1-16-10214/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-16-10214

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22. november 2016. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kaitsja advokaat Aivar Kello

Kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 423

1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav A.K, IK XXX; sünniaeg: 25. veebruar 1986. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine laps; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 423 A.K

1 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.K eelvangistus 20.-21. november 2016. a, s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kolm (3) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu A.K-le

kohtumaja 06. juuni 2016. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-16-4587 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kuue (6) kuu kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku A.K-le tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada kakskümmend kuus (326) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle A.K pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus A.K-le osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

A.K poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – sotsiaalprogrammis osalemine – täitmise korral lugeda temale määratud üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne (30) tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna A.K Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha A.K-lt

kolmsada kakskümmend kaks (322) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700084324. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonn

akohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

A.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud PPA Lõuna Prefektuuri 22. jaanuari 2016. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta ning isikuna, kes 08. mail 2016. a kella 01.39 juhtis Tartus Anne 83 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust (06. juuni 2016. a Tartu Maakohtu otsus nr 1-16-

4587), juhtis 20. novembril 2016. a kella 10.09 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Vahi alevikus XXX juures mootorsõidukit Ford Mondeo reg nr XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Isikul tuvastati alkoholijoove 0,48 mg/l kohta.

Sellega pani A.K toime KarS § 423

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.K-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.-21. november 2016. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.K-le käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust

06. juuni 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-16-4587 mõistetud karistuse 7 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 6 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada A.K-le mõistetav 10 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 326 tundi tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et A.K on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub A.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava sissetulekuid ja väljaminekuid, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum