3-16-2260/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2260 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle 112 Euroopa Inimõiguste Kohtu avalduse vormi Menetlusosalised Kaebaja – A.N. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tõlgendada A.N.i 11.11.2016 esitatud avaldust kohustamiskaebusena.

2. Tagastada kaebus läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse punkti 2 peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 11.11.2016 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avaldus, milles ta heidab Tallinna Vanglale ette, et talle ei väljastata Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) esitatava avalduse standardvormi. A.N.i sõnul vajab ta kahe asjaga seoses kokku 112 vormi. Kui vorme ei anta, takistatakse õigust pöörduda EIK-i poole. A.N.i sõnul puuduvad tal vahendid, et riigilõivu tasuda, mistõttu ta palub end riigilõivu tasumisest vabastada.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. A.N.i eesmärgiks on, et Tallinna Vangla väljastaks talle 112 EIK-i pöördumise avaldust. Seda eesmärki ei aita tal saavutada esialgse õiguskaitse taotlus, vaid kohustamiskaebus. Esialgse õiguskaitse taotlusega ei või ära otsustada vaidluse lõpptulemust. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks seda, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat A.N.ile avaldusi väljastama. Järgnev vaidlus muutuks seega asjatuks. Sellest tulenevalt tuleb A.N.i 11.11.2016 avaldust tõlgendada kohustamiskaebusena. Taotluse kaebuseks tõlgendamise poolt räägib ka see, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust mitte mingil moel põhjendanud ning asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, st et tema õigused saaksid vastasel juhul pöördumatult kahjustatud.

3. Kaebuse saanud kohtul tuleb kontrollida, kas esineb aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2). Praegu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, st kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) §

2(2)

11 lg 5 kohaselt saab kinnipeetav vangla toimingu peale esitada kaebuse (sh kohustamiskaebuse, kohustamaks vanglat mingit toimingut sooritama), kui ta on eelnevalt esitanud vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Tallinna Vangla vastusest 11.11.2016 kohtunõudele nähtub, et kaebaja on Tallinna Vangla keeldumisele avaldusi väljastada esitanud vaide (registreeritud 11.11.2016 nr 5-15/16/353-1). Asjas on pooleli vaidemenetlus. Seega on kaebus esitatud ennatlikult. Kaebajal on õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule siis, kui tema vaie tagastatakse, jäetakse rahuldamata, rahuldatakse osaliselt või jäetakse tähtaegselt lahendamata.

4. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on esitanud sarnase sisuga taotluse haldusasjas nr 3- 16-2124. Viidatud asjas nõuab ta koos teiste kinnipeetavaga, et kohus väljastaks neile 53 avalduse vormi koos täitmise juhendiga. Tallinna Halduskohus jättis avalduse 09.11.2016 määrusega käiguta ning andis tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Asjaolus, et kaebaja esitab kohtule samasisulisi taotlusi erinevates asjades, võib näha menetlusõiguste kuritarvitamist.

5. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee Kohtunik