1-16-2498/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-16-2498

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2016. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-16-2498 (14257000143) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi P.S süüdistus KarS § 121 järgi, K.H süüdistus

KarS § 121 järgi ja S.J süüdistus KarS § 121 järgi

üldmenetluses Prokurör Kannatanu esindaja Indrek Kalda Jüri Urb Süüdistatavad

P.S –

elukoht *, isikukood XXX, * kodanik,

haridust * klassi, emakeel * keel, *, kriminaalkorras töökoht karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

K.H – elukoht *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel *, karistamata ,

S.J – elukoht *, isikukood XXX, * kodanik, * haridus, emakeel * keel, *, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Advokaat Indrek Naur

RESOLUTSIOON

1. KarS 121 karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista P.S § järgi ja (üks)

2. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta är P.S akandmata vangistus suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1-aasta st vangistust ei pöörata täitmisele kui

P.S kaheksateistkümne

( ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.november 2016. a.

4. P.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühi stada.

5. K.H karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista KarS § 121 järgi ja (üks)

6. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus K.H suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui 1-aasta st K.H ( jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

18 kaheksateistkümne) kuulise katseaja

7. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.november 2016. a.

8. S.J KarS 121 karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista § järgi ja (üks)

9. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta är akandmata vangistus S.J suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1-aasta st vangistust ei pöörata täitmisele kui S.J ( jooksul ei pane toime uut tahtlikku kurite .

18 kaheksateistkümne) kuulise katseaja gu

10. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.november 2016. a.

11. S.J suhtes

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

12. Välja mõista P.S-ilt riigi tuludesse / Maksuja Tolliamet tasuda i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu viitenumber 99916700083956. kohtumaja, otsus nr 1-16-2498, menetluskulu, /: P.S

- sundraha 645 eurot; (kuussada neli viis) kümmend

- ekspertiisitasu 28 eurot. ( ) kakskümmend kaheksa

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 13. riigi tuludesse / Maksuja Tolliamet Välja mõista K.H-lt tasuda i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu viitenumber 99916700083969. kohtumaja, otsus nr 1-16-2498, menetluskulu, K.H/:

- sundraha 645 eurot; (kuussada nelikümmend viis) - eurot 48 senti. määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 126 (ükssada kakskümmend kuus)

- ekspertiisitasu 28 eurot. ( ) kakskümmend kaheksa

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 14. riigi tuludesse / Maksuja Tolliamet Välja mõista S.J-ilt tasuda i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu viitenumber 99916700083972. kohtumaja, otsus nr 1-16-2498, menetluskulu, S.J/:

- sundraha 645 eurot; (kuussada nelikümmend viis)

- ekspertiisitasu 28 eurot. ( ) kakskümmend kaheksa

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

15 Rahuldada tsiviilhagi . H A P.S , S.J vastu kuriteoga tekitatud , K.H varalise kahju hüvitamise nõudes

solidaarselt , K.H-lt, S.J-ilt ja mõista P.S-ilt

H A välja /tasuda arvele * SEB/ ( klomsada kuus kasuks 10 366 kümme tuhat kümmend kuus) eurot 24 senti.

16. Rahuldada tsiviilhagi H A P.S, K.H, S.J vastu kuriteoga tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt

, K.H-lt ja mõista solidaarselt P.S-ilt S.J-ilt kasuks 1000 eurot. , välja H A /tasuda arvele * SEB / ( ) üks tuhat

17.Asitõend – katkine meeste särk, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt 18/15 11.05.2015), hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 18.

Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 1 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUSED

P.S s akse selles, et üüdistat P.S , S.J ja K.H panid alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus grupis toime kehalise väärkohtlemise H A suhtes * asuvas L L baaris ja baari juures 27.juulil 2014 öösel peale kella ühte

P.S lõi esiteks baarileti ääres H A’le rusikaga näkku, paremale poole põse piirkonda. Seejärel tiris P.S koos S.J ja K.H-ga kannatanu baariletist eemale ning P.S ja K.H peksid teda rusikaga vastu pead. Peale seda, kui H A siirdus baari tualettruumi oma nägu verest puhastama, sisenes sinna S.J , kes lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead.

Oma ühise tahtliku tegevusega tekitasid P.S , S.J ja K.H kannatanule H A’le füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused parema silmakoopa alumise ja keskse seina mu – rrud, õhu paremas silmakoopas,

parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaava vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega ja nahamarrastused ninal.

Sellise tegevusega pani P.S toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

K.H süüdistatakse selles, et P.S , S.J ja K.H panid alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus grupis toime kehalise väärkohtlemise H A suhtes * asuvas L L baaris ja baari juures 27.juulil 2014 öösel peale kella ühte

P.S lõi esiteks baarileti ääres H A’ kaga näkku, paremale poole põse le rusi piirkonda. Seejärel tiris P.S koos S.J ja K.H-ga kannatanu baariletist eemale ning P.S ja K.H peksid teda rusikaga vastu pead. Peale seda, kui H A gu verest puhastama, sisenes sinna S.J siirdus baari tualettruumi oma nä , kes lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead.

Oma ühise tahtliku tegevusega tekitasid P.S , S.J ja K.H kannatanule H A i kuud kestvad ’le füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat ning vähem kui nel tervisekahjustused– parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhu paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaava vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega ja nahamarrastused ninal. Sellise tegevusega pani K.H toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

S.J süüdistatakse selles, et P.S , S.J ja K.H panid alkoholijoobes olles isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus grupis toime kehalise väärkohtlemise H A suhtes * asuvas L L baaris ja baari juures 27.juulil 2014 öösel peale kella ühte

P.S lõi esiteks baarileti ääres ’le rusikaga näkku, paremale poole põse H A piirkonda. Seejärel tiris P.S koos S.J ja K.H-ga kannatanu baariletist eemale ning P.S ja K.H peksid teda rusikaga vastu pead. Peale seda, kui H A siirdus baari tualettruumi oma nägu verest puhastama, sisenes sinna S.J , kes lõi kannatanut korduvalt kätega vastu pead.

Oma ühise tahtliku tegevusega tekitasid P.S , S.J ja K.H kannatanule

H A’le füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud kestvad tervisekahjustused– parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhu paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaava vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega ja nahamarrastused ninal.

Sellise tegevusega pani S.J toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises

süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. KarS § nä gi teo toimepanemise ajal kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Süüdistatavad avaldasid kohtuistungil, et tunnistavad end neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises süüdi, kohtuistungil kuriteosündmuse kohta ütlusi anda ei soovinud.

Kannatanu seisund peale sündmust on näha isiku l 134-138/. H A läbivaatuse protokollis /t ninajuur oli turses, ninast verejooks, vasak kõrv verine, kõrva taga suurem muhk. Pluusi eest verine. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistatavate löömise tagajärjel ka valu. Silma alt oli luu puruks, ülemine lõualuu oli veel katki, käis kõrvalest õmblemas. Kuna ei saanud nina kaudu a

hingata, käis operatsioonil. Õmblemas käis arsti juures samal õhtul, järgmine päev läks kompuutrisse. Haiglas ravil oli ainult peale ninaoperatsiooni 2-

3 päeva. Lõhna ei tunne siiamaani.

Kannatanule on teostatud (akt nr * 30.07.2015) /tl 139-145/. Ekspert on andnud isiku ekspertiis arvamuse - H A ’l esinevad järgmised tervisekahjustused: parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhk paremas silmakoopas, parema põskkoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaav vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega, nahamarrastused ninal. H A esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud. ’l

H A diagnoositud kehavigastused tavalise kulu k ’l orral põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et kannatanul esinesid tervisekahjustused, mis on kirjas süüdistuses ja kannatanu tervisekahjustused kestsid rohkem kui neli nädalat ning vähem kui neli kuud.

Edasi uurib kohus, kas kannatanu sai tervisekahjustused süüdistatava tegevuse tagajärjel te . Kohtus on kannatanu, tunnistajate R R, J K, K R ütlustega tõendamist leidnud, et nii kannatanu kui süüdistavad viibisid 27.07.2014 öösel * asuvas baaris . LL Kannatanu rääkis, et oli sel õhtul kaine autojuht, läks baarileti äärde, et energiajooki osta. Siis külje pealt P.S lihtsalt lõigi rusikaga näo piirkonda.

Tunnistaja K Š, kes töötas 27 t sel ööl mingi lükkamine .07.2014 L’s baaridaamina, kinnitas, e toimus, jook lendas baarileti peale . Tunnistaja R R

rääkis, et kui oli baarileti ääres, nägi, et P.S lõi H.A’d käega näo piirkonda.

Mingit sõnavahetust ei olnud, lihtsalt lõi. rääkis, et seisid baarileti ääres, tellisid Tunnistaja K R jooke, Mats läks neist mööda ja lõi H rusikaga näkku. ’d

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et P.S lõi kannatanut rusikaga vastu pead.

Edasi kirjeldas et kannatanu, siis Mats ja Erkko hakkasid teda välja tirima, turvamees tuli vahele. R

R rääkis, et peale seda, kui P.S lõi H , H vist kukkus või komistas ja siis Mats K.H-ga ’d koos lohistas H sealt minema kas õue või mujale ruumi. sõnade ko Tunnistaja J K haselt kui tellisid jooke leti ääres, siis mingi hetk hakkas rüselus pihta. Sai siidriga pähe ja igale poole. H võeti kahe mehe vahele (Mats ja ) ja lohistati välja. sündmust teist isikut ei tea

selgitas, et kui K R edasi

nägi, siis Matsile järgnes K.H, võttis H kaenla alla ja kahekesi Matsiga tirisid H’d välisukse poole. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et peale seda kui P.S oli kannatanut rusikaga löönud, lohistasid P.S ja K.H teda välisukse poole.

Kannatanu

R sõnade kohaselt K.H tuli baari tagasi ja lõi käega näkku, äkki kolm korda. K rääkis, et kui nad jõudsid välisukse poole, seal oli suurem kähmlus, kes keda lõi, ei näinud. Läksid oma seltskonna juurde, et teised H’le appi läheks ja kui tagasi jõudsid, siis juba turvamees lahutas neid, H jäi klubisse sisse ja teised lükati välja. Läksid H’ga -sse, tal oli nina pealt verine. Palusid, WC et saaks kõrvaluksest välja, aga öeldi, et see on kinni, turvamees lubas välja saata. Kui hakkasid koos turvamehega välja minema, siis tuli veel keegi ja siis H sai uuesti vastu nägu ja jooksis uuesti vetsu. Tunnistaja

-sse, et ennast

R R

– mingi aja pärast tuli H tagasi, ta nägu oli katki ja verine. H läks WC puhastada. , kes oli 27.07.2014 baari Tunnistaja R M s turvamees rääkis, et algul oli peaukse juures mingi rüselemine, otsest lööki ei näinud, aga veri oli väljas juba. Läks vahele. Hiljem sai kannatanu löögi vastu nägu, lööjaks oli K.H.

Kohtule ud situatsioonis oleks kannatanut ei ole esitatud ühtki tõendit, et P.S eelkirjeldat peksnud rusikaga vastu pead nagu talle süüks arvatakse.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et K.H lõi kannatanut vastu pead. orral, kannatanu on kinnitanud, Tunnistajad on näinud kannatanu löömist K.H poolt ühel k et lööke oli rohkem. Kohus leiab, et on selge, et olukorras kus toimub kaklus, siis tunnistajad ei pruugi näha igat lööki, kuid kannatanu tajub rünnet vahetult ja seetõ tu leiab kohus, et on tõend t amist

leidnud, et K.H i kannatanut pea piirkonda lõ korduvalt käega . Tõendamist ei ole leidnud, et K.H oleks peksnud kannatanut rusikaga vastu pead.

Edasist kirjeldab nii - kannatanu läks vetsu, tuli Siim ja tuli kohe kallale, ei ütelnud midagi. Hakkas talle vastu, kaitses ennast. Siim lõi teda kätega näkku ja tema lõi teda enesekaitseks vastu. Ka tunnistaja

- J K sõnade kohaselt tuli H mingi aeg tagasi ja läks WC sse. Läks järgi, et näha, kas kõik on korras. H’l oli ninaluu läinud ja verd tilkus. Kui WC lendas sisse ja lõi -s oli, siis S.J 2-3 korda rusikaga A’d. S.J ütles mitu korda midagi sellist, et nii ei tehta. H vehkis end kaitstes kätega. Kohus - leiab, et tõendamist on leidnud, et S.J WC s kannatanut lõi. Kannatanu sõnade kohaselt lõi S.J teda kätega näkku, tunnistaja meelest löödi rusikaga. Kohus leiab, et isik, keda lüüakse, tajub ilmselgelt paremini, millega teda lüüakse ja seetõttu loeb kohus tõendatuks, et S.J lõi kannatanut WC-

s korduvalt käega vastu pead.

Peale seda konflikt rauges kuna turvamees aitas kannatanu baari tagauksest välja sõnade . R M kohaselt Kannatanu on samuti need, kes lõid olid baari ees, oleks võinud veel mingi jama juhtuda. kinnitanud, t Ka tunnistaja R R, J K, K R et urvamees lasi ta tagant uksest välja. ütlesid, et lahkusid baarist tagaukse kaudu.

Kannatanu on selgitanud, et kellegagi lööjatest juttu ei olnud enne ega pärast, miks löödi, ise arvab, et elas P.S naisega koos ja kuna aitas laste rahade asju ajada, maksis advokaadi rahad, et võib olla selle pärast peab Ka tunnistajad, kes sündmust pealt nägid, ei osanud - viha. löömise põhjust selgitada, ei saanud sellest aru. Kohus leiab, et kuna löömisel ei eelnenud mingit konflikti, sõnavahetust, siis saab kannatanu ütluste pinnalt lugeda tõendatuks, et tüli tekkis isiklike suhete pinnalt.

Kohus kannatanu ja tunnistaja leiab, et te ütlused kinnitavad üheselt, et P.S, K.H ja S.J olid isikuteks, kes 27.04.2014 kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutasid.

Kohus leiab, et kannatanul esinenud vigastuse kannatanut d vastavad süüdistatavate tegevusele – löödi korduvalt pea piirkonda ja kõik vigastused on kannatanul pea piirkonnas. Kohus leiab, et ei ole võimalik tuvastada, millise vigastuse üks või teine konkreetne löök põhjustas, sest kannatanut löödi kõikide süüdistatavate poolt lühikese ajavahemiku järel pea piirkonda. Seetõttu on süüdistuses õieti leitud, et süüdistatavad on teo toime pannud grupis. Ka ekspert on andnud arvamuse, et H A tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil - 27.07.2014 löökidest kõvade tömpide esemetega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et

H A sai 27.07.2014 valu ja süüdistusaktis nimetatud tervisekahjustused süüdistatavate ühise tegevuse tulemusel.

Kohus leiab, e

t vähendada tuleb P.S-ile süüks arvatava kuriteo mahtu – tõendamist ei ole leidnud, et tuleb lugeda P.S koos K.H-ga peksis kannatanut rusikaga vastu pead. Samuti tõendatuks, et K.H lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda ja tõendamist ei ole leidnud, et

K.H peks is kannatanut koos P.S-iga rusikaga vastu pead. Muus osas on süüdistus tõendamist leidnud P.S, K.H ja S.J tegu täidab KarS § 121 - poolt toime pandud

(alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p –

1 teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat) sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on sei

H A tahtlikult sukohal, et kõik süüdistatavad lõid

– nad lähenesid kannatanule ja ilma

ühegi selgituseta, põhjuseta, lõid kannatanut. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatavad lõid kannatanut pea (elutähtsa organi) piirkonda. Seda, et löögid olid tugevad, näitavad kannatanul esinenud vigastused. Kohus leiab, et lüües teist isikut tugevate löökidega pea piirkonda, möönab iga mõistlik inimene selle tagajärjena mis tahes raskusastmega tervisekahjustuse saabumist. Peale korduvaid e pea piirkonda ei ole löök löömise tagajärg enam

süüdistatavate tahtele allutatud ja ei ole mingit objektiivset alust loota, et kannatanu ei saa tervisekahjustusi ja valu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks P.S, K.H, S.J süü süüks arvatu nendele d kuriteo toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud P.S, K.H, S.J poolt imepanemise ajal kehtinud KarS § 121 ( teo to alates 01.01.2015 on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi) sätestatud kuriteo toimepanemine grupis tegu , on õigusvastane ja P.S, K.H, S.J on teo toimepanemises süüdi.

KARISTUS Vastavalt t ka karistada. oimepandule tuleb süüdistatavaid KarS § nägi teo toimepanemise ajal

ette kolmeaastase vangistuse. rahalise karistuse või kuni Käesoleval ajal näeb KarS § 121 lg 2 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtuda tuleb teo toimepanemise ajal kehtinud kergemast karistusest P.S, K.H ja S.J on grupis toime pannud ühe teise astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. K

tuvastatud. aristamise alus on isiku süü, mis on kõigi süüdistatavate puhul Kõik süüdistavad lõid kannatanut pea piirkonda. P.S lõi kannatanut ühel korral rusikaga, K.H ja S.J lõid mõlemad kannatanut korduvalt käega vastu pead. Tegemist ei olnud ühegi süüdistatavate poolt suurte löökide arvuga, kuid kogumis löödi kannatanut mitmeid kordi ja kannatanu sai nii valu kui ka tervisekahjustused. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millise vigastuse konkreetse süüdistatava tegevus põhjustas, kannatanu on saanud tervisekahjustused kõikide süüdistatavate löömiste tagajärjel kõigi süü süü . Kohus leiab, et

distatavate on keskmine. Karistust kergendava asjaolu

kõikide süüdistatavate puhul on süü tunnistamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 10 alusel kuriteo toimepanemine grupi poolt.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 163-164 on karistusregistri teatis kohta, mille kohaselt P.S P.S on

kriminaalkorras karistamata isik. Väärteokorras karistatud, kuid need karistused on teiseliigiliste süütegude eest. S.J karistusregistri teatis /tl 165/ ja K.H karistusregistri teatis /tl 166/ näitavad, et nad on karistamata isikud. Samuti tuleb arvest aasta ja selle ada, et teo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud üle 2 aja jooksul ei ole toime pannud uusi kuritegusid. süüdistatavad Seega oht, et süüdistatavad paneks toime uusi kuritegusid, ei ole suur.

Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk on oluline. Süüdistatavad asusid vägivallaga klaarima ühe süüdistatava vaenulikke suhteid kannatanuga. ünnak täiesti R oli kannatanu jaoks ootamatu, avalikus rahvarohkes kohas ja see

rünne toimus kahjustab oluliselt üldist turvatunnet. Kohus le a iab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestad asjaoluga, et teo toimepanemisest on möödunud juba üle k aasta ja seetõttu tuleb vähendada ka süü suurusest tulenevat karistuse määra. Kohus ahe

leiab, et tuleb karistada vangistusega rast suuremas, aga keskmisest kõiki süüdistatavaid alammää karistuse määrast väiksemas määras.

Samas aga leiab kohus, et kuna tegemist on kriminaalkorras karistama isiku ga, kes peale ta te

käesolevat tegu ei ole aasta jooksul toime pannud ühtki uut õigusrikkumist, rohkem kui kahe on

s

vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult 18-kuulise üüdistatavad võimalik katseajaga KarS §

73 alusel.

TÕKEND

S.J 155-156/. suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl Tõkend tuleb kohtuotsuse jõus umisel tühistada. t

P.S - suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 159 160/. Tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

TSIVIILHAGI Kannatanu on esitanud tsiviilhagi /tl 13-14/ nõudega mõista M. Ristimägi, S.J ja K.H´ult tema kasuks välja kurit lõhutud triiksärgi eoga tekitatud kahju 20735,08 eurot, millest 42,99 eurot on väärtus, eurot kaotatud töötasu suurus, 2,50 eurot tasu haiglas viibimise eest ning mittevaraline * kahju 10000 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Kannatanu varalise ja mittevaralise kahju nõue tugineb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, mis sätestavad, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS järgi on süül põhineva vastutuse (deliktilise üldvastutuse) aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Eelpool on kohus tuvastanud, et M. Ristimägi, S.J ja K.H tegevus täitis objektiivse kuriteo teokoosseisu ja kohus on tuvastanud ka põhjusliku seose M. Ristimägi, S.J ja K.H teo ja kannatanul tekkinud kehavigastuste vahel. Kohus eespool ka leidis, et M. Ristimägi, S.J ja K.H tegu on õigusvastane.

Kuna M. Ristimägi, S.J ja K.H põhjustasid kannatanule tervisekahjustuse d tahtlikult,

puudub ka võimalus, et vabaneks vastutusest, tõendades oma süü (VÕS § 1050) puudumist. nad

Seega on M. Ristimägi, S.J ja K.H VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel kohustatud hüvitama kannatanule tervise kahjustamisega tekitatud kahju.

Esmalt annab kohus hinnangu kannatanu poolt kohtuliku uurimise ajal esitatud tõendite vastuvõtmise lubatavuse osas.

Kaitsja

esitas kohtule vastuväite kohtuliku uurimise ajal kannatanu poolt täiendavate tõendite (hagiavalduse täpsustus, haigusleht, palgatõe vastuvõtmise osas, tuginedes ndid) esitamisele ja nende KrMS § 262 lg 1 p 41 ja 2861 lg 2 p 2. Prokurör

leidis, et tõendid võib võtta asja juurde, need on tsiviilhagi osas asjakohased. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega.

TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab: pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku § s 331 sätestatud juhul ja korras. -

TsMS § 331 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku § s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või -

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Eelnimetatud menetlusnormid on kooskõlas KrMS § 2861 ja sätestatud tõendite esitamise vastuvõtmise põhimõtetega.

Kannatanu on kohtule esitanud kohtuistungil /tl 177-178/ hagiavalduse täpsustuse , töövõimetuslehe

nr 00021325 /tl 179/, palgaarvestuslehe perioodi 01.08. 15.08.2014 kohta /tl 180-181/ – ; palgaarvestuslehe perioodi 16.08. 31.08.2014 kohta /tl 182-183/. –

Kohus leiab, et hagiavalduse täpsustuse puhul ei ole tegemist tõendiga ja sellega on kannatanu täitnud kohtu nõu nõude kujunemise käik. Pealegi on nõude arvutuskäigu et lahti kirjutada

lahti kirjutamisel e ate jaoks soodsam olukord. kannatanu nõu vähenenud, mis on süüdistatav Kannatanu on selgitanud kohtuistungil, et ta on esitanud haiguslehe Soome Haigekassale hüvitise saamiseks, tegi sinna kaks korda avaldused paberkandjal ja sellega koos esitas haigustõendi ning vastust ei ole saabunud. Samuti on kannatanu kohtuistungil andnud ütlusi, et oli haiguslehel kolm kuud ja tööle naasis 31.10.2014. a. Kannatanu on selgitanud kohtuistungil, et 28.08.2014. a ja 16.092014. a on temale arvelduskonto selgituse kohaselt ndada, et makstud palka, kuid soovib tõe see tegelikult on haigusraha . , mis on juba esialgses hagis nõudest maha arvestatud

Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud , nende esitamisega ei tõenditel pole üllatavat iseloomu kaasnenud va .

jadust kohtuistungit edasi lükata Seega kohus võtab esitatud tõendid vastu.

Varalise kahju . hüvitamise nõue Saamata

jäänud töötasu.

Kannatanu poolt 11.12.2014.a esitatud hagiavalduse /tl 13-14/ kohaselt on 27.07.2014. a M.

Ristimägi, S.J ja K.H poolt temale tervisekahjustuste tekitamisega põhjustanud varalist kahju seoses ga * eurot. kaotatud töötasu 01.11.2016 esitatud hagiavalduse t uses /tl 177-178/ esitas kannatanu äpsust

saamata jäänud töötasu

nõude täpsustuse koos arvutuskäiguga. Nõude aluseks on R OY- juunis ja juulis 2014 saadud st töötasu. Kannatanu on arvestanud juuni ja juuli 2014. a keskmise töötasu aamata jäänud

- * eurot. S töötasu eurot, millest arvestas maha tööandja poolt makstud haigusraha 27.07-30.10.2014 on 3x* = * * eurot, n * eurot. õude suurus Kaitsja leidis /tl 185/, et nõue on põhjendamatu ja tõendamata, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata.

Kannatanu esitanud kohtule 2 töölepingut ning oma pangakonto väljavõtte, kuid kumbki neist ei tõenda, kui suur oli kannatanu 1 kuu keskmine töötasu. Kannatanu pole esitanud kollektiivlepingut, mille alusel oleks võimalik tuvastada tema kuu töötasu. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta kahe tööandja juures, suvel käis ühe tööandja juures üritusi tegemas, ülejäänud aja teise tööandja juures. Mõlemal tööandjal on üks omanik. Töölepingud olid tähtajatud. Töötasu makstakse * kollektiivlepingu alusel, kuid kohtule kollektiivlepingut ei pea esitama. Töötasu makstakse 2 nädala tagant. Ajal, kui kannatanu sai tervisekahjustus R OY-s. ja kohtuistungil selgitas kannatanu, et e, töötas ta Tsiviilhagi täpsustuses töötasu arvestus R OY-s algas 01.06.2014. a.

Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanul oli sõlmitud kaks töölepingut, ei oma asjas tähtsust, sest kannatanu nõue põhineb tsiviilhagi täpsustuses ja 01.11.2016. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt *

saadud töötasul. Kohus leiab, et esitatud töölepingu, pangaväljavõttega ja kannatanu kohtuistungil antud selgitustega on tõendatud, et kannatanul oli 01.05.2011. a sõlmitud töölepingu R OY- . Kohus leiab, et ga kannatanu ütluse ja pangaväljavõt , et töötasu maksti kannatanule 2 nädala tagant d e kinnitavad . 2014

.a esimene makse R OY poolt on tehtud 30.06.2014 ja vastavalt töölepingule (töötasu maksmine toimub 1-15 ja 15-kuu viimane päev. Töötasu maksmise päevad on vastavale töötasu arvestamise perioodile järgnev 15. või viimane päev) ja kannatanu ütlustele on see palk 1-15.juuni 2014 eest. R OY-s on 30.06.2014., 15.07.2014, 31.07.2014 ja 15.08.2014 kannatanule maksnud ja see o töötasu n perioodil 01.06. -26

.07.2014 töötamise eest.

Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud leh töövõimetus e /tl 179/ puhul on tegemist töövõimetuslehe järjega ja sellest nähtub, et esmase lehe töövabastuse alguskuupäev on 2014 ja tõendilt on 27.07. näha arst

– asuda tööle alates 31.10.2014. Haiguslehe ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et i otsus kannatanu viibis haiguslehel 27.07-30.10.2014.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et ekspertiis ei ole tuvastanud kehavigastusi, mis oleks takistanud kannatanu R OY-s . Kohus töötamast, mistõttu on haiguslehel viibitud aeg põhjendamatu leiab, et arsti poolt väljastatud töövõimetusleht kinnitab, et kannatanu oli eelnimetatud perioodil töövõimetu.

Kohtule on esitatud 01.05.2011 H A ja R OY vahel /tl 26, 33/. töötaja

sõlmitud tööleping Töölepingus on kirjas, et kohaldatav on autotranspordi kollektiivleping ja töötasu kujuneb vastavalt kollektiivlepingule. Kaitsja leidis, et H A saamata jäänud töötasu ei saa kuidagi tõendada, kuna kohtule ei ole esitatud kollektiivlepingut.

Kohus saab suurust da vaid ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu töötasu tõenda

kollektiivlepinguga. On ju ka töölepingus kirjas, et töötasu kujuneb vastavalt kollektiivlepingule, mitte ei ole seal kirjas. Tsiviilhagi lahendamisel tugineb kohus kõigile asjas esitatud tõenditele ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Edasi uuribki kohus, kas kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik kindlaks teha kannatanul töövõimetusperioodil saamata jäänud töötasu. Kannatanu on esitanud tõendi /tl 123-124/, kus T S R OY- on kinnitanud, et hinnanguliselt H A st 27.7- * eurot kuus. 31.10.2014 haiguslehe aegne palk normaalsel töötamisel oleks olnud umbes

Kohus leiab, et eelnimetat A keskmise palga t ud tõend ei saa olla tõendiks H õendamisel. Tõendi allkirjastaja on küll kirjutanud, et arvutus põhineb eelnevatel aastate ja 2014 aasta keskmise palga järgi, kuid tõendist seda arvutuskäiku ei nähtu. Samuti on tõendis välja toodud, et keskmine palk oleks olnud umbes * eurot /kuus kohus leiab, et selline umbkaudne tulemus ei saa olla arvutuse – tagajärg. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et eelnimetatud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kannatanu

poolt tsiviilhagi täpsustuses jäänud keskmise töötasu arvestuse al esitatud saamata useks on kannatanu võtnud juunis ja juulis 2014. a temale makstud töötasud R OY poolt. Perioodi 01.06.-

15.06.2014 eest maksti kannatanule töötasu * eurot ja perioodi 16.06.-30.06.2014 eest * eurot. Juunikuu keskmine töötasu oli kannatanu arvestuse kohaselt * eurot. Kannatanu arvestuse kohaselt maksti talle perioodi 01.07.- * eurot ja perioodi 16.07.- 15.07.2014. a eest töötasu summas 27.07.2014. a eest töötasu summas * eurot, kokku juulis * eurot. juuni-juuli 2014 . Keskmine * eurot

Järgnevalt uurib kohus, kas kannatanu poolt esitatud arvestus keskmise töötasu kohta on põhjendatud.

Kohus leiab, et keskmise töötasu arvestamisel tuleb lähtub Eesti Vabariigis kehtivast Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimuse ega nr 91 kehtestatud d ja kord“

(edaspidi Kord). Korra § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvestamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Korra § 3 lg 1 sätestab võimaluse keskmise töötasu arvutamise tööpäevatasu alusel, mille puhul keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemik ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Kohus rakendab Korra § § 2 lg 3 tulenevaid aluseid kannatanu keskmise töötasu arvestusel.

3 lg 1,

Eelpool kohus tuvastas, et kannatanu R OY-s alates 01.06 ja sai juun töötas is terve töötatud

kalendrikuu eest palka * eurot. Juulis sai kannatanu palka * eurot -

, kuid see on töötasu 01.07

. mitte terve kalendrikuu. Kannatanu sai tervisekahjustuse 27.07, .07.2014 tööpäevades eest, s.t millisest päevast oli ta ka haiguslehel. Seega töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuu oli juuni kuu, mille eest kannatanule töötasu oli sissenõutavaks muutunud. Seetõttu saab kannatanu keskmise tööpäevatasu arvutada juuni 2014 palga järgi. Vastavalt Eesti Vabariigi Välisministeeriumi veebilehel avaldatud teabele Soome Vabariigi pühade kohta on mitmed pühad, mida Eestis tähistat kindlal kuupäeval (jaanipäev, hingede ehk akse

pühakute päev) Soomes liikuvad pühad ja viidud alati laupäevale, st puhkepäevale ( 2014.a oli juunis 21 t

http://www.vm.ee/et/soome-vabariik-vi-praktiline-info). ööpäeva. Selleks, et leida keskmine tööpäevatasu tuleb juunis 2014 välja makstud töötasu * eurot jagada kuu kalendaarse tööpäevade arvuga (21)= * eurot.

Edasi arvutab kohus keskmise tööpäevatasu alusel, kui suur oleks olnud kannatanu töötasu töövõimetuse perioodil. Kannatanu oli juulis 2014 haiguslehel 4 tööpäeva ja töötasu nende päevade eest oleks olnud 4 X * eurot = . * eurot Töötasu

21 tööpäeva X augustis 2014 - * eurot =

* eurot; keskmine töötasu

22 tööpäeva X septembris 2014 - * eurot = * eurot; keskmine töötasu

22 tööpäeva (kuni 30.oktoober k.a) X oktoobris 2014 * eurot = . * eurot

Kokku kannatanul saamata jäänud keskmine töötasu perioodil 27.07 – 30.10.2014 . * eurot

Kannatanu arvestuse kohaselt oli haiguslehel viibitud kolme kuu keskmine saamatajäänud töötasu 3X*eurot ehk * eurot. Vastavalt TsMS § 4 lg 2 on kohus seotud tsiviilhagi lahendamisel kannatanu nõudega. Seega tuleb saamata jäänud töötasuks töövõimetuse perioodil 27.07-30.10.2014 lugeda * eurot.

Vastavalt VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

R OY palgaarvestuslehtedel /tl 180-183/ d perioodide 01.08. 15.08.2014 ja 16.08. näidatu – – 31.08.2014 ning 28.08.2014 ja 16.09.2014 kannatanu välja maksmisele kuuluva haigusraha summad kontole märkega „palk“ makstud summad on samad - * eurot ja * eurot. See kinnitab kannatanu ütlusi, et talle poolt haigusrahasid, mitte töötasu. on makstud 28.08.2014 ja 16.09.2014 R OY Pangakonto väljavõte näitab, et kannatanu ei saanud töövõimetuse ajal töötasu tööandja /tl 94-111/ lt ega kolmandatelt isikutelt. Kannatanu on leidnud, et saamata jäänud töötasust tuleb maha arvata tööandjalt saadud haigusraha *

eurot. Kohus nõustub sellega.

Seega on kannatanu kahjuks saamata jäänud töötasuosas perioodil 27.07.2014-30.10.2014 *- *=* eurot.

Kaitsja -ga 139 lg 2, mille palub arvestada kahjuhüvitise määramisel VÕS § kohaselt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kannatanult võis mõistlikult oodata, et ta pöörduks töövõimetushüvitise saamiseks Eesti või Soome Vabariigi Haigekassa poole, kahetsusväärselt kannatanu seda ei teinud, tegevusetusega ta üksnes suurendas endale tekkinud kahju. Kohus leiab, et kaitsja vastuväide kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kannatanu on väitnud, et ta pöördus Soome Haigekassa poole, kuid pole sealt vastust saanud, hüvitist makstud ei ole. Eesti Haigekassa poole ei ole pöördunud. Kohus leiab, et kannatanule tekkis kahju saamata jäänud töötasu näol süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel, mitte seetõttu, et kannatanu ei pöördunud haigekassasse. Samuti ei näe seadus ette kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude es (näiteks kohu ust pöörduda itamise puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust st eelnevalt haigekassasse).

Kohus leiab, et M. Ristimägi, S.J ja K.H poolt õigusvastaselt kannatanule

kehavigastuste tekitamise tagajärjel on nad tekitanud kannatanule varalise kahju seoses sissetulekute vähenemisega haiguslehel viibitud perioodil 27.07.-30.10.2014 summas * eurot.

Kannatanule põhjustatud muu varaline kahju.

Kohtule esitatud tsiviilhagis on kannatanu nimetanud temale tekitatud varaliseks kahjuks kuriteo tagajärjel rikutud särk maksumusega 42,99 eurot /tl 125/, SA Läänemaa Haigla voodipäevatasu 14.10.2014 arve nr * /tl 132/, summas 2,50 eurot, kokku 45,49 eurot.

Kaitsja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt selles osas süüdistatavad tsiviilhagi tunnistavad ja on kannatanu maksumuse 42,99 eurot, haiglakulud summas 2,50 eurot ja le hüvitanud rikutud särgi

muu kahju summas 2,50 eurot, kokku summas 47,99 eurot ja sellekohane maksekviitung kohtule esitatud /tl 19/. Kannatanu ütles kohtuistungil, et tema pole tähele pannud, et talle see kahju oleks hüvitatud, kuid kuna maksekorraldusest on näha, et see on tema arvenumbrile kantud, siis ilmselt on hüvitatud.

Kohus damist leidnud, et leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõen süüdistatavad tunnistavad

kannatanule tekitatud kahju summas 47,99 eurot ja see summa kannatanu pangaarvele kantud selgitusega K.H, S.J, P.S kahju hüvitamine kr asjas 14257000143 /tl 19/. Seega tuleb hüvitatud summa osas süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõistetavat kahjusummat vähendada.

VÕS § 137 lg 1 sätestab: kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi rahuldamisel lähtub kohus M. Ristimägi, S.J ja K.H solidaarsest vastutusest VÕS § 137 lg 1 alusel.

Kohus on seisukohal, et esitatud tsiviilhagi * eurot on varalise kahju hüvitamise nõudes summas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõudest tuleb maha arvestada kahju, mille süüdistatavad on tasunud s.o 47,99 eurot. Seega hüvitamata varaline kahju on eurot, mis tuleb süüdistatavatelt solidaarselt kannatanu * kasuks välja mõista.

Mittevaraline kahju Kannatanu

* on esitanud süüdistatavate vastu haginõude mittevaralise kahju euro hüvitamise

nõudes /tl 13/ ja põhjendanud nõuet alljärgnevalt. M. Ristimägi, S.J ja K.H tungisid kannatanule 27. juulil 2014 * * * asuvas L L baaris isiklike suhete pinnal tekkinud tülis kallale ja oma ühise tahtliku tegevuse tagajärjel tekitasid kannatanule füüsilist valu ja rohkem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused.

Kannatanu puruks, pidi kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli juhtunu tagajärjel silma alt luu minema ninaoperatsioonile kuna ta ei saanud nina kaudu hingata. Lisaks sellele oli tema ülemine lõualuu katki ja käis kõrvalesta õmblemas samal õhtul. Ninaoperatsioon järgselt pidi viibima haiglas 2-3 päeva. Moraalne kahju seisneb selles, et ta ei tunne lõhna ja teda kummitavad peavalud, mida ei ole enne olnud. Juhtunu järgselt väljastati talle töövõimetusleht perioodiks 27.07 – 30.10.2014. a.

Kaitsja . on seisukohal, et H A moraalse kahju nõue on põhistamata Kannatanul tuginemine ebamugavusele, Kannatanu ei ole viidanud ega tervise halvenemisele vms ei ole piisav põhjendus.

tõendanud, milles tema mittevaraline kahju summas eurot seisneb. Kannatanul ei esine püsivat *

kehalise terviklikkuse kaotust. Samuti ei kaasnenud tekitatud kehavigastustega tema väljanägemise püsivat muutust. Ka ei ole tuvastatud, et kannatanul esineks kuriteo tagajärjel olulisi psüühika või närvitegevuse häireid. Asjaolu, et kannatanu oli väidetavalt ajutiselt töövõimetu, ei põhjustanud temal ka heaolu langust ega olulisi piiranguid tegevuses, kuivõrd pärast töövõimetuse lõppemist tema töövõime taastus ning püsib praeguseni. Igasugune isiku suhtes toime pandud vägivallategu tekitab talle küll psüühilisi kannatusi, kuid see ei tähenda, et alati peaks kuriteoga kaasnema lisaks varalisele kahjule ka moraalse kahju hüvitamine. aitsja palub selle kannatanu nõude rahuldamata K

jätta. Kannatanu viide enda jätkuvatele terviseprobleemidele seoses kuriteosündmusega ei ole tõendatud. Kohtu seisukoht

VÕS § 134 lg 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kannatanu suhtes 30.07.2015 teostatud on eksp kohtuarstlikus ekspertiisaktis ert andnud järgmise arvamuse: kannatanul esinevad järgmised tervisekahjustused: parema silmakoopa alumise ja keskse seina murrud, õhk paremas silmakoopas, parema põsekoopa (ülalõualuu) murrud, ninaluude murrud, põrutushaav vasakul kõrvalestal, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel koos ümbritseva pehmete kudede tursega, nahamarrastused ninal. Kohtuarstlike meetoditega ei saa määrata, milline on 27.07.2014 saadud trauma osakaal haistmise nõrgenemise, hammaste tundetuse ja peavalude tekkes. Kehavigastused ei ole eluohtlikud. Diagnoositud kehavigastused tavalise kulu korral põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui 4 kuud.

Ekspert on akti kirjeldavaas osas leidnud, et tõenäoliselt on haistmishäire püsiv, kuid haistmise nõrgenemine ei põhjusta üldist töövõimekaotust.

Seega on eksperdiarvamusega tõendatud, et süüdistatavate tegevuse tulemusel põhjustati kannatanule kehavigastused, mis ei ole eluohtlikud, tervisekahjustuse kestus ei ole pikem kui neli kuud ja kohtuarstlike meetoditega ei saa määrata, milline on trauma osakaal kannatanu poolt esitatud kaebuste tekkimisel.

Eelpool on kohus tuvastanud, et M. Ristimägi, S.J ja K.H poolt õigusvastase kehavigastuse tekitamise kannatanule ja vastavalt VÕS § on kannatanul õigus nõuda

134 lg 2 tervisekahjustuse tekitamisega korral mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §

5 sätestab et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse

134 lg rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr 3-2-1-19-08 märkinud, et mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab, et kannatanu poolt kohtuistungil kirjeldatu tõendab, et kannatanu tundis valu, ta pidi minema operatsioonile, sest ei saanud nina kaudu hingata. ja Kohus leiab, et ootamatu rünnak

kolme inimese poolt vägivalla kasutamine avalikus kohas olukorras, kus kannatanu ei andnud põhjust vägivalla kasutamiseks, ilmselgelt hingelisi üleelamisi tekitab .

Kannatanu tema ees vabandanud. Ka ütluste kohaselt ei ole M. Ristimägi, S.J ja K.H kohtuistungil ei ole M. Ristimägi, S.J ja K.H kannatanu ees vabandanud. P.S on tegu kahetsenud, teised süüdistatavad kahetsust avaldanud ei ole. M. Ristimägi kohtuistungil antud ütluse kohaselt on lapse kaitseks välja el viisil õigustatud. astumine sellis

Kaitsja leidis, et nn muu kahju hüvitamine summas 2.50 on kergendav asjaolu, seda saab lugeda moraalse kahju hüvitamiseks.

Kohus leiab, et nii väikese summa tasumine kannatanule tema poolt läbi elatud kannatuste hüvitamise näitab süüdistatavate üleolevat suhtumist. ks

Kohus peab hüvitise määramisel hindama poolte majanduslikku olukorda. Menetluses kogutud isikuandmete kohaselt P.S *, K.H elukoht on *, kuid isik on elukoht ja töökoht on töötu ja S.J elukohaks * ja isik on töötu. Kohtule on esitatud tõendid /tl 154, 157, 161/, et Maksu-

ja Tolliametil puuduvad andmed P.S, S.J, K.H 2013.a tulude kohta. Kannatanu töötab Soomes ja kohtus on tuvastatud, et kuriteo aegne keskmine palk oli 4044 eurot. Kannatanu esindaja tuleks arvestada ka mittevaralise leidis, et kannatanu Soomes töötamise tõttu kahju hüvitamisel Soome põhimõtteid, kus need rahanumbrid on hoopis teised.

Kohus leiab, et kannatanu esindaja seisukoht ei ole asjakoohane, Eesti Vabariigis tuleb lähtuda

Eesti Vabariigi seadusandlusest ja moraalse kahju hüvitamise puhul ka Eesti Vabariigi kohtupraktikast.

Mingeid muid tõendeid ei kannatanu ega süüdistatavate majandusliku olukorra kohta esitaud ei ole.

Kohus leiab, et süüdistatavatest kaks, kes ei tööta, on noored töövõimelised mehed, kellel peaks mõistlike pingutuste juures olema võimalik tööd leida ja seeläbi endale sissetulekut teenida.

Seetõttu leiab kohus, et asjaolu, et süüdistatavatest kaks ei tööta, ei tingi moraalse kahju hüvitise suuruse

vähendamist. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.04.2008.a. otsus asjas nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 22.10.2008. a otsus asjas nr 3-2-1-85-08, p 13).

Kohus lähtub mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma määramisel kohtupraktikale, mille puhul süüdistatav on kannatanu suhtes toime pannud tervisevastase teo. Kriminaalasjas nr 1-

14-2998 mõistis kohus kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju summas 500 €, kannatanule põhjustati füüsilist valu ja ninaluude murd. Kriminaalas 7430 on kohus ühe kannatanu jas nr 1-14-

kasuks välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitise summas 500 €, kellele tekitati füüsilist valu, verevalumid ja marrastuse näol ning ninaluude murd. Teise kannatanu kasuks mõistis kohus välja mittevaralise kahju summas 300 €, kannatanule tekitati füüsilist valu, hematoom silma ümbruses, haav ülahuulel, lõikehamba murd, vigastused ei olnud püsivad. Kriminaalasjas nr 1 8551 mõistis kohus kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju summas 500 €, kannatanule põhjustati füüsilist valu ja tema keha välimus on süüdistatava tegevuse tagajärjel moonutatud. Kohus leiab, et kuigi eelnimetatud kohtulahendites on tekitatud kehavigastused üldjoontes sarnased käesolevas kriminaalasjas kannatanul tekkinud vigastustega, tuleb arvesse võtta ka muid mittevaralise kahju määramisel olulisi asjaolusid. Eelnevalt nimetatud kohtulahendites kahes on kohtud lugenud tõendatuks, et kannatanul tekkis kahju kas kannatanu eelneva provokatiivse käitumise või kannatanust endast tulenevastel asjaoludel .Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei esine. Samuti on kriminaalasjas nr 1-15- st kutsunud 8551 süüdistatav peale kuriteosündmu kannatanule kiirabi

, s.t süüdistatav on peale tegu kannatanut abistanud.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt ning kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades s.o kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi; kahjustatud isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses; kahju tekitamise asjaoludest, kahjuliku tagajärje raskusest, rikkuja süü astmest, poolte varanduslikust seisundist, õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast, leiab kohus, et kannatanu kuks suuruseks on mittevaralise kahju hüvitise mõistli

1 000 eurot. Kohus arvestadb, et kannatanule tekitati valu ja vigastusi, kuid vigastused on paranenud ja ei ole põhjustanud kannatanule püsivat funktsionaalset häiret, toimepandud õigusrikkumine oli

raskusastmelt keskmine, S.J ja K.H ei ole oma tegu kahetsenud, keegi süüdistatavtest ei ole vabandanud kannatanu ees, on kohtu hinnangul H A `l tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikuks summaks 1000 €.

Kohus leiab, et ka mittevaraline kahju tuleb süüdistatavatelt VÕS § 137 lg 1 alusel kannatanu kasuks välja mõista solidaarselt. Seega kuulub Hanno Amberg poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele osaliselt ja , K.H-lt S.J-ilt tuleb solidaarselt P.S-ilt ja välja mõista kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks Hanno Amberg 1000 eurot.

Eesti Haigekassa on teatanud 02.06.2015 kirjaga /tl 133/, et seoses H A`le 27.07.2014 tekitatud terevisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest on haigekassa kandnud kahju kokku kõigi arvete peale 1675,29 eurot. Kohtuotsus tuleb jõustumisel saata haigekassale teadmiseks.

ASITÕENDINA on vaadeldud -129/, mis on rebenenud. Haapsalu meeste särki /tl 127 Särk asub

PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 131/. Kannatanu on esitanud särgi 18/15 11.05.2015) /tl 130-

hüvitamise nõude süüdistatavate vastu, kahju on hüvitatud. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb katkine särk kui väärtusetu asi hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

9 kohaselt sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p igalt süüdistatavalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse

2 tuleb

sundraha teise 1,5 palga a

astme kuriteos süüdimõistmisega seoses lammäära suuruses summas (1,5x430) s.o 645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud -le 4 menetluskulu ja on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p

käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Jaan Tedder K.H kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 126,48 eurot /tl 153-153 /. Ekspertiisitasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kannatanu isiku ekspertiisi (akt nr * 30.07.2015) tasu 84 eurot /tl 146/. Igalt süüdistatavalt tuleb välja mõista 1/3 ekspertiistasust, s.o 28 eurot.

/

Piia Jaaksoo

Kohtunik