1-16-9501/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-16-9501

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2016.a, Paide Kriminaalasja number 1-16-9501 (16251000319) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kriminaalasi

J.V

süüdistuses KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatavad J.V

, isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; eestlane;

xxxxxxxxxxx, x xxxxxxxxxxx; töökoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx; e-post: x

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu

16.03.2014.a otsusega KarS § 263 p 1 ja § 121 järgi 300 päevamäärase, s.o 960 euro, rahalise karistusega.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.V KarS § 320 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (5) viis kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui J.V ei pane (1) ühe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

1-16-9501 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.11.2016.a, välja arvatud KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult J.V-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu (96.96) üheksakümmend kuus eurot ja 96 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (645) kuussada nelikümmend viis eurot, kokku (741.96) seitsesada nelikümmend üks eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99916700083118. Selgituseks märkida: J.V , 1-16- 9501, menetluskulud.

Välja mõistetud menetluskulud tasuda (12) kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada J.V tasuma menetluskulu 741.96 eurot ositi (12) kaheteist kuu jooksul

(12) kaheteistkümnes osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui (61.83)

kuuskümmend üks eurot ja 83 senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki

2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud J.V süüdistatakse selles, et ta andis 30.08.2016.a kriminaalmenetluses kannatanuna ülekuulamisel teadvalt vale ütlusi samal päeval tema sõiduauto xxxxxxx xxx registreerimismärgiga xxx xxx ärandamise kohta xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxx x parklast. J: J.V väitis politseile, et tema auto võib olla varastatud või kasutatakse omavoliliselt ehkki ta saatis alaealised KJ ja ML enda autoga, mis asus xxxxxxx külas xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx parklas, tooma xxxxxxxx külas xxxxxxxx xxxxxxxx juurest AN sõiduautot. Kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega pani J.V toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-9501

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.V-le KarS § 320 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui J.V ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.V tunnistas end kohtuistungil KarS §

320 lg 1 järgi süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada.

Maakohtu seisukoht

Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. J.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendeid ei ole, tsiviilhagi ei ole esitatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuleb J.V-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 96.96 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS §

175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 741.96 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohustada J.V tasuma menetluskulu 741.96 eurot ositi 12 kuu jooksul 12 osas alates kohtuotsuse jõustumisest mitte vähem kui 61.83 eurot kuus.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik