3-16-1355/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1355

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a ja 1. augusti

2016. a määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi 17. oktoobri 2016. a ja 14. augusti

2016. a määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi 17. oktoobri 2016. a määruskaebus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a määrus muutmata.

2. Jätta Juri Kolesnikovi 14. augusti 2016. a määruskaebus haldusasja tervikuna

tagastamise peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale 19. mail 2016 ja 23. mail 2016 kaks eraldi taotlust

seljavöö saamiseks Tartu Vanglasse. Taotleja soovib, et tal oleks võimalik saada seljavöö kas

lühiajalisel kohtumisel üleandmisega või postipakiga, kuna temal väljaspool vanglat

olemasolev seljavöö ei mahu maksikirja. Tartu Vangla 7. juuni 2016 vastuses lubati pehme,

takjakinnitustega ja ilma metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga, kuid muul viisil

meditsiinilise abivahendi toimetamisest vanglasse keelduti.

2. J. Kolesnikov esitas 10. juunil 2016 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale taotluse seljavöö

väljastamiseks. Vangla meditsiiniosakond selgitab 15. juuni 2016 vastuses, et seljavöö

kasutamine on meditsiiniliselt soovituslik ning seetõttu toetab meditsiiniosakond ilma

metallosadeta ja maksikirja mahtuva seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat.

3. J. Kolesnikov esitas 16. juunil 2016 vaide Tartu Vangla 7. juuni 2016 vastuse peale, milles

palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega lubada olemasoleva seljavöö muul viisil

vanglasse toimetamist. Tartu Vangla tagastas 29. juunil 2016 vaide vaideõiguse puudumise

tõttu, kuna J. Kolesnikovil puudub õigus nõuda, et seljavöö lubataks vanglasse viisil, mida

kinnipeetavale ette nähtud ei ole.

4. J. Kolesnikov esitas 20. juunil 2016 vaide Tartu Vangla meditsiiniosakonna 15. juuni 2016

vastuse peale, milles palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega väljastada

meditsiiniosakonna poolt seljavöö. Tartu Vangla tagastas 21. juunil 2016 vaide vaideõiguse

puudumise tõttu, kuna meditsiiniteenuseid konkreetsele kinnipeetavale ei osutata

haldusmenetluse raames, mistõttu ei ole võimalik arsti otsust seljavöö väljastamata jätmise

kohta vaide korras vaidlustada.

5. J. Kolesnikov esitas 3. juulil 2016 kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles palub tunnistada

vangla tegevused ebaõigeks ja kohustada vanglat lubama olemasolevat seljavööd saata

J. Kolesnikovile postiga või kohtumiste toa kaudu või postiga meditsiiniosakonna kaudu.

6. Tartu Halduskohus tagastas 1. augusti 2016. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse

läbivaatamatult tervikuna halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel.

Halduskohus on lähtuvalt J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgist, lubada saada seljavöö, mis ei

mahu maksikirja ümbrikusse leidnud, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on

hõlmatud kohustamisnõudega. Seetõttu on halduskohus vaadanud kaebuse läbi kui

kohustamiskaebuse. Kohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on

eelkõige haldusorgani toimingu sooritamise kohustus, millele tuginedes kohus saaks teha

kohustava ettekirjutuse. Kuna pakkide edastamine kinnipeetavale ei ole vangistust reguleerivate

õigusaktide kohaselt lubatud, siis ei saa kohus kohustada Tartu Vanglat lubama kaebajal saada

pakiga seljavöö. Halduskohus leiab, et kuigi vaidlustatav Tartu Vangla 7. juuni 2016 loa

andmisest keeldumine on haldusakt, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vangla

nõusolekut selleks, et talle saadetaks pakiga ese, mis ei mahu maksikirja.

Halduskohus juhib kaebaja tähelepanu, et seljavöö vajalikkuse korral tuleks taotleda vangla

meditsiiniosakonnalt seljavöö väljastamist vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 alusel, mida

kaebaja on ka teinud ja on vaidlustanud taotluse rahuldamata jätmise kohtuasjas 3-16-1337.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. J. Kolesnikov esitas 14. augustil 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016

määrusele. Kaebaja leiab, et kohus on teinud vale otsuse, kuna on tuginenud asjaolule, et

seljavöö kasutamine on vangla meditsiiniosakonna poolt soovituslik, mitte meditsiiniliselt

näidustatud. Kuna vangla on toetanud J. Kolesnikovile seljavöö saatmist vabadusest, siis palub

kaebaja võimaldada vöö saatmist pakiga, kokkusaamisel või vangla meditsiiniosakonna kaudu.

Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks toimuva ebaõigeks ja toob välja, et ta ei tea, kuidas peab

olema õigesti kirjutatud kaebus või väljendatud nõuded.

8. Tartu Halduskohus jättis 26. augusti 2016 määrusega J. Kolesnikovi 14. augusti 2016

esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt väljendatud taotlus Tartu

Halduskohtu 1. augusti 2016 määruse tühistamise kohta.

9. J. Kolesnikov saatis 04. septembril 2016 Tartu Halduskohtule määruskaebusena

pealkirjastatud täpsustuse, milles leiab, et kohus hindas toimuvat ebaõigesti ja selgitab, miks ta

ei ole nõus Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määrusega. Muuhulgas esitab J. Kolesnikov

taotluse riigi õigusabi saamiseks advokaadi teenuste kasutamiseks.

10. Tartu Halduskohus jättis 14. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi 14. augustil 2016

esitatud määruskaebuse teistkordselt käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses

2

2

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt

väljendatud taotlus, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit

taotletakse.

11. Tartu Halduskohus jättis 14. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi

õigusabi saamiseks käiguta ja andis täiendava tähtaja taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad riigi õigusabi taotluses riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 12 lg 1 nõutud andmed ning esitamata on nõuetekohane teatis taotleja majandusliku

seisundi kohta.

12. J. Kolesnikov saatis 21. septembril 2016 Tartu Halduskohtule täpsustuse, milles taotleb

ühemõtteliselt Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016 määruse tühistamist. Samuti esitas

J. Kolesnikov vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohaselt vajab riigi õigusabi

oma kaebuse ja nõuete koostamiseks.

13. Tartu Halduskohus vabastas 26. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi riigilõivu

tasumise kohustusest ja võttis 14. augustil 2016 esitatud määruskaebuse menetlusse ning

kohustas vastustajat sellele vastama.

14. Tartu Halduskohus jättis 28. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohtu hinnangul on J. Kolesnikov ise võimeline oma õigusi kaitsma ja esineb

RÕS § 7 lg 1 p 1 toodud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus viitab, et

halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida

kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohus leiab, et käesolevas

haldusasjas ei esine lahendamata menetluslikke küsimusi ning kohtu abiga on kõrvaldatud kõik

määruskaebuses esinenud puudused ja määruskaebus on menetlusse võetud. Kohus leiab, et

kohtu seisukohtadega ja vangla tegevusega mittenõustumine ei ole riigi õigusabi määramise

aluseks.

15. Tartu Vangla esitas 3. oktoobril 2016 vastuse J. Kolesnikovi 14. augusti 2016

määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vangla märgib, et vaidlust ei ole selles, et meditsiiniosakond on toetanud J. Kolesnikovile

seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat maksikirjaga. Vastuses on välja toodud, et kuigi

J. Kolesnikov pakub välja erinevaid võimalusi, kuidas seljavööd vanglasse toimetada, puudub

kohtul võimalus kohustada vanglat väljapakutud viisidel tegutsema. Vangla leiab, et

J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ja kaebuse tagastamine oli

õiguspärane, kuna J. Kolesnikovil puudub subjektiivne õigus nõuda seljavöö saatmist seaduses

sätestatust erineval viisil.

16. Tartu Halduskohus jättis 10. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 1. augusti 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

17. J. Kolesnikov esitas 17. oktoobril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. septembri

2016 määruse peale, millega halduskohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi riigi õigusabi

taotluse. Määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu otsus üle vaadata ja võimaldada

advokaadi andmist.

18. Tartu Halduskohus jättis 27. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi 17. oktoobril 2016

esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud asjaolud,

millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane.

3

3

19. J. Kolesnikov esitas 30. oktoobril 2016 täpsustuse, milles selgitab Tartu Vangla

meditsiiniosakonna poolt seljavöö saatmise loa olemasolu. Samuti märgib, et kui kohtu

hinnangul ei ole kaebaja võimeline kaebust iseseisvalt esitama, siis taotleb J. Kolesnikov

advokaadi poolt esindamise võimalust.

20. Tartu Halduskohus jättis oma 9. novembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks

ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a

määruse peale tuleb jätta rahuldamata (I) ja kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu

1. augusti 2016. a määrusele tuleb jätta rahuldamata (II).

I

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 28. septembri 2016. a määruses esitatud

seisukohtadega kaebaja riigi õigusabi taotluse osas ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4).

Ükski 4. septembri 2016 ja 21. septembri 2016 taotlustes ning 17. oktoobri 2016

määruskaebuses ja selle hilisemas täpsustuses esitatud väidetest ei anna alust riigi õigusabi

taotluse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.

II

23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 1. augusti 2016. a määruses esitatud seisukohtadega

ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4). Määruskaebuses

esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

Vastuseks 14. augusti 2016 määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus vaidlustatavas määruses lähtunud ebaõigest

väitest, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt on J. Kolesnikovile seljavöö kandmine

soovituslik, mitte kohustuslik. Ringkonnakohus siinkohal kaebajaga ei nõustu. Tuginedes Tartu

Halduskohtule teabenõude vastusena 20. juulil 2016 esitatud materjalidele, on Tartu Vangla

selgesõnaliselt väljendanud, et meditsiiniliselt ei ole seljavöö kandmine J. Kolesnikovile arstide

hinnangul vajalik, vaid soovituslik (tl 12). Seega on halduskohus määruse tegemisel õigesti

lähtunud Tartu Vangla seisukohast seljavöö soovituslikkuse kohta. Samuti märgib Tartu Vangla

oma vastuses, et metalltugedega seljavöösid kasutatakse vaid lülisamba murdude diagnoosi

korral, mida kinnipeetaval diagnoositud ei ole ning toetab takjakinnitusega seljavöö saatmist

maksikirjaga ning märgitakse, et liigesevalude korral on ennekõike vajalik sooritada

võimlemisharjutusi vastavalt koormustaluvusele. Ringkonnakohtul puudub põhjus neis Tartu

Vangla selgituses kahelda.

7. juuni 2016 haldusaktis märgib Tartu Vangla, et vajadusel väljastab abivahendi vangla.

Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda meditsiinilisi

uuringuid vastavalt oma soovile (RKHKo 3-3-1-53-10 p 7). Analoogselt puudub

ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda temale meelepäraste

meditsiiniliste otsuste tegemist või abivahendite väljastamist. Vaidlust ei ole selles, et vangla on

hinnanud J. Kolesnikovi vajadust seljavöö kandmiseks ja pidanud seljavöö kasutamist

soovituslikuks. Kuna vangla meditsiiniosakond ei näe otsest vajadust s.t meditsiinilist

näidustust seljavöö kandmiseks, vaid peab seda soovituslikuks, siis pole vangla seni seljavööd

väljastanud. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Tartu

Vangla meditsiiniosakonna keelduva otsuse seljavöö väljastamiseks vaidlustanud haldusasjas 3-

16-1337, kus kaebus on J. Kolesnikovile tagastatud, kuna halduskohtu hinnangul ei ole

tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. J. Kolesnikov on sama probleemiga

4

4

esitanud hagiavalduse tsiviilkohtusse (tsiviilasi nr 2-16-9936), kus käesoleva määruse tegemise

seisuga on hagi koos lisadega saadetud Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele

erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

25. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses kaebaja esitatud väitega, mille kohaselt Tartu

Vangla on J. Kolesnikovile andnud absoluutse õiguse saada vöö vabadusest. Ringkonnakohtu

hinnangul on Tartu Vangla kõigis oma vastustes (6. juunil 2016, 15. juunil 2016 ja

29. juunil 2016) rõhutanud, et Tartu Vangla meditsiiniosakond toetab pehme, takjakinnitustega

ja metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga. Seega on Tartu Vangla andnud

J. Kolesnikovile õiguse saada väljastpoolt vanglat teatud nõuetele vastav seljavöö niisugusel

teel, nagu on seadusandlusega kinnipeetavatele lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu

Vangla arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ja teinud sisuliselt kaebajat soodustava otsuse

ning J. Kolesnikovil ei esine takistusi saamaks maksikirjaga pehme, takjakinnitustega ja

metallosadeta seljavöö, mis leevendaks tema vaevusi. Kuna J. Kolesnikovil puudub

meditsiiniline näidustus selga enam toetava, metalltugevdustega nahast, rihma kasutamiseks,

siis ei väära ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et selline rihm on kaebajal olemas väljaspool

vanglat.

Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus lubatavaks, et halduskohus on J. Kolesnikovi kaebuse

tagastanud põhjendusega, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kinnipidamisasutustel ei ole võimalik anda süüdimõistetule õigust saada posti- või käsipakke,

kuna kehtiv vangistusõigus seda ette ei näe. Samas ei ole kinnipeetaval keelatud saada kirja teel

asju, kui selline saatmine vastab postiteenuse eeskirjale (vangistusseaduse § 28 kommentaarid).

Seega ei saa ka kohus kohustada vanglat seadusevastaselt toimima, mistõttu

kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, saada vanglasse

J. Kolesnikovil väljaspool vanglat olemasolev seljavöö.

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus 17. oktoobri 2016. a ja 14. augusti 2016. a

määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28. septembri 2016. a ja 1. augusti 2016.

a määruste resolutsioonid muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

5

5