3-16-2312/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2312

Haldusasi

A.N.i kaebus RLS § 61 lg 1 põhiseaduse vastasuse

tuvastamiseks massmenetluse puhul

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1 ja § 121

lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.11.2016 A.N.i tuvastamiskaebusena pealkirjastatud

avaldus, milles ta nõuab, et kohus kontrolliks riigilõivu seaduse (RLS § 61 lg 1)

põhiseaduspärasust massmenetluse puhul. Kaebuse esitaja heidab ette, et igalt menetlusosaliselt

nõutakse Euroopa Kohtu poole pöördumiseks mõeldud avalduse vormi eest 6,79 eurot, kuigi

avalduse vorm peab olema tasuta. Ei vangla ega kohus väljasta hetkel avalduse vormi tasuta

sellises mahus, nagu on vaja. Sellega takistatakse õigust pöörduda Euroopa Inimõiguste

Kohtusse (EIK). Kaebaja palub end vabastada kaebuselt tasutavast riigilõivust, kuna ta on

maksejõuetu. Kaebaja palub vajadusel suunata kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumile.

2. Kaebuse saanud kohtul tuleb kontrollida, kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või

tagastamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8). Kaebuse saab

menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Halduskohus lahendab seega konkreetseid vaidlusi menetlusosaliste vahel,

mitte ei teosta abstraktset normikontrolli ega lahenda teoreetilisi või hüpoteetilisi

õigusprobleeme.

3. Halduskohtu volitused ja lubatavad nõuded on sätestatud vastavalt HKMS § 5 lg-s 1 ja §

37 lg-s 2. Sealt nähtub, et tuvastamiskaebuse saab esitada haldusakti või toimingu peale, samuti

võib esitada tuvastamiskaebuse haldusakti tühisuse tuvastamiseks või muu avalik-õiguslikus

3-16-2312

2(2)

suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab

õigustloovat akti – RLS § 61 lg 1 –, mitte haldusakti ega toimingut. Arvestades, et kaebaja

eesmärgiks on tunnistada RLS § 61 lg 1 põhiseadusevastaseks massmenetluses, ei ole tegemist

vaidluse esemega, mille peale võib tuvastamisekaebuse esitada. Kui kaebaja kahtleb, kas mingi

säte on kooskõlas põhiseadusega, on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve kaebusega.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 kohaselt on

õigustloova akti või selle andmata jätmise põhiseadusele vastavuse kontrollimine Riigikohtu,

mitte halduskohtu pädevuses. PSJKS § 4 ei anna üksikisikule siiski õigust algatada õigustloova

akti või selle andmata jätmise peale põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Sellega seoses on

kaebajal võimalik taotleda, et kontrollitaks, kas sellise õiguse puudumine vastab põhiseadusele.

Kui Riigikohus peaks leidma, et sellise õiguse puudumine on põhiseadusega vastuolus, saab ta

lahendada ka kaebaja kaebuse RLS § 61 lg 1 peale. Kui Riigikohus aga leiab, et individuaalse

põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuse esitamise õiguse puudumine on põhiseadusega

kooskõlas ja jätab sellest tulenevalt kaebuse RLS § 61 lg 1 peale läbi vaatamata, on kaebajal

õigus pöörduda halduskohtu poole konkreetse vaidlusega ja taotleda selle raames RLS § 61 lg 1

põhiseadusevastaseks tunnistamist. Nimelt võib kohus HKMS § 158 lg 4 alusel jätta asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on põhiseadusega

vastuolus. Vaidluse raames saab kohus hinnata normide põhiseaduspärasust ja vajadusel esitada

PSJKS § 4 lg 1 alusel Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks. Kuna praegu ei ole kaebajad konkreetset vaidlust algatanud, mida kohus saaks

lahendada, ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kohus siiski märgib, et kaebaja on esitanud taotluse avalduse vormide väljastamiseks Tallinna

Vanglale, mille vaidemenetlus on pooleli (vt haldusasja nr 3-16-2260 materjale), samuti on ta

esitanud samasisulise avalduse Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-16-2124. Viimati

viidatud asjas jäeti taotlus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks summas 6,79 eurot kaebaja kohta. Kaebaja saab haldusasjas nr 3-16-2124 taotleda,

et RLS § 61 lg 1 jäetaks kohaldamata selle põhiseadusevastasuse tõttu.

4. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kohtul puudub pädevus esitatud kaebuse lahendamiseks.

Kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada. Kuna kohus

tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust, sh see

käiguta jätta.

5. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik