4-16-5701/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-5701

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. novembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-5701 (2302,16,010279)

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi T.K

esitatud kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 23.07.2016 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,010279

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): T.K (isikukood: XXX, elukoht: XXXX)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata T.K kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks.

2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 23.07.2016 kiirmenetluse otsus T.K-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada T.K liiklusseaduse (LS) § 207 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o

80 (kaheksakümmend) eurot.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151501545.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

23.07.2016 kiirmenetluse otsusega nr 2302,16,010279 karistati T.K

Liiklusseaduse (LS) § 207 järgi rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o 124 eurot. Otsuse kohaselt juhtis T.K 23.07.2016 kell 19.10 Tallinnas Sõpruse pst-l ja A.H. Tammsaare ristmikul tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Sellega rikkus T.K LS § 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid.

2. T.K esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles palub kiirmenetluse otsuse tühistada ning väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebaja väitel tuleb väärteootsus üle vaadata, kuna ilmnesid uued asjaolud, mille kohta tema politseile selgitusi ei andnud ja kuna mootorsõiduk ei kuulunud talle, polnud tal selle kohta kogu informatsiooni. Nimelt anti talle sõiduki võtmed ja ta viis sõiduki Pärnu mnt 232/12 remondikohast ära oma koju, et ülejärgmisel päeval masin uuesti lähimasse remondikohta viia. Kaebaja osutab MKM

18.07.2011 määruse nr 77 § 3 lg-le 6, mis lubab kehtiva ülevaatuseta sõiduki viia mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või tagasi garažeerimiskohta. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-112-99, mille kohaselt peab end aktiivselt kaitsev isik ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kui isik seda ei tee, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada isiku kasuks. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

4. 30.08.2016 saatis kaebaja kohtule 22.07.2016 I&R Group OÜ poolt mootorsõidukile registrinumbriga XXXX tehtud hinnapakkumise.

Kohtu seisukoht

5. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,010279 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. T.K tunnistas kohtueelses menetluses, et juhtis autot Nissan registrimärgiga XXXX, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel videosalvestis kaebaja juhitud sõiduauto kinnipidamisest Sõpruse pst-l, samuti Maanteeameti

Liiklusregistri väljavõte, millest nähtuvalt puudus sõidukil nr XXXX kehtiv tehnoülevaatus ning Maanteeameti 15.08.2016 vastus, mille kohaselt kehtis mainitud sõiduki tehniline ülevaatus kuni 30.06.2014.

7. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, mille kohaselt lubas MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 3 lg 6 teda tehnoülevaatuseta sõidukit remondikohast oma elukohta viia. Nimetatud säte lubab ülevaatuseta sõidukit viia lähimasse remondikohta või tagasi garažeerimiskohta, kohtul puuduvad aga igasugused andmed selle kohta, et nimetatud sõidukit oleks enne 23.07.2016 hoitud T.K elukohas, et sõiduk oleks kunagi remondis käinud või et sõiduk oleks olnud teel tagasi oma hoiukohta.

Veebiandmete kohaselt ei ole Tallinnas Pärnu mnt 232/12 asuv remondikoht kaebaja elukohale lähim autoremonditöökoda. Kaebaja on ise oma avalduses selgitanud, et sai alles paar päeva tagasi auto võtmed. Seega ei ole tõenäoline, et tema koduesine parkla oleks varem olnud auto garažeerimiskohaks. Maanteeameti veebikeskkonna päringu

( ) kohaselt ei ole auto tänaseni https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf tehnoülevaatust läbinud. Seega ei ole usutav ka väide, mille kohaselt kavatses kaebaja auto viia oma elukoha ette, et see toimetada järgmisesse remondikohta.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning selgitab, et Riigikohus on nii kohtuvälise menetleja osutatud lahendis(3-1-1-112-99) kui ka hilisemates lahendites (vt nt 3-1-1-73-16 p

10) selgitanud, et end aktiivselt kaitsev isik peab ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, vastasel juhul kahtlusi ei saa tõlgendada isiku kasuks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et remondifirma oleks enne 23.07.2016 politsei poolt kinnipidamist sõiduautot remontinud. I&R Group OÜ remonditööde kalkulatsioon näitab vaid seda, et sooviti hinnapakkumist, mitte aga seda, et auto oleks tegelikkuses remondis käinud.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja tegu on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd LS §

207 sätestab karistuse tehnoülevaatuseta mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõitmise eest. T.K juhitud sõiduautol oli aga ülevaatus lõppenud juba alates 31.06.2014.

Kohtu hinnangul on T.K talle etteheidetava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st ta pidas võimalikuks, et autol puudub tehnoülevaatus, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. T.K süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

9. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29;nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 207 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. T.K karistati rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmise määra.

Kui menetlusaluse isiku süü on keskmine, esineb üks kergendav asjaolu (oma süü tunnistamine ja kahetsus), karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning tegemist on isikuga, kellel puuduvad ka varasemad kehtivad karistused, siis kohtu arvates tulnuks T.K karistada rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Põhjendamatu on olnud tema karistamine üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohtu hinnangul on T.K mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/