2-16-10339/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-16-10339 Määruse tegemise kuupäev ja koht

22. november 2016, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi KORTERIÜHISTU (KÜ) NARVA UNISTUS hagi V R ja D R vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise aeg ja viis Hageja: KÜ NARVA UNISTUS (registrikood 80180884) Hageja seaduslik esindaja: L V (isikukood XXX) Kostjad:  V R (isikukood XXX)  D R (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja: M R (isikukood XXX) 21.11.2016, kohtuistungil Menetluse liik Hagimenetlus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KÜ NARVA UNISTUS ning V R ja D R vahel 21.11.2016 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. Pooled kinnitavad, et võlgnevuse jääk koos viivistega moodustab 21. november 2016 seisuga 694,47 euro.

1.2. Kostjad V R ja D R kohustuvad maksma KÜ-le NARVA UNISTUS võlgnevuse katteks 694,47 euro ja hageja tasutud riigilõivu katteks 100 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 794,47 eurot hiljemalt 30. juuni 2017.

1.3. Kostjad kohustuvad määruse alapunktis 1.2 märgitud summad tasuma KÜ-le NARVA UNISTUS arvelduskontole nrXXX Swedbank AS-is, selgitusse märkida “tsiviilasi nr 2-16-10339“.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-10339 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromisslepingule; menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

4. Tagastada KÜ-le NARVA UNISTUS pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 100 eurot. Riigilõiv tagastada KÜ NARVA UNISTUS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is, selgitusse märkida “poole riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2- 16-10339“.

Toimetada kohtumäärus menetlusosaliste kätte.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Tsiviilasi nr 2-16-10339

2(3)

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 05.07.2016 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu majandamiskulude põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.

Pooled sõlmisid 21.11.2016 kohtuistungil kompromissi, mille tingimused on kantud kohtuistungiprotokolli. Pooled avaldasid soovi lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-16-10339 mõlemaid pooli rahuldaval viisil. Kompromissis leppisid pooled võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses ja määrasid ka menetluskulude summa rahaliselt.

Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad pooled kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis

Tsiviilasi nr 2-16-10339

3(3) vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, menetluskulud on kompromisslepinguga rahaliselt kindlaks määratud.

Riigilõivu osaline tagastamine

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja maksis menetluses riigilõivu summas 200 eurot, sellest pool moodustab 100 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova kohtunik