07.01.2015 määrusega pikendati L. M. le määratud eestkostja N. K. ametiaega alates 30.11.2014 viieks aastaks. Eestkoste on seatud L. M. kõigi asjade ajamiseks. Seega on alates 24.11.2005 kohtu poolt seatud L. M. le eestkoste kõikide asjade ajamiseks. Eeltoodust tulenevalt on veebruaris 2013 sõlmitud lepingud tühised, kuna lepingute sõlmimise ajal oli kohtulahendiga välistatud kostja puhul õigus teostada tsiviilõiguslikke tehinguid ja õigustoiminguid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et eestkostja oleks liitumislepingud, lisad hiljem heaks kiitnud, samuti ei esine muid TsÜS § 11 lg 3, 4 nimetatud eeldusi. Seega on liitumislepingud tühised ning hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja nõue on esitatud lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisest. Tühise lepingu täitmist ei ole võimalik nõuda, sh viivist, mis on tekkinud lepingu mittetäitmisest, sest tühine leping ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi, st ta ei too pooltele kaasa õigusi ja kohustusi.

MENETLUSKULUD

5. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus kindlaksmääramata kostja menetluskulud.

4 (4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk kohtunik